{"id":2293,"date":"2020-08-18T11:15:25","date_gmt":"2020-08-18T11:15:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=2293"},"modified":"2020-08-18T11:15:26","modified_gmt":"2020-08-18T11:15:26","slug":"indrek-ojam-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/indrek-ojam-2\/","title":{"rendered":"Indrek Ojam"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Ene Mihkelsoni romaanide (po)eetikast \u00fche modernismi-debati kontekstis<\/h3>\n\n\n\n<p>Ettekande eesm\u00e4rgiks on asetada Mihkelsoni romaanilooming arutelude konteksti, mis seovad modernistliku kirjanduse algup\u00e4ra laiema representatsioonikriisiga \u00fchiskonnas, mida on viidud tagasi 19. sajandi keskpaigani ning mille kulminatsioonina n\u00e4hakse tihti 20. sajandi totalitaarseid re\u017eiime ja nende poolt toime pandud genotsiide. Kirjanduslikus kujutamises vastab sellele ajaloolisele konstellatsioonile m\u00f5nede oluliste t\u00f5lgenduste j\u00e4rgi (Kern 2011, Eysteinsson 1990, Jameson 2013) realismi kriis, millele modernism oma eri ilmingutes alternatiivi pakub. Mind huvitab oma ettekandes ja k\u00e4silolevas uurimist\u00f6\u00f6s sellemodernistliku alternatiivi suhe romaanivormis sisalduva jutustuse sidususega. Modernismi on paljudes k\u00e4sitlustes seotud narratiivist loobumise, fragmentaarsuse ja n\u00f5ndanimetatud stseenilise kujutamisega, milles domineerib meeleline ja afektiivne kirjelduslik m\u00f5\u00f5de (Jameson 2013). Ameerika ajaloolane ja kirjandusteoreetik Hayden White on spekuleerinud, et holokausti jt modernse tsivilisatsiooni ekstreemsed s\u00fcndmused on realistlike v\u00f5tetega adekvaatselt kujutamatud ja modernistlikud anti-narratiivid pakuvad ainsa v\u00f5imaluse v\u00e4ltida nende s\u00fcndmuste puhul moonutavaid fantaasiaid v\u00f5i ebaeetilist feti\u0161eerimist (White 1999). Eesti kirjandusuurijad Eneken Laanes (2009), Eva Rein (2010) ja Aija Sakova (2020) on oma t\u00f6\u00f6dega Ene Mihkelsoni loomingu juba asetanud selle suure, olulisel m\u00e4\u00e4ral ka 20. sajandi teise poole ajaloolaste seas peetud debati keskmesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Mind huvitavad Mihkelsoni proosa poeetilised n\u00fcansid, mis on niisuguse probleemip\u00fcstitusega \u00fchenduse taganud. Kas nende romaanide t\u00e4hendust on v\u00f5imalik taandada klassikalisele narratoloogiale (nt Gerard Genette\u2019i uurimused) omasel viisil jutustuse funktsionaalsete osade toimeks? Kui mitte, siis kuidas iseloomustada ja t\u00f5lgendada seda osa tekstist, mis on jutustuse suhtes autonoomne?<\/p>\n\n\n\n<p>Kui ka eesti kirjanduse modernismi-lugu on lugu narratiivist loobumisest, on Mihkelsonil selles loos t\u00e4htis koht, mis vajab veel eksplitseerimist. Soovin oma ettekandes juhtida t\u00e4helepanu isep\u00e4rasele ajavormile, mis kasvab v\u00e4lja Mihkelsoni romaanide tekstist, eriti selle kohtumiste ja k\u00f5neluste episoodidest, kus minajutustaja oma partneriga vestleb. Nendes tekkiv olevikuaeg n\u00e4ib alatasa endasse sulatavat vahepeal moodustuvat narratiivi. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f6elda, et Kaataga kohtumise ja vestlemise stseen ei alga ega l\u00f5ppe \u201eKatkuhaua\u201d jooksul fenomenoloogilises m\u00f5ttes kordagi, vaid moodustab m\u00e4\u00e4ramatuse tsooni, kuhu jutustus saab aina naasta. Analoogsel viisil ei alga ega l\u00f5pe selgelt ka \u201eAhasveeruse unes\u201d minajutustaja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste stseen Vilmaga, kuna Mihkelson on v\u00f5imeline siirdelise v\u00f5ttega v\u00e4ga erinevaid teksti osi selle l\u00f5putu vestluse osaks muundama.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eysteinsson, Astradur 1990. The Concept of Modernism. Ithaca and London: Cornell University Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Jameson, Fredric 2013. The Antinomies of Realism. London, New York: Verso.<\/p>\n\n\n\n<p>Laanes, Eneken 2009. Lepitamatud dialoogid: subjekt ja m\u00e4lu n\u00f5ukogudej\u00e4rgses eesti romaanis. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.<\/p>\n\n\n\n<p>Kern, Stephen 2011. The Modernist Novel: A Critical Introduction.<\/p>\n\n\n\n<p>Rein, Eva 2010. Joy Kogawa \u201eObasan\u201d ja Ene Mihkelsoni \u201eAhasveeruse uni\u201d kui ilukirjanduslikud traumanarratiivid. \u2013 Jutustamise teooriad ja praktikad. Koost Marina Gri\u0161akova. Tartu \u00dclikool: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, lk 205\u2013223.<\/p>\n\n\n\n<p>Sakova, Aija 2020. M\u00e4letamise poeetika. Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid l\u00e4hivaates. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>White, Hayden 1999. Figural realism. Studies in the mimesis effect. Baltimore, London: Johns Hopkins University Press.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ene Mihkelsoni romaanide (po)eetikast \u00fche modernismi-debati kontekstis Ettekande eesm\u00e4rgiks on asetada Mihkelsoni romaanilooming arutelude konteksti, mis seovad modernistliku kirjanduse algup\u00e4ra laiema representatsioonikriisiga \u00fchiskonnas, mida on viidud tagasi 19. sajandi keskpaigani ning mille kulminatsioonina n\u00e4hakse tihti 20. sajandi totalitaarseid re\u017eiime ja nende poolt toime pandud genotsiide. Kirjanduslikus kujutamises vastab sellele ajaloolisele konstellatsioonile m\u00f5nede oluliste t\u00f5lgenduste j\u00e4rgi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,104,103],"tags":[],"class_list":["post-2293","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-x-suvekool-2020","category-x-suvekool-2020"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2293","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2293"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2293\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2298,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2293\/revisions\/2298"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2293"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2293"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2293"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}