Ettekande peamine eesm\u00e4rk on lahti harutada, mis see on, millest elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fctunde nime all r\u00e4\u00e4gitakse, ning n\u00e4idata, et tegelikult on seda m\u00f5istet kasutatud katusterminina mitmetele erinevatele emotsioonidele. P\u00fc\u00fcan seda emotsioonide maastikku struktureeritult kirjeldada ning esitan elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fcga seonduvate emotsioonide t\u00fcpoloogia. T\u00e4psemalt eristan intentsionaalse struktuuri alusel kolme emotsiooni: 1) tavaline s\u00fc\u00fctunne piirisituatsioonis aset leidnud egoistliku k\u00e4itumise p\u00e4rast, 2) \u201es\u00fc\u00fctunne\u201c sellep\u00e4rast, et heaolu saavutati kellegi teise arvelt (aga mitte ise teisele kahju tehes), 3) \u201es\u00fc\u00fctunne\u201c suhtelise eba\u00f5igluse ehk selle p\u00e4rast, et subjektil l\u00e4ks paremini kui kellelgi teisel, kellel oli samav\u00f5rd (v\u00f5i rohkemgi) \u00f5igust samadele h\u00fcvedele. N\u00e4itan, et k\u00f5ik kolm emotsiooni suhestavad subjekti ebamoraalsuse ning teiste inimeste kannatustega m\u00f5neti erip\u00e4rasel viisil, ning argumenteerin tavakeelelistest intuitsioonidest ning ps\u00fchholoogilisest konstruktsionismist l\u00e4htudes, et teist ja kolmandat \u201es\u00fc\u00fcd\u201c \u2013 v\u00e4hemalt sel m\u00e4\u00e4ral, kuiv\u00f5rd nad ei ole taandatavad esimesele t\u00fc\u00fcbile \u2013 oleks ehk parem eristada mitte s\u00fc\u00fctundena, vaid iseseisvate emotsioonidena.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fctunne ja selle s\u00fc\u00fcvabad analoogid: piirsituatsioonide retrospektiivsest moraalifenomenoloogiast Ettekande peamine eesm\u00e4rk on lahti harutada, mis see on, millest elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fctunde nime all r\u00e4\u00e4gitakse, ning n\u00e4idata, et tegelikult on seda m\u00f5istet kasutatud katusterminina mitmetele erinevatele emotsioonidele. P\u00fc\u00fcan seda emotsioonide maastikku struktureeritult kirjeldada ning esitan elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fcga seonduvate emotsioonide t\u00fcpoloogia. T\u00e4psemalt eristan intentsionaalse struktuuri alusel kolme […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,104,103],"tags":[],"class_list":["post-2306","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-x-suvekool-2020","category-x-suvekool-2020"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2306","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2306"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2306\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2312,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2306\/revisions\/2312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2306"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2306"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2306"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}