{"id":2437,"date":"2021-07-01T07:30:23","date_gmt":"2021-07-01T07:30:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=2437"},"modified":"2021-07-01T07:30:57","modified_gmt":"2021-07-01T07:30:57","slug":"merilin-aruvee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/merilin-aruvee\/","title":{"rendered":"Merilin Aruvee"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Ainekirjaoskus kirjandus\u00f5petuses<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli emakeele\u00f5petuse ja rakenduslingvistika lektor<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekandes tutvustan 2008. aastal defineeritud ainekirjaoskuse kontseptsiooni ja toon n\u00e4iteid ainekirjaoskuse <s>alasest <\/s>metoodika arendusest ja praktikast.&nbsp;Kirjaoskust n\u00e4hakse t\u00e4nap\u00e4eval retoorilise paindlikkusena ehk v\u00f5imena mitmek\u00fclgselt suhelda, vallata nii kirjalikku kui ka suulist suhtlust asja- ja olukohasel viisil. Sellest l\u00e4htuvalt on ainealane kirjaoskus v\u00f5ime ainevaldkonnale omasel moel&nbsp;mitmek\u00fclgselt suhelda, mistap&nbsp;ei sobi kirjaoskust \u00f5petada kooliainetes \u00fchel ja samal viisil.&nbsp;Ainekirjaoskuse kontseptsioon t\u00f5stab keele kui inimm\u00f5tte vahendaja \u00f5piprotsessi keskmesse ning n\u00e4itab, kui t\u00e4htsat rolli m\u00e4ngib keel ainealases suhtluses.<\/p>\n\n\n\n<p>Ainekirjaoskuse m\u00f5iste on Eestis \u00fcsnagi teadvustamata, ent v\u00f5ib olla asjakohaseks l\u00e4htepunktiks teaduse ja \u00f5petuse l\u00e4hendamisel, sest selle&nbsp;sihiks on ainevaldkonna ekspertide suhtlustavade \u00fclekandmine aine\u00f5petusse.&nbsp;Ainekirjaoskuse kontseptsioonist l\u00e4htuv metoodika vaatleb esmalt, millised on ainealased teadmised, kuidas neid konstrueeritakse; teisalt, millised on ainevaldkonnale omased suhtlustavad ja suhtlus\u017eanrid&nbsp;ehk&nbsp;milliseid tekste luuakse ja vahendatakse. Eelnevale tuginedes valitakse sobivad meetodid, et ainealast suhtlust \u00f5petada. Nii arutletaksegi&nbsp;ettekandes, millised on kirjandusele omased suhtlustavad, tekstid, mida vastu v\u00f5etakse, vahendatakse ja luuakse.&nbsp;K\u00fcsitakse, kuidas v\u00f5iks arendada ainekirjaoskuse keskset \u00f5petust Eestis, mil moel v\u00f5iks kirjandusalaseid suhtluspraktikaid kirjandus\u00f5petuses arvesse v\u00f5i \u00fcle v\u00f5tta. Samuti visandatakse v\u00f5imalusi ainekirjaoskuse mudeli (Airey 2011) rakendamiseks ja \u00e4rgitatakse <s>edaspidiseid <\/s>temaatilisi arutelusid.<\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:46px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p><strong>Kirjandust<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Airey, John 2011. The Disciplinary Literacy Discussion Matrix: A Heuristic Tool for Initiating Collaboration in Higher Education. \u2013 Across the Diciplines, Vol. 8, No. 3, pp. 1\u20139.<\/p>\n\n\n\n<p>Christie, Frances, Beverly Derewianka 2010. School Discourse: Learning to Write Across the Years of Schooling. [London]: Bloomsbury Publishing, A&amp;C Black.<\/p>\n\n\n\n<p>Smagorinsky, Peter 2015. Disciplinary Literacy in English Language Arts. \u2013 Journal of Adolescent &amp; Adult Literacy, Vol. 59, No. 2, pp. 141\u2013146.<\/p>\n\n\n\n<p>Sulkunen, Sari, Johanna Saario 2020. Monilukutaito eri oppiaineissa. \u2013 Luku- ja kirjoitustaidon pedagogikkaa yl\u00e4kouluun. Toim. Seija Tuovila, Leila Kairaluoma, Virva Majonen. Rovaniemi: Lapin yliopisto, s. 40\u201349.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ainekirjaoskus kirjandus\u00f5petuses Tartu \u00dclikooli emakeele\u00f5petuse ja rakenduslingvistika lektor Ettekandes tutvustan 2008. aastal defineeritud ainekirjaoskuse kontseptsiooni ja toon n\u00e4iteid ainekirjaoskuse alasest metoodika arendusest ja praktikast.&nbsp;Kirjaoskust n\u00e4hakse t\u00e4nap\u00e4eval retoorilise paindlikkusena ehk v\u00f5imena mitmek\u00fclgselt suhelda, vallata nii kirjalikku kui ka suulist suhtlust asja- ja olukohasel viisil. Sellest l\u00e4htuvalt on ainealane kirjaoskus v\u00f5ime ainevaldkonnale omasel moel&nbsp;mitmek\u00fclgselt suhelda, mistap&nbsp;ei sobi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,106,105],"tags":[],"class_list":["post-2437","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-xi-suvekool-2021","category-xi-suvekool-2021"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2437","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2437"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2437\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2439,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2437\/revisions\/2439"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2437"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2437"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2437"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}