Empaatiast m\u00f5eldakse tihti kui v\u00f5tmest, millega teisi inimesi endale avame. Seet\u00f5ttu on empaatiat peetud sotsiaalse ja moraalse kompe- tentsuse osaks ning inim\u00fchiskonna ja koosolemise tingimuseks. Em- paatia tegelik t\u00e4htsus ja roll s\u00f5ltub aga sellest, millist selle terminiga seostatud v\u00f5imetest silmas peetakse. Empaatiat m\u00f5istetakse nii kaas- tunde kui teiste tunnetest hoolimisena, teiste m\u00f5tete ja uskumuste m\u00f5istmise kui ka teiste emotsioonide jagamisena, neuroteaduses ja ps\u00fchholoogias aga tihti ka teadvustamata protsessidena.<\/p>\n\n\n\n
Kaasaegseid empaatiauuringuid nii ps\u00fchholoogias, neuroteaduses kui ka filosoofias on pikalt varjutanud \u00fcksmeele puudumine selles, mida empaatiaks nimetada. \u00dcha enam p\u00fc\u00fctakse aga empaatiast ter- viklikuma pildi saamiseks kombineerida erinevaid teooriad inimese sotsiaalsetest v\u00f5imetest. Meil ei ole kindlasti mitte ainult \u00fcks v\u00f5ti, millega teisi inimesi enda jaoks avada. Empaatilised v\u00f5imed aitavad suhestuda teise siseilma v\u00f5i t\u00e4hendusliku ruumiga, milles teine vii- bib, v\u00e4ga erinevatel viisidel. Juba \u00fcksi selle teadvustamine ja sellega arvestamine on moraalselt oluline. Kontekstist l\u00e4htudes ei pruugi iga v\u00f5ti olla kasutatav, veelgi enam: m\u00f5ne v\u00f5tme kasutamine v\u00f5ib, s\u00f5ltu- valt olukorrast, osutuda ebamoraalseks. \u00dcheks empaatiliseks reakt- siooniks, mida on filosoofid kritiseerinud nii epistemoloogiliselt kui moraalselt aluselt on teise olukorrale vastuseks otsida m\u00f5ni m\u00e4les- tus v\u00f5i lugu iseenda kogemusest, mis sellega haakuks, kuna see viib t\u00e4helepanu teiselt \u00e4ra endale. Ettekandes annan \u00fclevaate m\u00f5ningatest v\u00f5imetest, mida tavam\u00f5istes, aga tihti ka teaduses seostatakse empaa- tia ja teiste m\u00f5istmisega, ning k\u00e4sitlen p\u00f5gusalt seda, mis on nende v\u00f5imete rakendamise ja eelk\u00f5ige lugude jagamise praktika moraalne t\u00e4htsus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Empaatia t\u00e4henduslik ja moraalne mitmek\u00fclgsus Empaatiast m\u00f5eldakse tihti kui v\u00f5tmest, millega teisi inimesi endale avame. Seet\u00f5ttu on empaatiat peetud sotsiaalse ja moraalse kompe- tentsuse osaks ning inim\u00fchiskonna ja koosolemise tingimuseks. Em- paatia tegelik t\u00e4htsus ja roll s\u00f5ltub aga sellest, millist selle terminiga seostatud v\u00f5imetest silmas peetakse. Empaatiat m\u00f5istetakse nii kaas- tunde kui teiste tunnetest hoolimisena, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[101,83,102],"tags":[],"class_list":["post-2131","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-suvekool-2019","category-suvekoolid","category-teesid-ix-suvekool-2019"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2131","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2131"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2131\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2134,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2131\/revisions\/2134"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2131"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2131"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}