{"id":2425,"date":"2021-07-01T06:47:33","date_gmt":"2021-07-01T06:47:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=2425"},"modified":"2021-07-01T13:30:24","modified_gmt":"2021-07-01T13:30:24","slug":"toomas-kiho-4","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/toomas-kiho-4\/","title":{"rendered":"Andrus Org"},"content":{"rendered":"\n

Kirjandus\u00f5petuse vaiad ja teljed: p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi ainekavade kontseptsioonist<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Eesti \u00fcldhariduskoolide riiklikus \u00f5ppekavas on kirjandusel kahetine positsioon: esiteks, kirjandus on osaliselt kunstiaine, millele omane esteetika on kujundliku m\u00f5tlemise ja keele\u00ackasutuse tulemus; teiseks, kirjandus on suuresti humanitaaraine, mis on osa millestki \u00fcldisemast nagu kultuur, ajalugu, suhtlus ja moraal. Neil kahel arusaamal p\u00f5hinevad omakorda kirjandus\u00f5petuse kaks traditsioonilist funktsiooni \u2013 esteetiline (poeetiline) ja eetiline (kasvatuslik).
Ettekandes k\u00e4sitlen kirjandus\u00f5petuse kontseptsiooni muutust kirjanduse ainekavades p\u00e4rast p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi riikliku \u00f5ppekava j\u00f5ustumist 2011. aastal. Kirjanduse kui iseseisva kunsti- ja kultuuriaine \u00f5petamine nii p\u00f5hikoolis kui ka g\u00fcmnaasiumis eeldab kogu k\u00e4situse \u00fcmber-m\u00f5testamist, metodoloogiliste r\u00f5huasetuste muutmist, paradigmaatilist nihet kirjandus\u00acdidaktikas tervikuna. Ettekandes v\u00f5rdlen kahte kirjandus\u00f5petuse paradigmat \u2013 traditsioonilist ja n\u00fc\u00fcdisaegset.<\/p>\n\n\n\n

TRADITSIOONILINE kirjandus\u00f5petus<\/strong><\/td>N\u00dc\u00dcDISAEGNE kirjandus\u00f5petus<\/strong><\/td><\/tr>
Kirjanduslooline (positivistlik) printsiip<\/td>Tekstikeskne (poeetiline) printsiip<\/td><\/tr>
Autorikeskne vaatepunkt<\/td>Lugejakeskne vaatepunkt<\/td><\/tr>
Lineaarne ja kronoloogiline l\u00e4henemine<\/td>Temaatiline ja l\u00f5iminguline l\u00e4henemine<\/td><\/tr>
Klassikalise kirjanduse fookus<\/td>N\u00fc\u00fcdiskirjanduse fookus<\/td><\/tr>
Eristav l\u00e4henemisviis (eesti ja maailmakirjandus lahus)<\/td>V\u00f5rdlev l\u00e4henemisviis (eesti ja maailmakirjandus koos)<\/td><\/tr>
Kindel tekstivalik (kohustuslik kirjandus)<\/td>Suunatud ja vaba tekstivalik (soovituslik kirjandus, vabalugemine)<\/td><\/tr>
Ratsionaalsed taotlused (teadmised)<\/td>Kognitiivsed taotlused (tunded, kogemused)<\/td><\/tr>
\u00dchetaolised \u00f5ppevormid<\/td>Erinevad \u00f5ppevormid<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eva kirjandus\u00f5petuse p\u00f5hik\u00fcsimus seisneb paljuski selles, kuidas traditsioonilist ja n\u00fc\u00fcdisaegset l\u00e4henemisviisi tasakaalustada ehk kuidas leida idealistlikuna n\u00e4iv koosk\u00f5la erinevate didaktiliste p\u00f5him\u00f5tete ja metodoloogiliste v\u00f5imaluste vahel. M\u00f5istliku kirjandus\u00ac\u00f5petuse harmoonia eeldab kahte \u00f5petuslikku telge (kontsentrit) \u2013 kujundikeelt ja kirjanduslugu.
Kirjandus\u00f5petus asetub nii laiemasse valdkondlikusse konteksti kui ka l\u00f5imub riikliku \u00f5ppekava \u00fcldosa alusv\u00e4\u00e4rtuste, \u00fcldp\u00e4devuste ja l\u00e4bivate teemadega (transdistsiplinaarne l\u00f5iming), aga ka teiste \u00f5ppeainetega (horisontaalne l\u00f5iming). Keele ja kirjanduse valdkonnap\u00e4devuste v\u00e4lja-t\u00f6\u00f6tamisel on l\u00e4htutud j\u00e4rgmistest keele- ja kirjandus\u00f5petuse alusp\u00f5him\u00f5tetest ehk ainevald\u00ackonna \u201evaiadest\u201c (vt sektordiagrammi \u2013 Innove valdkonnakava projekt, 2018).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eva kirjandus\u00f5petus vajab ainedidaktilist p\u00f6\u00f6ret, mis on koolide \u00f5petamispraktikasse ka tasapisi juurdumas. Kirjanduse \u00f5petamine on muutunud \u00fcldhariduskoolides \u00fcha keerulisemaks, sest kirjanduse roll \u00fchiskonnas, kogu valdkonna kandepind, kirjanduslike s\u00f5numite kaal ja toime on tugevasti teisenenud. Traditsiooniline kirjandusharidus on asendumas innovaati\u00adlisemate praktikatega, mis l\u00e4htuvad n\u00fc\u00fcdisaegsest \u00f5pik\u00e4situsest ning arvestavad t\u00e4nap\u00e4eva kultuurisituatsiooni erip\u00e4ra, k\u00f5ige rohkem aga praeguse \u00f5pilasp\u00f5lvkonna huvisid, ootusi ja vajadusi.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Teemakohast kirjandust<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Agathocleous, Tanya & Ann C. Dean (Eds.) 2003. Teaching Literature: A Companion. Basingstoke, New York: Palgrave Macmillan.

Blau, Sheridan 2003. The Literature Workshop: Teaching Texts and Their Readers. Santa Barbara: University of California.

Carter, Ronald, Michael N. Long 1991. Teaching Literature. New York: Longman.

Gillian, Lazar 1993. Literature and Language Teaching. Cambridge: Cambridge UP.

Rapaport, Herman 2011. The Literary Theory Toolkit: A Compendium of Concepts and Methods. Oxford: Wiley-Blackwell.

Kravis, Judy 1996. Teaching Literature: Writers and Teachers Talking. Cork: Cork UP.

Maley, Alan, Alan Duff 2007. Literature. Oxford: Oxford UP.

McMahon, Robert 2002. Thinking About Literature: New Ideas for High School Teachers. Portsmouth, NH: Heinemann.

Org, Andrus 2005. Kirjandus\u00f5petus p\u00f5hikoolis. Kommentaare kirjanduse ainekavale. \u2013 Arenev \u00f5ppekava: \u00f5pikeskkond ja ainevaldkonnad. Tartu \u00dclikooli Kirjastus, lk 136\u2013145.

Showalter, Elaine 2002. Teaching Literature. Oxford: Blackwell.

Beach, Richard, Deborah Appleman, Bob Fecho, Robert Simon 2016. Teaching Literature to Adolescents. 3rd Revised Edition. New York, London: Routledge.

Thompson, Linda (Ed.) 1996. The Teaching of Poetry: European Perspectives. London: Cassell.

Weinstein, Arnold 2003. A Scream Goes Through the House: What Literature Teaches us About Life. New York: Random House.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kirjandus\u00f5petuse vaiad ja teljed: p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi ainekavade kontseptsioonist Eesti \u00fcldhariduskoolide riiklikus \u00f5ppekavas on kirjandusel kahetine positsioon: esiteks, kirjandus on osaliselt kunstiaine, millele omane esteetika on kujundliku m\u00f5tlemise ja keele\u00ackasutuse tulemus; teiseks, kirjandus on suuresti humanitaaraine, mis on osa millestki \u00fcldisemast nagu kultuur, ajalugu, suhtlus ja moraal. Neil kahel arusaamal p\u00f5hinevad omakorda kirjandus\u00f5petuse kaks traditsioonilist […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,106,105],"tags":[],"class_list":["post-2425","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-xi-suvekool-2021","category-xi-suvekool-2021"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2425","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2425"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2425\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2479,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2425\/revisions\/2479"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2425"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2425"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2425"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}