Ettekandes tuleb filosoofia k\u00f5ne alla kui \u00fcks v\u00f5imalus rahvuslikuks enesem\u00f5testamiseks ja eneseorienteerimiseks. Vaatluse alla v\u00f5etakse seejuures l\u00e4hemalt rahvad, kellele nende enesek\u00e4situse kohaselt pole filosoofia algselt omane olnud. Tundub, et s\u00e4\u00e4rastele \u201ehilinenud rahvastele\u201c v\u00f5ib anda v\u00f5imaluse end n-\u00f6 tagantj\u00e4rele \u201efilosoofiliseks rahvuseks\u201c m\u00f5telda Martin Heideggeri m\u00f5ttek\u00e4ik filosoofia ehk siis m\u00f5tlemise \u201eesimesest ja teisest algusest\u201c (der erste und der andere Anfang<\/em>). Eestis on Heideggeri m\u00f5tlemise m\u00f5jul n\u00e4htud filosoofia omaks-m\u00f5tlemises v\u00f5imalust emantsipeeruda eurooplaseks ehk siis m\u00f5testada end rahvana filosoofia kreekalikust algusest l\u00e4htuvalt. Venemaa puhul saab aga filosoofia omasuse k\u00fcsimuse valguses k\u00f5nelda Heideggerist inspireeritud katsetest \u00fcletada euroopalik ehk siis m\u00f5telda end vabaks esimese, st kreekaliku alguse filosoofiast, eesk\u00e4tt sellest v\u00f5rsunud ratsionaalsusest, humanismist ja inim\u00f5igustest universaalsete v\u00e4\u00e4rtuste t\u00e4henduses, lootes sel viisil v\u00f5tta alus demokraatialt, liberalismilt ja amerikanismilt kui algup\u00e4raselt venelikku moonutavalt ja koloniseerivalt, radikaliseerida geopoliitilist vastasseisu Euroopa ja USA-ga, pidamaks s\u00f5da Ukraina p\u00e4rast kui metaf\u00fc\u00fcsilist v\u00f5itlust vene eksistentsi autentse terviklikkuse eest.<\/p>\n\n\n\n Konkreetsemalt k\u00e4sitleb ettekanne Martin Heideggeri m\u00f5tlemise retseptsiooni vene uusparempoolses rahvusluses Alexandr Dugini (snd 1962) Heideggeri-t\u00f5lgenduse n\u00e4itel. Anal\u00fc\u00fcs keskendub kummastavale seosele filosoofia ja geopoliitika vahel, eriti k\u00fcsimusele, kuidas Dugin kasutab \u00e4ra Heideggeri k\u00e4situst m\u00f5tlemise teisest algusest, andmaks filosoofilist p\u00f5hjendust Venemaa geopoliitilistele pretensioonidele.<\/p>\n\n\n\n Probleem pole pelgalt selles, kas ja kuiv\u00f5rd on Dugini arusaam Heideggerist filosoofilises plaanis t\u00f5siseltv\u00f5etav ning Heideggeri poolt vaadatuna p\u00f5hjendatud. Muret teeb teatud kujutlus \u201evene maailmast\u201c (\u0440\u0443\u0441\u0441\u043a\u0438\u0439 \u043c\u0438\u0440<\/em>) ja \u201emultipolaarsest maailmakorrast\u201c, millele tahetakse anda filosoofiline \u00f5igustus, valmistudes seda kehtestama s\u00f5jaga, seejuures justkui Heideggerile tuginedes. Ei p\u00e4\u00e4se me aga \u00fchtlasi k\u00fcsimast, mil m\u00e4\u00e4ral saab Heideggeri enda olemisajalooline m\u00f5tlemine olla \u00f5igupoolest aluseks \u201eVahe-Euroopa\u201c v\u00e4ikerahvaste poliitilisele iseolemisele. Ning ei saa j\u00e4tta ka k\u00fcsimata, mil m\u00e4\u00e4ral on \u00fcldse \u00f5igustatud eesti vanema p\u00f5lvkonna heideggeriaanide lootus, et ise\u00e4ranis Heideggeri m\u00f5tlemise tiivul ka \u201eselle maa keel\u201c \u201elaulutuules\u201c v\u00f5ib \u201etaevani t\u00f5ustes \u00fcles\u201c \u201eigavikku omale otsida\u201c.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Filosoofia algus kui geopoliitiline k\u00fcsimus Ettekandes tuleb filosoofia k\u00f5ne alla kui \u00fcks v\u00f5imalus rahvuslikuks enesem\u00f5testamiseks ja eneseorienteerimiseks. Vaatluse alla v\u00f5etakse seejuures l\u00e4hemalt rahvad, kellele nende enesek\u00e4situse kohaselt pole filosoofia algselt omane olnud. Tundub, et s\u00e4\u00e4rastele \u201ehilinenud rahvastele\u201c v\u00f5ib anda v\u00f5imaluse end n-\u00f6 tagantj\u00e4rele \u201efilosoofiliseks rahvuseks\u201c m\u00f5telda Martin Heideggeri m\u00f5ttek\u00e4ik filosoofia ehk siis m\u00f5tlemise \u201eesimesest ja teisest algusest\u201c […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,99,98],"tags":[],"class_list":["post-1854","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-viii-suvekool-2018","category-viii-suvekool-2018"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1854","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1854"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1854\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1855,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1854\/revisions\/1855"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1854"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1854"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1854"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}