Suur osa viimastel aastak\u00fcmnetel ilmunud k\u00e4sitlusi siirdest algab \u00e4raspidise t\u00f5demusega, et siire on k\u00fcll n\u00fc\u00fcdisluule \u00fcks kesksemaid (lause)kujundeid, ent ometi pole selle olemust ja eri avaldumisvorme piisavalt eritletud. Ka eesti n\u00fc\u00fcdisluules n\u00e4eme, kuidas v\u00e4ga palju opereeritakse kvalitatiivselt erisuguste siiretega (m\u00f5elda v\u00f5ib kas v\u00f5i Kristjan Haljaku luuletuskogule \u201eVerlaine\u2019i revolver\u201c v\u00f5i tinglikult isegi nn enter<\/em>-luule diskussioonile v\u00f5i suisa kogu n\u00fc\u00fcdisluulev\u00e4ljale), aga siiret k\u00e4sitlevaid akadeemilisi uurimusi leidub \u00fcksikuid (n\u00e4iteks Jaak P\u00f5ldm\u00e4e kolm siirde jaotust, Arne Merilai uurimus Ene Mihkelsoni nn sisesiirdest, Jaan Unduski artikkel K. J. Petersoni oodidest).<\/p>\n\n\n\n Minu ettekanne t\u00f5ukub v\u00f5rdlemisi intuitiivselt tekkinud ja j\u00e4rk-j\u00e4rgult kinnistunud veendumusest, et siirde s\u00fcstemaatiline l\u00e4bivalgustamine \u2013 ise\u00e4ranis vabav\u00e4rsi kontekstis \u2013 v\u00f5iks aidata t\u00e4psemalt kirjeldada ka n\u00fc\u00fcdisluule mitmeid olulisi tunnusjooni\/tendentse. Ettekanne on katse paigutada kohakuti kolm v\u00f5rdlemisi laia ja paiguti v\u00e4ga erinevat, aga siiski omavahel haakuvat, l\u00f5ikuvat ja tihedalt p\u00f5imuvat teoreetilist suunda\/kontseptsiooni (siire, l\u00fcnk ja vastum\u00f5\u00f5t), et sedakaudu j\u00f5uda teoreetilise tausts\u00fcsteemini, millelt oleks v\u00f5imalik hakata siiret eesti n\u00fc\u00fcdisluules t\u00e4psemalt edasi vaatlema.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcmmekond aastat tagasi avaldas mainekas kirjandusteadlane Brian McHale kaks artiklit, milles visandas luulele loomuldasa omase kaksikjaotuse (lohakalt t\u00f5lkides: segmenteeritus\/m\u00f5\u00f5t ja vastum\u00f5\u00f5t). Ta v\u00e4itis John Shoptaw\u2019le tuginedes esmalt, et luule m\u00f5\u00f5duks on \u201etema v\u00e4ikseim t\u00e4hendusele vastuseisev \u00fchik\u201c ning et just see t\u00fchikulisus v\u00f5i l\u00fcnklikkus kujutab endast luule peamist t\u00e4hendusloome mootorit. Segmenteerituse kaudu on v\u00f5imalik aga vaadelda, mis on need luuletuses vastastikm\u00f5jusse asetuvad tasandid. Loogikat m\u00e4rgatavalt lihtsustades: kui luuletuse rida on n\u00e4iteks \u00fches\u00f5naline, tekib sageli pinge s\u00f5na ja fraasi vahel (nt paljudes modernistlikes tekstides). Aga t\u00fchiku \u00fcmber koonduv ja t\u00fchikust t\u00f5ukuv vastastikm\u00f5ju v\u00f5ib avalduda v\u00e4gagi erinevate tasandite vahel (rida ja lause, lause ja stroof, r\u00fctm ja meetrum, narratiiv ja formaal-visuaalne j\u00e4rgnevus jne).<\/p>\n\n\n\n Seon McHale\u2019i kontseptsiooni kirjandusteaduslike k\u00e4sitlustega l\u00fcngast (gap<\/em>, blank<\/em>, omission<\/em>, lacunae<\/em> etc<\/em>). Toetudes paljuski oma 2016. aastal kaitstud magistrit\u00f6\u00f6le, v\u00f5tan aluseks mitu tunnusjoont, mis v\u00f5iksid siirde perspektiivist t\u00e4psustada t\u00e4hendusele vastuseisvast \u00fchikust v\u00f5rsuva vastastikm\u00f5ju avaldumis- ja olemisviise (muu hulgas: l\u00fcnk on tasanditevaheline suhe, l\u00fcnk on t\u00e4idetud lugejapoolsete presupositsioonidega, l\u00fcnk on samal ajal nii retrospektiivne kui ka retroaktiivne, l\u00fcnk on ka minevikusuunaline, l\u00fcnka produtseeriv ja kompenseeriv funktsioon kattuvad, l\u00fcngad on omavahelises seoses jne). Vaatlen sellelt pinnalt, kuidas minu kunagi v\u00e4lja pakutud l\u00fcnga t\u00fcpoloogia sobitub McHale\u2019i v\u00f5rdlemisi sarnaste pidepunktidega ning kuidas see \u00fchisosa v\u00f5iks omakorda suhestuda viimaste k\u00fcmnendite uurimustega siirdest ning vabav\u00e4rsiga viimaste k\u00fcmnendite eesti luules.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Katse tabada siirde olemisviise n\u00fc\u00fcdisluules Suur osa viimastel aastak\u00fcmnetel ilmunud k\u00e4sitlusi siirdest algab \u00e4raspidise t\u00f5demusega, et siire on k\u00fcll n\u00fc\u00fcdisluule \u00fcks kesksemaid (lause)kujundeid, ent ometi pole selle olemust ja eri avaldumisvorme piisavalt eritletud. Ka eesti n\u00fc\u00fcdisluules n\u00e4eme, kuidas v\u00e4ga palju opereeritakse kvalitatiivselt erisuguste siiretega (m\u00f5elda v\u00f5ib kas v\u00f5i Kristjan Haljaku luuletuskogule \u201eVerlaine\u2019i revolver\u201c v\u00f5i tinglikult […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,104,103],"tags":[],"class_list":["post-2291","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-x-suvekool-2020","category-x-suvekool-2020"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2291"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2291\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2296,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2291\/revisions\/2296"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}