{"id":2435,"date":"2021-07-01T07:27:37","date_gmt":"2021-07-01T07:27:37","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=2435"},"modified":"2021-07-01T07:30:53","modified_gmt":"2021-07-01T07:30:53","slug":"joosep-susi-5","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/joosep-susi-5\/","title":{"rendered":"Joosep Susi"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Ideoloogiline k\u00f5ne. T\u00e4helepanekuid kirjandus\u00f5petusest<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Ainekursuste alguses tavatsen naasta Juri Lotmani juurde. Nimelt seisab \u201eKunstilise teksti struktuuri\u201c p\u00e4ris alguses tabav poleemiline v\u00e4ide: \u201eNiisiis, tugevasti koolipraktikasse s\u00f6\u00f6binud metoodika, mille kohaselt vaadeldakse eraldi \u201eideelist sisu\u201c ja \u201ekunstilisi ise\u00e4rasusi\u201c, p\u00f5hineb kunsti p\u00f5hialuste mittetundmisel ning on kahjulik, sest s\u00fcstib massilugejasse v\u00e4\u00e4rkujutlust kirjandusest kui viisist esitada pikalt ja ilustatult neidsamu m\u00f5tteid, mida saab \u00f6elda lihtsalt ja l\u00fchidalt.\u201c Kohe selsamal lehek\u00fcljel tsiteerib Lotman seejuures Lev Tolstoid, kes on \u201eAnna Karenina\u201c kohta v\u00e4itnud: \u201eKui ma oleksin tahtnud s\u00f5nastada k\u00f5ike seda, mida soovisin \u00f6elda romaanis, siis oleksin pidanud kirjutama sellesama romaani, mille algul kirjutasin.\u201c Lotmanlikult kaht tsitaati kommenteerides v\u00f5iks \u00f6elda, et nn naiiv-positivistlik kirjandus\u00f5petus, teema- ja motiivikeskne ilukirjandustekstide k\u00e4sitlemine, kus vahel j\u00e4lgitakse ka \u00fcksikuid kompositsioonielemente ja joonitakse alla metafoore, ei tegele niiv\u00f5rd sekundaarse, vaid pigemini esmase mudels\u00fcsteemiga. Ilukirjandusteost v\u00f5ib ju lugeda mitut moodi, v\u00f5ib lugeda ka nii, et ilukirjandus ise l\u00e4heb kaotsi.<\/p>\n\n\n\n<p>Ilukirjandustekstide lugemisel ei saa m\u00f6\u00f6da minna tekstitasandist, sest tekst ise ja selles sisalduvad keelen\u00e4htused on eesti keele ja kirjanduse \u00f5petuse ainesisu, meie huviobjekt. Kirjanduse kui \u00f5ppeaine missioon v\u00f5iks sedakaudu olla muu hulgas tekstitasandi n\u00e4htavaks tegemine ehk kirjanduse kirjaoskuse tekitamine\/toetamine. See saab avalduda vaid ilukirjanduskeele, poeetika avastamise teel. Kirjanduses kui lugemiskeskses aines v\u00f5iks \u00f5ppija omandada peamised lugemise tehnilised v\u00f5tted, kuid mitte ainult, ta v\u00f5iks n\u00e4ha ka selle aine tuuma, ise\u00e4rasusi \u2013 poeetikat, kujundit, ilukirjandust.<\/p>\n\n\n\n<p>Ideoloogiliselt laetud ettekandes annan \u00fclevaate kirjandustekstide k\u00e4sitlemisega seotud t\u00e4helepanekutest, mis on kogunenud viimastel aastatel tehtud tunnivaatlustest ning eesti keele ja kirjanduse \u00f5petaja eriala \u00fcli\u00f5pilaste t\u00f6\u00f6dest. Kirjeldan olulisemaid silma torganud kitsaskohti ja pakun neile v\u00f5imalikke teoreetilis-metoodilisi lahendusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekande fookuses on viis suuremat teemakobarat.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\"><li>Toestamine tervikteoste k\u00e4sitlemise ajal (protsesslugemine, baasvajaduste toetamine, lugemisd\u00fcnaamika).<br><\/li><li>Ilukirjandustekst kontakttunnis (h\u00e4\u00e4lestusfaas, eesm\u00e4rgi ja lugemisfookuste seadmine, osaoskuste vaheldumine, mitmik\u00fclesanded, k\u00fcsimuste esitamine).<br><\/li><li>Metoodilised materjalid ja \u00f5petajate k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskus. L\u00e4hilugemine kirjandus\u00f5petuses.<br><\/li><li>Metoodilised materjalid ja \u00f5petajate k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskus. L\u00e4hilugemine kirjandus\u00f5petuses.<br><\/li><li>KUHU ON LUULE J\u00c4\u00c4NUD?<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p>Ettekande l\u00f5pus naelutan Liivi Muuseumi seinale kirjandus\u00f5petuse manifesti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ideoloogiline k\u00f5ne. T\u00e4helepanekuid kirjandus\u00f5petusest Ainekursuste alguses tavatsen naasta Juri Lotmani juurde. Nimelt seisab \u201eKunstilise teksti struktuuri\u201c p\u00e4ris alguses tabav poleemiline v\u00e4ide: \u201eNiisiis, tugevasti koolipraktikasse s\u00f6\u00f6binud metoodika, mille kohaselt vaadeldakse eraldi \u201eideelist sisu\u201c ja \u201ekunstilisi ise\u00e4rasusi\u201c, p\u00f5hineb kunsti p\u00f5hialuste mittetundmisel ning on kahjulik, sest s\u00fcstib massilugejasse v\u00e4\u00e4rkujutlust kirjandusest kui viisist esitada pikalt ja ilustatult neidsamu m\u00f5tteid, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,106,105],"tags":[],"class_list":["post-2435","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-xi-suvekool-2021","category-xi-suvekool-2021"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2435"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2435\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2436,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2435\/revisions\/2436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}