Ettekande probleemip\u00fcstitus puudutab \u00fche k\u00f5ige kesksema kirjandus- ja kultuuriloolise m\u00f5iste modernism kasutusd\u00fcnaamikat eesti kirjandusdiskursuses, nagu see kujunes v\u00e4lja n\u00f5ukogudej\u00e4rgsel nn \u00fcleminekuperioodil ja on ilma suuremate muutusteta s\u00e4ilinud 21.\u202fsajandi teise k\u00fcmnendi keskpaigani. Kui praegusest perspektiivist tundub, et \u00fcleminekuperioodi k\u00f5ige kesksem kirjanduslooline ja -teoreetiline arutlus toimus postmodernismi \u00fcmber, siis eeldaks see justkui sisaldavat endas ka p\u00f5hjalikumat ja s\u00fcstemaatilisemat modernismi problemaatika l\u00e4biarutamist, mida aga toimunud ei ole. Nagu on mitmes kohas osundanud Tiit Hennoste, on postmodernism ja modernism Eestis saanud kummastaval kombel kirjandusrefleksioonide aineseks enam-v\u00e4hem \u00fchel ajal (kusjuures postmodernism on olnud isegi eelistatum anal\u00fc\u00fcsi juhtiv kategooria), s.t perioodil, mida v\u00f5iks lihtsustades nimetada \u00fcleminekuajaks. Peamine viis, kuidas modernismist (nagu ka postmodernismist) eesti kirjanduses on r\u00e4\u00e4gitud, p\u00f5hineb selle kui m\u00f5iste tarvilike tingimuste eritlemisel ja teoste liigitamisel. <\/p>\n\n\n\n
Ettekande (ja k\u00e4imasoleva uurimuse, millel see ettekanne p\u00f5hineb) esimese osa moodustab s\u00f5na modernism<\/em> l\u00fchike genealoogia eesti kirjanduskultuuris. Kui sajandi algul t\u00e4hendas see s\u00f5na lihtsalt moodsat, vanemale realistlikule ja naturalistlikule kirjandusele vastanduvat kirjandust, siis \u00fcleminekuajaks, kui on tekkinud esimesed t\u00f5elised modernismi<\/em> m\u00f5iste kesksed akadeemilised uurimused, on sellest saanud juba pigem periodiseeriv kategooria. Omaette vaatlust v\u00e4\u00e4rib ka n\u00f5ukogude periood, mil s\u00f5na modernism kirjandusuurimises peaaegu ei esinenud, kuid esteetilisest uudsusest ja progressist r\u00e4\u00e4giti sellegipoolest, kasutades teisi v\u00e4ljendeid. <\/p>\n\n\n\n Ettekande ja uurimuse p\u00f5hiline v\u00e4ide on, et meile tuleks kasuks hoopis Fredric Jamesoni vaimus modernismi m\u00f5iste narratiivse ja periodiseeriva dimensiooni teadvustamine, mis laseks m\u00f5elda eesti (ja laiemalt Balti) modernismi eriomasest ajaloolisest trajektoorist. See t\u00e4hendaks eelk\u00f5ige tegelemist eelnevate t\u00f5lgenduste varjatud ideoloogiliste ja ajaloofilosoofiliste eeldustega ning v\u00e4ldiks teistest kirjandusruumidest p\u00e4rit t\u00f5lgendusmudelite importimist ja liiga j\u00e4ika otserakendamist eesti materjalile. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Modernism eesti kirjanduses kui \u00fcleminekuajastu historiograafiline ja ideoloogiline probleem Ettekande probleemip\u00fcstitus puudutab \u00fche k\u00f5ige kesksema kirjandus- ja kultuuriloolise m\u00f5iste modernism kasutusd\u00fcnaamikat eesti kirjandusdiskursuses, nagu see kujunes v\u00e4lja n\u00f5ukogudej\u00e4rgsel nn \u00fcleminekuperioodil ja on ilma suuremate muutusteta s\u00e4ilinud 21.\u202fsajandi teise k\u00fcmnendi keskpaigani. Kui praegusest perspektiivist tundub, et \u00fcleminekuperioodi k\u00f5ige kesksem kirjanduslooline ja -teoreetiline arutlus toimus postmodernismi \u00fcmber, siis eeldaks see justkui sisaldavat endas […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,97,96],"tags":[],"class_list":["post-1795","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-vii-suvekool-2017","category-vii-suvekool-2017"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1795","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1795"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1795\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1796,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1795\/revisions\/1796"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1795"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1795"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1795"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}