Identiteediuuringute jaoks on viimased k\u00fcmnendid tootnud palju p\u00f5nevat materjali ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rselt on selle koondamise ja anal\u00fc\u00fcsimisega alustatud juba 1980. aastatel, mil eestlase identiteedist sai p\u00f5nev allikas nii mitmesuguste usu\u00fchenduste kui ka kirjanike jaoks. Viimase paari aastak\u00fcmne identiteedik\u00e4sitlustes on \u00fcheks kesksemaks teemaks olnud loodus ja mets, mis eriti torkab silma \u201eeestlaste kui metsarahva\u201c motiivi laialdase kasutuse t\u00f5ttu viimasel ajal loodushoidu ja metsamajandamispoliitikat puudutavas debatis. Seejuures eeldatakse \u2014 nagu paljude teistegi Eesti rahvusnarratiivis esinevate motiivide puhul \u2014 et tegemist on nii reaalsuse peegelduse kui ka v\u00e4ga kaugesse minevikku ulatuva n\u00e4htusega.<\/p>\n\n\n\n
Nii hakkaski meid huvitama, millal ja millistel asjaoludel said eestlased metsarahvaks. Valisime allikmaterjaliks kaks kirjandusliiki: Eesti ajaloo \u00f5pikud ja ambivalentse kogumi tekste, mida v\u00f5iks pidada eestluse \u201et\u00fcvitekstideks\u201c. Anname ettekandes p\u00f5gusa esialgse \u00fclevaate, kuidas eestlase kui metsarahva kontseptsioon on kujunenud alates 19. sajandi keskpaigast ning kuidas on muutunud metsa kontseptsioon meie k\u00e4sitletavates tekstides. Selle k\u00f5rval osutame teistelegi kujunditele, mida on kasutatud rahvusnarratiivi loomisel, ning p\u00fc\u00fcame vaadata, miks \u00fched motiivid muutuvad dominantseks, teised aga taanduvad olematusse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui seda metsa ees ei oleks \u2014 metsa kujund Eesti rahvusnarratiivis Identiteediuuringute jaoks on viimased k\u00fcmnendid tootnud palju p\u00f5nevat materjali ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rselt on selle koondamise ja anal\u00fc\u00fcsimisega alustatud juba 1980. aastatel, mil eestlase identiteedist sai p\u00f5nev allikas nii mitmesuguste usu\u00fchenduste kui ka kirjanike jaoks. Viimase paari aastak\u00fcmne identiteedik\u00e4sitlustes on \u00fcheks kesksemaks teemaks olnud loodus ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,99,98],"tags":[],"class_list":["post-1848","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-viii-suvekool-2018","category-viii-suvekool-2018"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1848"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1848\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1849,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1848\/revisions\/1849"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1848"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}