Inimm\u00f5juline globaalne soojenemine ja selle pidurdamisega seotud ideoloogilised, (majandus)poliitilised ja institutsionaalsed v\u00e4ljakutsed kujutavad endast n\u00fc\u00fcdisaja \u00fcht k\u00f5ikeh\u00f5lmavamat ja pakilisemat kollektiivset murekohta. Olukorda on intensiivistanud hiljutised poliitilised s\u00fcndmused \u2013 ning ise\u00e4ranis USA vastne taganemine Pariisi kliimakokkuleppest. <\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige selle taustal v\u00f5ib imeks panna, et ehkki inimtegevuse m\u00f5just kliimamuutusele leidub kaalukaid teaduslikke t\u00f5endeid juba enam kui kaksk\u00fcmmend aastat, on kliimakriis sattunud haruharva kirjandusliku kujutamise objektiks. Raamatus \u201eThe Great Derangement. Climate Change and the Unthinkable\u201c t\u00f5deb India kirjanik Amitav Ghosh, et isegi kui kirjanikud on k\u00e4sitlenud kliimakriisi, ei ole nad seda teinud oma ilukirjanduslikus loomingus, vaid pigem selleks eraldi m\u00f5eldud esseedes. (Erandiks on teadusulmeline climate fiction<\/em> v\u00f5i cli-fi<\/em>, ent selle keskne narratiiv \u2013 peategelase kangelaslik v\u00f5itlus apokal\u00fcptilise ilmakatastroofi vastu \u2013 ei p\u00f6\u00f6ra enamasti k\u00fcllaldast anal\u00fc\u00fctilist t\u00e4helepanu seda katastroofi p\u00f5histava kriisi ajaloolistele tingimustele.) <\/p>\n\n\n\n Oma ettekandes avan ajaloolisi ja strukturaalseid p\u00f5hjuseid, miks kirjandus on kliimakriisiga siiani v\u00f5rdlemisi halvasti \u201el\u00e4bi saanud\u201c, ning kui aega j\u00e4\u00e4b, siis osutan \u00fchele n\u00e4itele (Kim Stanley Robinsoni \u201ePealinnateaduse\u201c triloogia), mis sellest vaatenurgast on p\u00fc\u00fcdnud kirjanduse piire nihutada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kirjandusest ja kliimakriisist Inimm\u00f5juline globaalne soojenemine ja selle pidurdamisega seotud ideoloogilised, (majandus)poliitilised ja institutsionaalsed v\u00e4ljakutsed kujutavad endast n\u00fc\u00fcdisaja \u00fcht k\u00f5ikeh\u00f5lmavamat ja pakilisemat kollektiivset murekohta. Olukorda on intensiivistanud hiljutised poliitilised s\u00fcndmused \u2013 ning ise\u00e4ranis USA vastne taganemine Pariisi kliimakokkuleppest. K\u00f5ige selle taustal v\u00f5ib imeks panna, et ehkki inimtegevuse m\u00f5just kliimamuutusele leidub kaalukaid teaduslikke t\u00f5endeid juba enam kui kaksk\u00fcmmend […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,97,96],"tags":[],"class_list":["post-1793","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-vii-suvekool-2017","category-vii-suvekool-2017"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1793","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1793"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1793\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1794,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1793\/revisions\/1794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}