Eesti \u00fche v\u00e4ljapaistvaima luuletaja Marie Underi (1883\u20131980) ja eesti juurtega kirjandusteadlasest ja luuletajast kosmopoliidi Ivar Ivaski (1927\u20131992) kirjavahetus sai alguse 1957. aastal ja kestis 1972. aastani. S\u00e4ilinud on nende m\u00f5lema kirjad, kuid seoses oma bakalaureuset\u00f6\u00f6ga uurisin vaid Marie Underi kirju Ivar Ivaskile. S\u00e4ilinud on 128 Underi kirja kogumahus 532 lk. <\/p>\n\n\n\n
Marie Underi oli eraelus v\u00f5rdlemisi privaatne inimene. Ta ei avaldanud ajakirjanduses artikleid, ei andnud intervjuusid, ei pidanud p\u00e4evikut (seda pidas tema eest Artur Adson). Underi kirjavahetus Ivaskiga on kultuurilooliselt v\u00e4ga olulise v\u00e4\u00e4rtusega just selle poolest, et see on \u00fcheks v\u00e4hestest allikatest, mis v\u00f5imaldab meil Underit inimesena tundma \u00f5ppida, saada selgust tema hoiakutest ja v\u00e4\u00e4rtushinnangutest. Underi kirjad Ivaskile on p\u00e4evikulist laadi, kirjeldades tema igap\u00e4evatoimetusi, suhtlust \u00fchiste tuttavatega, edusamme t\u00f5lket\u00f6\u00f6s ja luuleloomingus, lugemismuljeid ja m\u00f5tisklusi kirjanduse ning luule teemal. <\/p>\n\n\n\n
Marie Underi ja Ivar Ivaski p\u00f5hiliselt kirjandusele ja t\u00f5lkimisele keskendunud kirjavahetuse k\u00f5ige aktiivsem periood oli aastatel 1958\u20131963. Kirjavahetuse algusaastatel tegeles Under suuresti just Ivaski \u00f5hutusel aktiivselt luule t\u00f5lkimisega. Ivar Ivask oli Underile luule t\u00f5lkimisel abiks olles tema kriitiliseks toimetajaks. Underi kirjadest Ivaskile peegelduvad ka tema kirjanduslikud vaated eelk\u00f5ige just luule kohta. Ta armastas luules riime ning ei pooldanud vabav\u00e4rssi. Moodsate luulesuundade osas oli ta \u00e4\u00e4rmiselt kriitiline, lausa vaenulik. <\/p>\n\n\n\n
1963. aastal toimus aga Underi ja Ivaski usaldusliku kirjavahetuse jahenemine. T\u00fcli tekkis sellest, et Underi arvates oli autoril endal ainu\u00f5igus otsustada, mida enda loomingust avaldada ja kuidas enda loomingut t\u00f5lgendada. 1965. aasta alguses l\u00f5petati t\u00fcli k\u00fcll justkui \u00e4ra, aga l\u00f5plikult kirjavahetuse varasem soe ja usalduslik toon enam ei taastunudki. <\/p>\n\n\n\n
Marie Under, kes armastas ka ise v\u00e4ga kirjanike elulugusid ja kirjavahetusi lugeda, m\u00f5istis ilmselt, et kirjavahetus Ivaskiga kuulub tema biograafia hulka. Kuigi Underile ei meeldinud avalik t\u00e4helepanu ning ta v\u00e4itis, et ta enda biograafiast ei hooli, v\u00f5ib siiski uskuda, et Under on kirjades Ivaskiga silmas pidanud seda, et ta enda isikut liigselt ei kompromiteeriks, ning samas on kirjavahetus Ivaskiga v\u00f5imaldanud tal jagada enda isiklikke vaateid ja veendumusi, enda s\u00fcgavamat olemust. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Marie Underi kirjad Ivar Ivaskile Eesti \u00fche v\u00e4ljapaistvaima luuletaja Marie Underi (1883\u20131980) ja eesti juurtega kirjandusteadlasest ja luuletajast kosmopoliidi Ivar Ivaski (1927\u20131992) kirjavahetus sai alguse 1957. aastal ja kestis 1972. aastani. S\u00e4ilinud on nende m\u00f5lema kirjad, kuid seoses oma bakalaureuset\u00f6\u00f6ga uurisin vaid Marie Underi kirju Ivar Ivaskile. S\u00e4ilinud on 128 Underi kirja kogumahus 532 lk. Marie Underi oli eraelus v\u00f5rdlemisi privaatne […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,97,96],"tags":[],"class_list":["post-1785","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-vii-suvekool-2017","category-vii-suvekool-2017"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1785","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1785"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1785\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1786,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1785\/revisions\/1786"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1785"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1785"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1785"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}