Eestis on paiku ja on kirjanikke, mis kuuluvad kokku. On kohti \u2013 \u00f5igupoolest tavalisi Eesti kolkaid \u2013, mis n-\u00f6 omakirjanikuta ei eristuks teistest omasugustest ega t\u00f5useks kuidagi esile, ammugi mitte ei saaks neist harilikest k\u00fcladest v\u00f5i taludest v\u00e4\u00e4rtmaastikke ega eestlase rahvusm\u00f5tet kandvaid t\u00fcvipunkte. Nii oleks Palamuse lihtsalt \u00fcks alevik P\u00f5hja-Tartumaal ja Tammsaare v\u00e4ljam\u00e4e talusid K\u00f5rvemaa metsade taga v\u00f5inuks tabada samasugune saatus, mis Eesti soosaari ikka r\u00e4sinud on, ning sealsed hooned oleksid v\u00f5inud mahaj\u00e4etuna ammugi laguneda ja p\u00f5llud v\u00f5ssa kasvada \u2013 kui poleks olnud Oskar Lutsu ja A. H. Tammsaaret.<\/p>\n\n\n\n
Aga on ka Mats Traat ja tema Tartumaa jutud ning elulood, on Abruka vennad Tuulikud ja Albert Uustulnd. Kui n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris laialt lehvitada.<\/p>\n\n\n\n
Samuti on isamaalaulikuid Koidulast ja Anna Haavast ning \u00e4rkamisaja suurmeestest Mihkel Veskest ja teistest kuni Runnelini, kes on Eesti isamaad oma lauludes \u00fclistanud.<\/p>\n\n\n\n
Kaalep eristub neist k\u00f5igist. Tegu on maailmakodanikuga \u2013 aga mitte pealiskaudses moodsas v\u00f5tmes, kus maailmakodanik harilikult palju enamat \u00fchest tavalisest njuujorklasest ei t\u00e4henda. Just sellest Kaalepist ja tema luule seostest Eesti maa ja maastikega juttu tulebki. M\u00e4lestades meie suurt humanitaari ja humanisti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ain Kaalepi kohaluule Eestis on paiku ja on kirjanikke, mis kuuluvad kokku. On kohti \u2013 \u00f5igupoolest tavalisi Eesti kolkaid \u2013, mis n-\u00f6 omakirjanikuta ei eristuks teistest omasugustest ega t\u00f5useks kuidagi esile, ammugi mitte ei saaks neist harilikest k\u00fcladest v\u00f5i taludest v\u00e4\u00e4rtmaastikke ega eestlase rahvusm\u00f5tet kandvaid t\u00fcvipunkte. Nii oleks Palamuse lihtsalt \u00fcks alevik P\u00f5hja-Tartumaal ja Tammsaare […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,104,103],"tags":[],"class_list":["post-2287","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-x-suvekool-2020","category-x-suvekool-2020"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2287"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2287\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2288,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2287\/revisions\/2288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2287"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2287"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}