2010. aastal ilmunud romaanis \u201eVarjuteater\u201c r\u00e4\u00e4gib Viivi Luik Eestist kui barbarite maast. Selline m\u00e4\u00e4ratlus on kahtlemata (enese)irooniline vaade Itaaliast ehk l\u00f5una poolt Alpe vaadatuna, kuid mitte ainult. Romaanis tunnistab Luik oma peategelase kaudu, et h\u00e4bi oma kodumaa ja sealt tulemise \u00fcle ei ole talle v\u00f5\u00f5ras. Ometi on Luik \u00fcks Eesti olulisemaid ja tunnustatumaid n\u00fc\u00fcdisaegseid kirjanikke. Just Luige 2017. aastal ilmunud esseekogumikus \u201ePildi ilu rikkumise paratamatus\u201c n\u00e4eme, kui olulised on Luigele eesti keel ja eestlus, kuidas ta nende \u00fcle pidevalt juurdleb ja seega ka eestlust ise otseselt kujundab. \u00dches vestluses Tanel Veenrega sealsamas kogumikus \u00fctleb Luik j\u00e4rgmist: \u201eAlati, kui uus laps \u00fctleb esimesed eestikeelsed s\u00f5nad, on talle kirves k\u00e4tte antud. Sellest peale on ta seotud. On keele kaudu maa ja selle saatusega seotud, peab seda kandma.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Kuid milles seisneb eestluse h\u00e4bi ja kas selles on ka midagi produktiivset? K\u00fcllap ei \u00fctle romaani \u201eVarjuteater\u201c \u00fcks tegelane jutustajale ilmaasjata, et ta peaks kirjutama just sellest, mida k\u00f5ige enam h\u00e4beneb.<\/p>\n\n\n\n
2017. aasta alguses, kui Euroopa Liidu eesistumise poolaastak l\u00e4ks Eestilt \u00fcle Bulgaariale, avaldas Bulgaaria p\u00e4ritolu, Eestit v\u00e4ga h\u00e4sti tundev ja Saksamaal resideeruv fennougrist Petar Kehayov Saksa meediav\u00e4ljaannetele orienteeritud veebiplatvormil \u00dcberMedien.de m\u00e4rgilise loo Eesti ja Bulgaaria (enese)kuvanditest L\u00e4\u00e4ne-Euroopa ajakirjanduses. Kehayov vaatleb, miks ja kuidas on Eestist saanud Euroopa (digi)imedemaa, kus k\u00f5ik on v\u00f5imalik, ning kuidas Bulgaaria seevastu on justkui ainult korruptsioonist l\u00e4biimbunud Mordor.<\/p>\n\n\n\n
Tuginedes m\u00e4rtsi l\u00f5pus \u0160veitsi telekanalis SRF avaldatud ning Kehayovi artiklist innustust saanud pooletunnisele Eesti ja Bulgaaria erinevusi ja sarnasusi uurivale loole v\u00f5ib v\u00e4ita, et kuvandid nende kahe riigi kohta p\u00f5hinevad kahel radikaalselt erineval rahvuslikkuse k\u00e4sitlusel.<\/p>\n\n\n\n
Ettekanne p\u00fc\u00fcab nii Petar Kehayovi arvamusloole \u201eGutes Estland, w\u00fcstes Bulgarien: Das verzerrte Bild zweier EU-L\u00e4nder\u201c (\u201eTubli Eesti, metsik Bulgaaria: kaks Euroopa Liidu riiki k\u00f5verpeeglis\u201c, 7.02.2018), kui ka Viivi Luige romaanile \u201eVarjuteater\u201c (2010) ja esseekogumile \u201ePildi ilu rikkumise paratamatus\u201c (2017) tuginedes vaadelda rahvusluse eri avaldumisvorme p\u00f5hja ja l\u00f5una pool Alpe.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eestlusest (ja rahvuslusest) p\u00f5hja ja l\u00f5una pool Alpe 2010. aastal ilmunud romaanis \u201eVarjuteater\u201c r\u00e4\u00e4gib Viivi Luik Eestist kui barbarite maast. Selline m\u00e4\u00e4ratlus on kahtlemata (enese)irooniline vaade Itaaliast ehk l\u00f5una poolt Alpe vaadatuna, kuid mitte ainult. Romaanis tunnistab Luik oma peategelase kaudu, et h\u00e4bi oma kodumaa ja sealt tulemise \u00fcle ei ole talle v\u00f5\u00f5ras. Ometi on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,99,98],"tags":[],"class_list":["post-1827","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-viii-suvekool-2018","category-viii-suvekool-2018"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1827"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1827\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1828,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1827\/revisions\/1828"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}