{"id":2129,"date":"2020-07-02T06:55:06","date_gmt":"2020-07-02T06:55:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=2129"},"modified":"2020-07-02T07:00:55","modified_gmt":"2020-07-02T07:00:55","slug":"kutse-8","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/kutse-8\/","title":{"rendered":"Kutse"},"content":{"rendered":"\n<p>Eesti Kirjandusmuuseumi suvekoolidel on pikaajaline traditsioon.<br>Need on j\u00e4tkanud kirjandusteaduse N\u00fcpli kevadkoole Gustav Wulff-\u00d5isi<br>majamuuseumis<br>Otep\u00e4\u00e4l (1993\u20132010). Kokku toimus 17 kevadkooli,<br>mis iga aasta juunis t\u00f5i kokku kirjandusteadlasi \u00fcle Eesti.<br>Kevadkool<br>kujunes \u00fcmber suvekooliks 2011. a; m\u00f5ned aastad hiljem<br>liikus suvekool N\u00fcplist kirjanduslikele l\u00e4tetele edasi Alatskivi l\u00e4hedale,<br>Juhan Liivi muuseumisse. Kirjandusteaduse suvekool on alati<br>p\u00fc\u00fcdnud tuua keskmesse oma aja vaimu ja valusid, tunnetada kirjandusliku<br>m\u00f5tte tulipunkte<br>ja t\u00e4hendust muutuvas maailmas; uuritud<br>on kirjanduse piire ja perifeeriaid, rahvuslust ja rahvusm\u00f5tet.<br>T\u00e4navuses, IX kirjandusteaduse suvekoolis toome arutelu keskmesse<br>kirjanduse kui s\u00f5nakunsti inimeseks olemist toetava j\u00f5u ning<br>keele meele ehk m\u00f5tlemise (v\u00f5i kujutlemise) ja keele tiheda seose.<br>Arutleme kirjanduse empaatilise j\u00f5u \u00fcle, otsime empaatia avaldumisvorme<br>ja otstarvet kirjanduses ehk teisis\u00f5nu, k\u00f5ike seda, millest tuntakse<br>inimeseks kasvamisel puudust praegusel internetiajastul (nagu<br>n\u00e4iteks k\u00fcsis teravalt Mikael Raihhelgauz \u201ePlekktrummis\u201c ETV2s<br>29.01.2019). ERR kultuuriportaalis ilmunud kirjanduss\u00f5prade 2018.<br>aasta lemmikraamatute \u00fclevaates \u201eAutahvel. Lemmikraamatud 2018\u201c<br>kirjutab Heli Allik, viidates Antoine Compaignonile, et \u201emida raskem<br>on tekste vormiliselt m\u00e4\u00e4ratleda, seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega saavad<br>need millelegi t\u00e4htsale pihta\u201c. Soovime k\u00fcsida empaatia vajalik-<br>kuse j\u00e4rele enne selle teaduslikku k\u00e4sitlust, kas ja milliseid teisi m\u00f5tteruume<br>selline l\u00e4henemine v\u00f5imaldab, kutsume m\u00f5tlema ka teise \u00fcle.<br>Luues seost 2018. aasta suvekooli teemaga \u201eRahvuslus ja rahvusm\u00f5te\u201c,<br>v\u00f5iks \u00f6elda, et igas rahvas ja keeles peidus mingi teine v\u00f5i muu,<br>teistsugusus,<br>marginaalsus, mis tuleks avastada. Samuti avaldub empaatilisus<br>keeles seoses selle erip\u00e4raga, rahvuslusega, laienedes sealt<br>edasi keelte paljususele; empaatia kontekstis v\u00f5ivad avaneda keele ja<br>rahvusliku erip\u00e4ra n\u00e4iteks suhtes murdekeel : kirjakeel, t\u00f5lge : originaallooming,<br>lause : r\u00fctm.<\/p>\n\n\n\n<p>Robert Vischeri esteetikateooriast 19.\/20. sajandi vahetusel v\u00e4lja<br>kasvanud empaatia t\u00e4nap\u00e4evane t\u00e4hendus seostub kaastunde, osav\u00f5tlikkusega,<br>sama-tundmisega. On huvitav, kuidas Leo Luks on kir-<br>jeldanud Hasso Krulli empaatilise h\u00e4\u00e4lega m\u00f5tlejana ja n\u00e4idanud,<br>kuidas Krulli esseed meelitavad lugejat kaasa m\u00e4ngima ja avama end<br>luules k\u00f5lavate h\u00e4\u00e4lte paljususele. Jaak Tomberg on omakorda k\u00fcsinud<br>kirjanduse lepitava otstarbe ja selle j\u00e4rele, kuidas kirjandus hoiab<br>avatuna dialoogi ajaloo ja m\u00e4letamise viiside vahel. Vananenud teade<br>kultuuris v\u00f5idakse unustada, kuid s\u00e4ilivad keeled, mis on nende teadete<br>kaudu loodud. Nii saavad kultuuris uuesti aktuaalseks mingid<br>keeled ja elustuvad k\u00f5nelemise viisid. Sedagi v\u00f5ib kirjeldada kui empaatilist<br>lugemisviisi.<br>Kutsume arutlema, mis on kaasa-tundmine, kaasa-m\u00f5tlemine; kus<br>on meie sotsiaalse intelligentsuse (taju) eetilised piirid; kuidas saame<br>olla tundlikud piirini, kus me ei muutu paranoiliseks. Ettekanded<br>v\u00f5ivad k\u00e4sitleda nii kirjandust kui teisi kunstivaldkondi.<br><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Kirjandusteaduse IX suvekooli teemasse sisseelamiseks valik empaatiaga seonduvaid artikleid:<\/h4>\n\n\n\n<p>Leena Kurvet-K\u00e4osaar, Empaatiline m\u00e4letamine. Sirp, 6. veebruar 2009<br>Jaak Tomberg, Kirjanduse lepitav otstarve. Tartu \u00dclikooli Kirjastus,<br>2009<br>Leo Luks, Empaatiline h\u00e4\u00e4l ja m\u00f5tleja \u00fclesanne. Keel ja Kirjandus,<br>2010\/ nr 6<br>Aija Sakova, L\u00fchis kui lepitava kirjanduse t\u00f6\u00f6riist. Sirp, 8. okt 2010<br>Mattias Turovski, Keskkond, eetika ja empaatia. Pilguheit \u00f6koholismi.<br>Sirp, 16. jaan 2015<br>Arne Merilai, Tammsaare aga-ometi. Keel ja Kirjandus, 2015\/ nr 5<br>Neeme N\u00e4rip\u00e4, Paar s\u00f5na empaatiast. Keel ja Kirjandus, 2016\/ nr 2<br>Marina Gri\u0161akova, Kirjanduse kummalisus. Akadeemia, 2017\/ nr 1<br>https:\/\/arhiiv.err.ee\/seeria\/plekktrumm-mikael-raihhelgauz<br>https:\/\/kultuur.err.ee\/886054\/autahvel-lemmikraamatud-2018<br><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><em>K\u00fclliki Kuusk, Aija Sakova<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti Kirjandusmuuseumi suvekoolidel on pikaajaline traditsioon.Need on j\u00e4tkanud kirjandusteaduse N\u00fcpli kevadkoole Gustav Wulff-\u00d5isimajamuuseumisOtep\u00e4\u00e4l (1993\u20132010). Kokku toimus 17 kevadkooli,mis iga aasta juunis t\u00f5i kokku kirjandusteadlasi \u00fcle Eesti.Kevadkoolkujunes \u00fcmber suvekooliks 2011. a; m\u00f5ned aastad hiljemliikus suvekool N\u00fcplist kirjanduslikele l\u00e4tetele edasi Alatskivi l\u00e4hedale,Juhan Liivi muuseumisse. Kirjandusteaduse suvekool on alatip\u00fc\u00fcdnud tuua keskmesse oma aja vaimu ja valusid, tunnetada kirjanduslikum\u00f5tte [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[101,83],"tags":[],"class_list":["post-2129","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-suvekool-2019","category-suvekoolid"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2129","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2129"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2129\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2133,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2129\/revisions\/2133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2129"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2129"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2129"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}