\u201eVaikimises on uppumisoht, puudutagu see siis igap\u00e4eva v\u00f5i kirjandust.\u201c<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n Ettekandes m\u00f5tisklen selle \u00fcle, miks ja milline isiklikkus on kirjan- duses oluline ning milline on isiklikkuse seos empaatiaga. Selleks et tegemist ei oleks ainult minu isiklike seisukohtade esitamisega, v\u00f5- tan oma arutelu aluseks ja toeks 1971. aasta juuni ajakirjas Looming rubriigis \u201eM\u00f5tteid ja m\u00e4rkmeid\u201c ilmunud Ene Mihkelsoni \u201eIsiklikust kunstis\u201c. Tegemist on Mihkelsoni loomingus erandliku tekstiga, mil- lel on tugev filosoofiline ja poeetiline s\u00f5num.<\/p>\n\n\n\n Kuna ettekanne saab teoks Ene Mihkelsoni \u201eIsiklikust kunstis\u201c dia- loogilise l\u00e4hilugemisena, olgu siinkohal \u00e4ra toodud kogu k\u00f5nesolev tekst. Dialoogi Mihkelsoni tekstiga t\u00e4iendavad n\u00e4ited kirjandusest.<\/p>\n\n\n\n Ene Mihkelson \u201eIsiklikust kunstis\u201c<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n Ilmunud: Looming 6\/1971, lk 947\u2013948.<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n Parimgi teos sarnaneb t\u00f5mmisega, mis j\u00e4\u00e4dvustub liikumatuna, mida iga j\u00e4rgnev teos, iga j\u00e4rgnev p\u00e4ev t\u00e4iendab. Kunst j\u00e4\u00e4dvustab momen- di, seostab igavesega. Iga teos on hetkv\u00f5tete rida s\u00fcgaviku kohal, mil- les elame ja mis on ammendamatu.<\/p>\n\n\n\n Kui k\u00f5neleme kunstniku vastutusest, siis k\u00f5neleme kohustusest s\u00fcveneda, j\u00f5uda l\u00e4bi argip\u00e4evase ja pindmise s\u00fcgavusteni, mis polegi ehk m\u00e4rgatavad. Kunstnik avab pealispinna, ja tema j\u00e4rjekindluses, kohustuses kannatada, taluda pinget, mis askeldusisse varjunud ini- mestel j\u00e4\u00e4b l\u00f5puni tundmata, seisneb tema vastutus \u00fchiskonna ees. Kaldumine eesm\u00e4rgi teostusel \u00fchek\u00fclgsusesse eeldab: 1) kas \u00fche v\u00f5i- maliku t\u00e4iuse, suletud maailma esiletoomist, n\u00f5nda nagu iga inimese eluring on mingis m\u00f5ttes teistele suletud ja erip\u00e4rane, v\u00e4line k\u00fclg on vaid viide s\u00fcgavustele, mis peituvad igap\u00e4evas v\u00f5i 2) \u00fche elutahu eks- perimentlikku, viimse piirini l\u00e4bilahkamist, tema vaatamist eraldi, puhastatuna segavaist, autori meelest t\u00e4htsusetuist asjaoludest. Teise laadi viljelemine kuni viimsete piirideni v\u00e4lja ennustab vaid uue t\u00e4iuse t\u00f5usu, ajutine ummik \u00fchtede v\u00f5imaluste l\u00f5puniproovimist, ja alati on oodata huvi suundumist teistele n\u00e4htustele.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4ga s\u00fcgaval ei ole vahet isiklikul ega \u00fchiskondlikul elul. \u00dchiskond- lik on isikliku \u00fcks v\u00e4ljaelamise viis, seesmise v\u00e4line k\u00fclg. Argip\u00e4ev on kest, milles elab ja millest surub end l\u00e4bi uus individuaalsus, inime- ne. Seep\u00e4rast n\u00e4iteks on v\u00f5rdse \u00fchiskondliku t\u00e4htsusega armastus- ja poliitiline luuletus, sest nad m\u00f5lemad p\u00fc\u00fcavad (k\u00fcll erinevate vahen- ditega) \u00e4ratada inimeses midagi inimlikku: iseenese v\u00e4ljaarendamist, vastutustunnet. \u00dcksk\u00f5ik mis alal keegi ka ei t\u00f6\u00f6taks, enesest maksi- mumi andmine muudab \u00fcmbritseva maailma elatavaks ja inimlikuks. Kui k\u00f5neldakse kannatusest, valust, meeleheitest, siis sunnitakse vaatama, mis on nende tunnete taga. Elamuse kustutab elamus, nega- tiivse tajumine on ettevalmistus helgemale. Vaikimises on uppumisoht, puudutagu see siis igap\u00e4eva v\u00f5i kirjandust.<\/p>\n\n\n\n Mida kirevam ja mitmek\u00fclgsem-tahksem on esitatud, taasloodud maailmade hulk, seda rikkam n\u00e4ib \u00fcmbritsev, s.t m\u00e4rkame temas enam ja enam ja aegade algusest ometi mitte k\u00f5ike, igavesti mitte k\u00f5i- ke. Mida enam igatseme ja taotleme t\u00e4iust, seda kaugem ta on, seda k\u00f5rgem on n\u00f5utav m\u00f5\u00f5t.<\/p>\n\n\n\n Iga p\u00e4ev on normide l\u00f5hkumine, aja kulu hetkeline seisatus, inime- se muutumine ja teiseks saamine, kordumatus, mis on minevik enne veel, kui j\u00f5udsime temas ringi vaadata; palju-palju p\u00e4evi moodustavad meie elu, ainsa kunsti, ainsa kordumatult loetava. Enamik meist sul- gub, ilma et keegi avaks rikkusi, mis on endalegi aimamatud. Indivi- duaalse, erip\u00e4rase esiletoomine ja toetamine kunsti kaudu julgustab ja suunab meie pilgud v\u00e4ljapoole, koondab j\u00f5u \u00fcmbritseva muutmiseks \u00fcha inimesev\u00e4\u00e4rsemaks.<\/p>\n\n\n\n Mida enam isiksusi, mida enam v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt tunnustatavaid, rik- kaid ja erinevaid maailmu avab kunst, seda v\u00e4hem on kohta \u00fcksk\u00f5ik- susel ja tuimusel, endassesulgumisel, argip\u00e4evastumisel.<\/p>\n\n\n\n Kunst teeb inimese iseenda ja selle l\u00e4bi ka \u00fchiskondliku tajumiseks lahti. Kunsti vastutus on individuaalsuste v\u00e4ljaarendamise, inimese isiksuseks kujundamise vastutus oma vahenditega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Isiklikust kirjanduses: Ene Mihkelson \u201eVaikimises on uppumisoht, puudutagu see siis igap\u00e4eva v\u00f5i kirjandust.\u201c Ettekandes m\u00f5tisklen selle \u00fcle, miks ja milline isiklikkus on kirjan- duses oluline ning milline on isiklikkuse seos empaatiaga. Selleks et tegemist ei oleks ainult minu isiklike seisukohtade esitamisega, v\u00f5- tan oma arutelu aluseks ja toeks 1971. aasta juuni ajakirjas Looming rubriigis \u201eM\u00f5tteid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[101,83,102],"tags":[],"class_list":["post-2156","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-suvekool-2019","category-suvekoolid","category-teesid-ix-suvekool-2019"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2156","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2156"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2156\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2157,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2156\/revisions\/2157"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2156"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2156"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2156"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}