Ettekandes selgitan empaatia m\u00f5iste abil \u00fcht \u00fcldjoontes teadaolevat viisi, kuidas m\u00f5ned transgressiivsed teosed j\u00f5uavad kirjanduskaano- nisse.<\/p>\n\n\n\n
1. Levinuimaks empaatia m\u00f5iste kasutusvaldkonnaks t\u00e4nap\u00e4eval on intersubjektiivsus, empaatia kui spontaanne teise inimese tunnetele (\u00f5ieti sellele, mida usume teist tunvat) kaasa-tundmine. Kirjanduse puhul r\u00e4\u00e4gitakse sel moel enamasti empaatiast teostes esinevate fikt- sionaalsete tegelaste suhtes (Keen 2006). Kuigi r\u00e4\u00e4gin oma ettekan- des p\u00f5gusalt empaatiast autorite suhtes, on minu p\u00f5hiline uurimisliin h\u00e4gusam. Tuginedes m\u00f5iste saksakeelsele algup\u00e4randile Einf\u00fchlung <\/em>(afektiivselt sisse elamine) ning selle esteetilisele p\u00e4ritolule pean v\u00f5i- malikuks r\u00e4\u00e4kida empaatiast teksti suhtes, <\/em>empaatilisest lugemisvii- sist, mida olen omistanud selle konverentsi kutses tsiteeritud essees (Luks 2010) muuhulgas Hasso Krullile. Mainekas Stanfordi filosoo- fiaents\u00fcklopeedia nimetab empaatiat ses t\u00e4henduses inimteaduste unikaalseks meetodiks ning seob selle hermeneutilise traditsiooni- ga, mille olulisimaks meetodiks on erinevate perspektiivide v\u00f5tmine. Hermeneutilise ringi vormis aset leiduv m\u00f5istmine on artikli autorite meelest empaatia vorm (Empathy<\/em>).<\/p>\n\n\n\n 2. Eric Leake paneb teraselt t\u00e4hele, et empaatiat esineb lihtsas <\/em>ja kee-rulises <\/em>vormis. Lihtne on tunda empaatiat nende suhtes, kes meie arva- tes v\u00e4\u00e4rivad empaatiat (Leake 2014: 175) \u2013 heade, viisakate inimeste suhtes (nagu meie ise), n\u00f5rgemate ja ohvrite suhtes. Keeruline empaa- tia seisneb v\u00e4ljakutses tunda kaasa sootuks teistsugustele inimestele, halbadele, kurjadele inimestele (nagu n\u00e4iteks m\u00f5rvarid), kellel pole ju meiega ometi midagi \u00fchist? Adam Mortoni v\u00e4itel p\u00f5rkub meie em- paatia v\u00e4ga \u00e4\u00e4rmuslike juhtumite puhul moraalsetele barj\u00e4\u00e4ridele (Morton 2011: 321) ning see muudab tema hinnangul meie tunnetuse vaesemaks, me ei m\u00f5ista inimeseks olemise teatud v\u00f5imalikkusi. Ka Leake r\u00f5hutab vajadust t\u00f6\u00f6tada just keerulise empaatia kallal, panna ennast proovile ning seel\u00e4bi m\u00f5telda keeruliste sotsiaalsete k\u00fcsimus- te \u00fcle. Ometi on moraalse inimese loomulik reaktsioon m\u00f5ne t\u00f5sise tabu rikkuja suhtes vastikus, abjektsioon. See hoiak on nii rahvaps\u00fch- holoogias kui ka konservatiivsete kultuurikriitikute seas t\u00e4heldatav kindlasti ka transgressivsete teoste ja nende autorite suhtes (nt Too- mik-purkisittuja = moodne kunst, Kender-pedofiil jne).<\/p>\n\n\n\n 3. Kindlasti on enamik kunstilistest ekstravagantsustest vajunud unustuse h\u00f5lma ning paljud pole \u00fcldse p\u00e4lvinud laiemat avalikku t\u00e4helepanu. Kuidas teha nii, et nad j\u00e4\u00e4ksid kaanonisse, kultuurim\u00e4l- lu? \u00dcks lollikindel muster tundub olevat j\u00e4rgmine: tuleb oma teosega rikkuda tabusid nii \u00e4\u00e4rmuslikult (mis on \u00fcha raskem), et autori vastu p\u00f6\u00f6rduksid kultuuriv\u00e4lja v\u00e4listamismehhanismid, veelgi parem kui k\u00e4ivituksid politsei- ja kohturepressioonid. Seel\u00e4bi on skandalistist saanud ohver ning kolleegid tunnevad sisemist sundi ohvri kasuks v\u00e4lja astuda. Seda v\u00e4ljaastumist ei saa k\u00e4sitada kuivalt abstraktse mo- raaliprintsiibi \u2013 vabaduse \u2013 kaitsena, vabadusprintsiip on kehastunud konkreetseks ohvriks (kui poleks s\u00e4\u00e4raseid kehastumis-juhtumeid, kaotaks vabadus oma moraalse t\u00e4henduse ja vajuks unustusse).<\/p>\n\n\n\n Skandalisti represseerimine k\u00e4ivitab lihtsa empaatiamehhanismi: ka mina, loovisiksus, olen vabaduse piirangute l\u00e4bi potentsiaalses ohus, tunnen hirmu, viha vms s\u00fcsteemi vastu (s.t neid tundeid, mida arvan ohvrit tundvat). Isegi kui t\u00f5lgendada seda toetust pelgalt s\u00fcm- paatiana \u2013 toetavate tunnetena ohvri hirmu suhtes, ilma et toetaja ise seda hirmu tunneks, on siingi peidus empaatia. S\u00fcmpaatiline hoiak tekib empaatilise \u00fclekande l\u00e4bi: hoiak pannakse kokku nii ohvri h\u00fc- poteetilistest negatiivsetest tunnetest kui ka v\u00e4\u00e4rtusotsustusest, et oh- ver v\u00e4\u00e4rib hoolt, kannatab eba\u00f5iglaselt <\/em>(vt Sklar 2017: 454). Just viima- ne otsustus tugineb empaatilisel seosel, mida \u00fcks looja tunneb teise kui looja suhtes (pole usutav t\u00f5lgendus, et Kivisildnikku v\u00f5i Kenderit kaitsesid r\u00fcnnakute k\u00e4igus \u00fcksnes need isikud, kes nautisid nende skandaalsete loomeviise, vt nt Kalda 2016 [1998], Pruul 1996). Nii- palju autorist.<\/p>\n\n\n\n 4. Olulisem on asjaolu, et transgressiivse teose autori ohustamine (v\u00f5i kasv\u00f5i teose keelustamine) annab hoogu tema teoste empaatili- sele t\u00f5lgendusviisile. See t\u00f5lgendusviis pole rangelt piiritletav, kuid kindlasti iseloomustab seda l\u00e4htekohana s\u00fcmpaatia teksti suhtes ning t\u00e4helepanelik ja paljuperspektiivne t\u00f5lgendamine <\/em>\u2013 just viimast nimetatakse Stanfordi s\u00f5nastikus empaatia kui uurimisviisi p\u00f5hitun- nuseks. Empaatiline kriitik ei n\u00f5ustu lihtustavate, teost v\u00e4listavate hinnangutega, ta elab teosesse sisse (sh emotsionaalselt) ning toob esile erinevaid t\u00e4hendusvarjundeid, alltekste, kultuuriseoseid jne (vt Condit 1993). M\u00f5nikord on empaatiline t\u00f5lgendus kaldu rohkem sel- le suunas, mida Aare Pilv (Pilv 2014) nimetab t\u00f5lkivaks kriitikaks: avada autori poolt m\u00f5eldud alltekstid ja kontekstid, selgitada seostu- mist \u017eanriga (vt Kraavi 2016 Kaur Kenderist); teinekord on t\u00f5lgitseja r\u00f5huasetus kaasaloov (vt nt, milliseid allhoovusi kaevab Kivisildniku varasest luulest mitmes kirjat\u00f6\u00f6s v\u00e4lja Krull).<\/p>\n\n\n\n Olgu r\u00f5hutatud, et empaatiline t\u00f5lgendus ei kattu tingimata tun- delise sisse elamisega m\u00f5nda tegelaskujusse (pole ju nt Kivisildniku nimekirja t\u00f5lgendajate eesm\u00e4rgiks olnud sulanduda s\u00f5imava h\u00e4\u00e4lega ning solvanguid nautida v\u00f5i \u00f5igustada). Empaatilise lugemise eesm\u00e4r- giks on elada sisse teose eksplitsiitse sisu \u00fcmber kumavasse atmosf\u00e4\u00e4ri v\u00f5i h\u00e4\u00e4lestusse, mida nimetab tabavalt saksa s\u00f5na Stimmung <\/em>(inimese puhul meeleolu<\/em>, kuid teoste puhul stiil, toon, atmosf\u00e4\u00e4r <\/em>\u2013 see t\u00e4hendus- varjund on H. Gumbrechti (2012) kirjandusk\u00e4situse aluseks). T\u00e4iesti eluj\u00f5uline on ka suund t\u00f5lgendada esteetilist empaatiat (Einf\u00fchlung<\/em>) \u00fcldisemalt just meeleolu tasandil (vt Pinotti 1998).<\/p>\n\n\n\n Kui kirjanik on ohvri staatuses, siis on empaatilise t\u00f5lgendust\u00f6\u00f6 (alateadlikuks) eesm\u00e4rgiks tagada, et transgressiivne teos ei langeks kirjandusest v\u00e4lja (et Kivisildniku nimekiri poleks pelgalt \u00fche era- isiku poolt teiste suhtes toime pandud solvangute jada; et Kenderi no- vell poleks lapsporno jne). Kuigi seda pole v\u00f5imalik empiiriliselt kont- rollida, usun, et just autori tasal\u00fclitamise katsed kihutavad t\u00f5lgendusi \u00fcles, lihtsustavad empaatia tekkimist. Transgressiivseid kunstiteoseid on \u00fcldjuhul keeruline empaatiliselt lugeda \u2013 nendes esinevad eemale- t\u00f5ukavad tegelased ja s\u00fcndmused, sageli kasutatakse sujuvat lugemis-<\/p>\n\n\n\n kogemust blokeerivaid tehnikaid. Ohvri staatus h\u00f5lbustab empaatia tekkimist, millest v\u00f5rsub rohkem s\u00fcvitsi minevaid kaasaloovaid k\u00e4- situsi ning see omakorda aitab teosel kirjanduskaanonisse p\u00e4\u00e4seda ja seal p\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n Kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Condit, Celeste Michelle 1993. The Critic as Empath: Moving Away from Totalizing Theory.<\/p>\n\n\n\n Empathy = Empathy. Stanford Encyclopedia of Philosophy. https:\/\/plato.stanford.edu\/entries\/empathy\/<\/p>\n\n\n\n Gumbrecht, H.-U. 2012. Atmosphere, Mood, Stimmung. On the Hidden Potential of Literature. Stanford University Press.<\/p>\n\n\n\n Kalda, Maie 2016. Kivisildniku kirjanike nimekiri \u2013 mis see on? \u2013, Kivisildnik, p\u00f5hjendamatu j\u00e4rjekindluse dogmaatik. Neeme Lopp (Koostaja ja toimetaja). Tallinn, lk 45\u201350.<\/p>\n\n\n\n Keen, Suzanne 2006. A Theory of Narrative Empathy. \u2013 Narrative, vol 14, No 3, lk 207\u2013236.<\/p>\n\n\n\n Kraavi, Janek 2016. Transgressiivse kirjanduse poeetikast II. Juhtumik\u00e4situs: Kaur Kenderi \u201eUntitled 12\u201c. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 929\u2013938.<\/p>\n\n\n\n Leake, Eric 2014. Humanizing the Inhumane. The Value of Difficult Empathy. \u2013Rethinking Empathy through Literature. M. M. Ham- mond, S. J. Kim (Ed.). New York, London: Routledge, lk 175\u2013185.<\/p>\n\n\n\n Luks, Leo 2010. Empaatiline h\u00e4\u00e4l ja m\u00f5tleja \u00fclesanne. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 447\u2013450.<\/p>\n\n\n\n Morton, Adam 2011. Empathy for the Devil. \u2013 Empathy. Philo- sophical and Psychological Perspectives. A. Coplan, B. Goldie (Ed.). Oxford University Press, lk 318\u2013330.<\/p>\n\n\n\n Pilv, Aare 2014. Kaasaloova kriitika h\u00fcpotees. Sirp, 21.11.<\/p>\n\n\n\n Pinotti, Andrea 1998. Stimmund and Einf\u00fchlung. Hydraulic Model and Analogic Model in the Theories of Empathy. \u2013 Axiomathes, No 1\u2013 2, lk 253\u2013264.<\/p>\n\n\n\n Pruul, Kajar 1996. Kivisildniku \u201eLeksikon\u201c kui kunstiteos. \u2013 Viker- kaar, nr 7, lk 66\u201373.<\/p>\n\n\n\n Sklar, Howard 2017. Empathy\u2019s Neglected Cousin: How Narratives Shape Our Sympathy. \u2013The Palgrave Handbook of Affect Studies and Textual Criticism. D.W. Wehrs, T. Blake (Ed.). \u2013 Palgrave, Macmillan, lk 451\u2013480.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Keerulise empaatia lihtsustamine autori ohvri abil Ettekandes selgitan empaatia m\u00f5iste abil \u00fcht \u00fcldjoontes teadaolevat viisi, kuidas m\u00f5ned transgressiivsed teosed j\u00f5uavad kirjanduskaano- nisse. 1. Levinuimaks empaatia m\u00f5iste kasutusvaldkonnaks t\u00e4nap\u00e4eval on intersubjektiivsus, empaatia kui spontaanne teise inimese tunnetele (\u00f5ieti sellele, mida usume teist tunvat) kaasa-tundmine. Kirjanduse puhul r\u00e4\u00e4gitakse sel moel enamasti empaatiast teostes esinevate fikt- sionaalsete tegelaste […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[101,83,102],"tags":[],"class_list":["post-2135","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-suvekool-2019","category-suvekoolid","category-teesid-ix-suvekool-2019"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2135","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2135"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2135\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2136,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2135\/revisions\/2136"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2135"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2135"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2135"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}