Ettekandes ekslen mitte niiv\u00f5rd (eesti) kirjanduse, kui pigem avaraimas t\u00e4henduses eestikeelse ja eesti p\u00e4ritolu autori mistahes keeles kirjapandud v\u00f5i mistahes keelde t\u00f5lgitud ja 9272 kirjega \u201e\u00f5nnistatud\u201c ehk signeeritud tr\u00fckist koondavas padrikus. Ekslemisel on peamiseks teejuhiks Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogus v\u00e4lja antud retrospektiivse rahvusbibliograafia viimased kaks k\u00f6idet pealkirjaga \u201eEesti raamat v\u00e4lismaal 1944\u20132010\u201c (2017, koostanud A. Valmas, 1235 lk). Mahuka ja eriti eesti raamatu \u00e4\u00e4realadel isu\u00e4ratavalt kurioosseks muutuva bibliograafia eelt\u00f6\u00f6ks v\u00f5ib pidada Anne Valmase 2003. aastal Tallinna Pedagoogika\u00fclikoolis doktorit\u00f6\u00f6na kaitstud monograafiat \u201eEestlaste kirjastustegevus v\u00e4lismaal 1944\u20132000\u201c (I\u2013II, 2003). R\u00f5hutaksin veel, et kuna peale v\u00e4heste erandite kirjeldab k\u00e4sitletav bibliograafia okupatsioonide ja II maailmas\u00f5ja tulemusel tekkinud eesti pagulaskultuuri enesev\u00e4ljendust, mille j\u00e4relmid ulatuvad meie vahetusse kaasaega, siis on \u00fchtlasi tegemist eesti raamatuloo selle sektoriga, mida retrospektiivse rahvusbibliograafia idee s\u00f5nastaja ja peamine eestvedaja Endel Annus (1915\u20132011) oma aastail 1979 ja 1981 ilmunud programmilistes artiklites ette ei n\u00e4inud \u2013 v\u00f5ib-olla igaks juhuks ja eelk\u00f5ige muidugi p\u00f5hjusel, et sellesse valdkonda kuuluva kirjavara k\u00e4ttesaadavus ja akadeemiline kirjeldamine oli ideoloogiliselt takistatud. <\/p>\n\n\n\n
Milliseid k\u00fcsimusi need kaks musta k\u00f6idet tekitavad? Bibliograafia lisas nr 1 (I kd, 51\u201352) loetletud 32 paguluses tegutsenud eesti kirjastuse nime all ilmunud 1508 tr\u00fckisega on asi selge. Edasi aga l\u00e4heb just p\u00f5nevaks, hajusamaks ja k\u00fcsitavamaks. Alates vormilisest eksistentsiaalsest p\u00e4rimisest \u2013 mis on raamat? Mis on raamatu ja masinakirjakoopia vahe? Millisest tunnusest v\u00f5i lehek\u00fclgede arvust piisab, et tr\u00fckis p\u00e4\u00e4seks eesti raamatuloosse sisse? V\u00f5i sisulisemaks minnes: miks Cornelius Hasselblati tekstiga M\u00fcnchenis Bucheri kirjastuses ilmunud album \u201eEstland\u201c (1994) ja samal aastal ilmunud t\u00f5lge rootsi keelde (t\u00f5lk. Carl G. Liungman, Streifferti kirjastus Stockholmis) on eesti raamat v\u00e4lismaal <\/em>ja Brigitte von Engelhardti, Thomas Maessi ja Toivo Tasa koostatud-toimetatud reisijuht \u201eEstland\u201c (Mundo Verlag, 1992) seda ei ole? Kas segaseks j\u00e4\u00e4nud rahvusliku p\u00e4ritoluga, ent ilmselt \u00fcks suurejoonelisemaid Eesti alaga seotud rahvusvahelisi avant\u00fcriste Ignace Lepp (1909\u20131966) \u00fcldse kirjutas eesti raamatut v\u00e4lismaal, kui tema algup\u00e4randid ilmusid prantsuse ja saksa keeles, rohked t\u00f5lked levisid Jaapanist Argentiinani, ent kelle looming kuni aastak\u00fcmneid k\u00e4sikirjas ringelnud Elmar Salumaa t\u00f5lke \u201eMoodsa ateismi ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs\u201c ilmumiseni 2017 j\u00e4i Eestis t\u00e4iesti tundmatuks? Tema teoste, nende t\u00f5lgete ja kordustr\u00fckkide kirjeid sain bibliograafias kokku muuseas 167 \u2013 tublisti kaks korda rohkem kui \u00fchel rahvusvaheliselt mainekamal ja \u00fchtlasi produktiivsel eesti \u00f5petlasel eksiilis Arthur V\u00f5\u00f5busel (1909\u20131988) \u2013 ja juba see on \u00f5igustus! Bibliograafia ees on k\u00f5ik autorid-kirjutajad-tr\u00fckised v\u00f5rdsed. Aga mille p\u00e4rast on eesti raamat v\u00e4lismaal <\/em>Ristikivi Saarij\u00e4rvis Gummeruse kirjastuses ilmunud \u201eIhmisen matka\u201c (1998) ja I\u017eevskis ilmunud udmurdikeelne \u201e\u0410\u0434\u044f\u043c\u0438\u043b\u044d\u043d \u0443\u043b\u043e\u043d \u0441\u044e\u0440\u0435\u0441\u044d\u0437\u201c (2004), kuid marikeelne \u201e\u0410\u0439\u0434\u0435\u043c\u0435 \u043a\u043e\u0440\u043d\u043e\u201c (2008) ei ole, see mulle selgeks ei saanud. Ent k\u00f5ige rohkem paneb imestama, et mitte v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud (mis oleks puudus, viga!), vaid v\u00e4lja j\u00e4etud on 1968. aastal tr\u00fckis ilmunud uus, Endel K\u00f5pu Rootsis tehtud piiblit\u00f5lge. Isegi ateisti silmale lugemiseks ebas\u00fcndsa p\u00f5hjenduse, et bibliograafias ei registreerita \u00fclemaailmsete usuorganisatsioonide v\u00e4ljaandeid, leiab saates\u00f5nast. Pagulaste suure hoolega ette valmistatud t\u00f5lke andis v\u00e4lja Briti ja V\u00e4lismaa Piibliselts Londonis ning selle kaks j\u00e4rjestikust tr\u00fckki (1968 ja 1969) on arvele v\u00f5etud ka Bernard Kangro<\/strong> \u201eEesti kirjakuulutajas eksiilis\u201c (1989). <\/p>\n\n\n\n Teada-tuntud materjali k\u00f5rval pakuvad rahvusbibliograafia k\u00f6ited uudse avastamise r\u00f5\u00f5mu just seni v\u00e4he tuntud v\u00f5i suisa kaardistamata \u00e4\u00e4realadel. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ekslemisi (eesti) raamatu piirialadel Ettekandes ekslen mitte niiv\u00f5rd (eesti) kirjanduse, kui pigem avaraimas t\u00e4henduses eestikeelse ja eesti p\u00e4ritolu autori mistahes keeles kirjapandud v\u00f5i mistahes keelde t\u00f5lgitud ja 9272 kirjega \u201e\u00f5nnistatud\u201c ehk signeeritud tr\u00fckist koondavas padrikus. Ekslemisel on peamiseks teejuhiks Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogus v\u00e4lja antud retrospektiivse rahvusbibliograafia viimased kaks k\u00f6idet pealkirjaga \u201eEesti raamat v\u00e4lismaal 1944\u20132010\u201c (2017, koostanud A. Valmas, 1235 […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,97,96],"tags":[],"class_list":["post-1799","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-vii-suvekool-2017","category-vii-suvekool-2017"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1799","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1799"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1799\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1800,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1799\/revisions\/1800"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1799"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1799"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1799"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}