Harjunud arvamus \u00fclikoolist toob eestlase silme ette ikka veel akadeemilises stiilis loengu, kus lektori tehnilise baasi moodustavad tahvel ja kriit. \u00dcli\u00f5pilased on sellises loengus passiivsed kuulajad-kirjutajad. Materjali \u00f5ppimine t\u00e4hendab sel juhul t\u00f5epoolest aine (maha)lugemist kas loengukonspekti v\u00f5i erialase kirjanduse p\u00f5hjal. S\u00e4\u00e4stlikum on esimene. Niisiis v\u00f5ib juhtuda, et tudeng v\u00f5tab kriitikata vastu ainult selle, mida lektor on tema jaoks valinud ja t\u00f6\u00f6delnud, ja tema suhtumine kujuneb ainult lektori suhtumise p\u00f5hjal. Iseloomulikult eristatakse akadeemilises k\u00f5nepruugis loengut, seminari ja (keele)tundi, st interaktiivsuse m\u00e4\u00e4r on vormi m\u00e4\u00e4ratluses juba ette paika pandud. Loengu \u00f5nnestumises m\u00e4ngib keskset osa lektori isiksus: t\u00e4iuslike teadmiste edastamise vorm v\u00f5ib \u00fcksk\u00f5ik kui targa, ent suhtlemisraskustega professori puhul olla vastuv\u00f5tjale sobimatu.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5neldes koolist r\u00f5hutatakse j\u00e4rjest enam interaktiivse suhtlemise osakaalu suurendamist, nimetades \u00fchtlasi, et kooli \u00fclesanne pole mitte ainult \u00f5petada teatud ainete ametlikke k\u00e4sitlusi, vaid kasvatada \u00f5pilasest isiksus kiiresti muutuva \u00fchiskonna jaoks. Vastavalt \u00f5petamise metoodikate t\u00e4iustumisele ja tehnilise baasi suurenemisele koolides, p\u00fc\u00fcab \u00f5petajate enamus usustavasti ajaga sammu k\u00e4ia, muuta \u00f5petus v\u00f5imalikult huvitavaks, panna \u00f5pilane materjali omandama v\u00f5imalikult v\u00e4hese vaevaga, esitada \u00fcksikut ainet sidusalt teistega ning vahest ka t\u00f5epoolest arendada \u00f5pilases eetilisi t\u00f5ekspidamisi. Kaks esimest n\u00f5uet tuleb kooli\u00f5petajal t\u00e4ita juba iseenda edukuse huvides, v\u00e4hemalt alates ajast, mil maailmas avalikustati hariduse kriisiseisund, mille p\u00f5hjuseks muuhulgas loeti \u00f5ppimisvajaduste \u00fclikiiret kasvu, mida on p\u00f5hjustanud j\u00e4tkuvad muutused \u00fchiskonnas (Coombs 1985, 57-61). Kui n\u00fc\u00fcd keskkoolist tulnud \u00f5pilane suundub edasi \u00fclikooli, kogeb ta kohe erinevust aktiivse kooli ja passiivse \u00fclikooli vahel. Muidugi, ta kohaneb, \u00f5pib \u00e4ra, et passiivsus on akadeemilisus, traditsioon, ja et senist \u00f5petaja-\u00f5pilase interaktiivset suhtlemist tuleb pidada alama astme m\u00f6\u00f6danikuks. Samas tunneb ta puudust sellest, et viibib justkui teatris, vaatleb esinejat ilma ametliku \u00f5iguseta s\u00f5na sekks \u00f6elda (lektori tahtel v\u00f5ivad suhted muidugi olla ka teistsusgused, kuid taas – ainult lektori tahtel). Kogemuste p\u00f5hjal teab aga iga\u00fcks, et n\u00e4idendist saab aimu ka seda laval n\u00e4gemata ja \u00f5ppida v\u00f5ib edukalt iseseisvaltki. Milline peaks sel juhul olema lektori osa \u00f5petamisel? \u00d5petamise metoodika ja kinnitatud \u00f5ppekava on \u00f5ppeprotsessi kaks t\u00e4htsaimat osa, mis samas haridusteoreetikute endi arvamust m\u00f6\u00f6da juba ammu ei ole interaktsioonis (Brubacher 1969, 236-237). Niisiis on v\u00f5\u00f5randumine, m\u00f5lemapoolne protest -liberaalne, igavikuline, marksistlik, eksistentsialistlik (vt Wingo 1968, 197-390) – alanud juba teoreetilisel makrotasandil. \u00d5petaja-\u00f5pilase, lektori-tudengi interaktsiooni mured on k\u00f5rgemal tekkinud nihke pelk peegeldus. V\u00f5imalus edukateks muutusteks tuleb luua alternatiivide kaudu. N\u00f5utav uute kontseptsioonide, metoodikate, tehnoloogia jne juurutamine – kokkuv\u00f5tvalt s\u00fcnteetilisus – t\u00e4hendab seda, et haridus h\u00fclgab klassikaliselt konservatiivse l\u00e4henemise, traditsiooni, ja p\u00fc\u00fcab j\u00f5uda j\u00e4rele \u00fchiskonnas toimunud muutustele l\u00e4hemale. Kuid tekkinud pluralism j\u00e4tab hariduse \u00fchiskonnas taas vaeslapse ossa: haridus on oma \u00fcmberkujunemises \u00fchiskonnast ikka m\u00f5nik\u00fcmmend aastat taga ja p\u00f5eb parajasti lastehaigusi, millest \u00fchiskond on juba lahti saanud (maksimaalse vabaduse n\u00f5ue, alternatiivkoolid, deschooling – vt Rust 1977, 200-204). Nagu Euroopa vaatab Eestile, nii vaatab \u00fchiskond haridusele: hulga ilusate s\u00f5nade taga ei ole edasiminekut.<\/p>\n\n\n\n
Eesti on \u00fcle saamas endisest integreerimata \u00fcksikainete \u00f5petamise ajaj\u00e4rgust, mida on loetud n\u00f5ukogude kooli suurimaks puuduseks. Akadeemiline loeng pole aga kuigiv\u00f5rd muuutunud. Sedagi v\u00f5iks vaadelda kui p\u00e4randit sotsialismiajastu \u00fclalt-alla administreerimisest (Kreitzberg 1994, 98-99). Kuid j\u00e4tkem k\u00f5rvale eestlane, kellel sundpassiivsuse kogemus vahest ikkagi keskkoolist kaasas. V\u00f5tame v\u00e4lismaalasest tudengi, kes otsustab asuda \u00f5ppima Eestis. Tema p\u00f5rkub pea kindlasti raskustele, mida tekitab erinevus tema kodumaa ja Eesti hariduses, sealhulgas \u00fclkikoolihariduses. Oletagem, et eesti lektoril on vajalik koostada mudel, mis peaks sobima v\u00f5imalikult mitme rahvuse esindajaile, \u00fcletades omakorda nt erinevusi Euroopa ja Ameerika \u00dchendriikide vastavate hariduste vahel (Rudy 1965, 320-321). Kuidas seda teha?<\/p>\n\n\n\n
Selline mudel peaks olema sulam moraalsest ja esteetilisest. Esimese alla paigutuksid kaks tasandit: kultuuridevaheline suhtlemine laiemas m\u00f5ttes ja \u00f5ppej\u00f5u-tudengi suhtlemine isiklikul tasandil. Esteetilise hariduse osad on D.Collisoni j\u00e4rgi esteetiline m\u00f5ju ning esteetiline arvustamine (Collison 1973: 197), niisiis on m\u00f5lemad osised emotsionaalsed kategooriad. Tegelikus elus t\u00f5lgendatakse ka moraali ja selle vaatenurki \u00e4\u00e4rmiselt emotsionaalselt. Niisiis tuleks emotsioon k\u00f5ne alla kui moraali ja esteetika \u00fchine nimetaja.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgnev \u00fclevaade on katse esitleda valmivat \u00f5ppemudelit eesti kirjanduse \u00f5petamiseks mitte-eestlasist tudengeile. Mudeli koostamisel on l\u00e4htutud eeltoodud seisukohtadest. Vaatluse alla tulevat mudelit nimetada isiksuste \u00f5petamiseks: kirjandus kui isiksuste loodud looming, kui moraalsete t\u00f5ekspidamiste v\u00e4ljendus, kui kasvatava \u00fclesandega kaunis kunst. Kirjanduse \u00f5petamine muutub seega moraalseks kasvatamiseks. Iga moraalse kasvatuse kontseptsiooni keskseteks k\u00fcsimusteks on paradoks moraali teooria ning selle praktikas rakendamise vahel ning \u00f5pilase valikuvabaduse k\u00fcsimus. Milliseid teadmisi omanada ja kes m\u00e4\u00e4rab valiku, kas \u00f5pilane, \u00f5petaja v\u00f5i m\u00f5lemate konsensus (McClellan 1976, 156-161)? Mudel Estonian Literature on valikute poolest v\u00f5ibolla tahtlikult vanamoodne: \u00f5petajal on selle \u00fclesehitamisel suurem osa kui \u00f5pilasel. Presentatsioonilt ja interaktsioonilt proovib mudel olla kaasaegne selle s\u00f5na parimas m\u00f5ttes: pieteeditundlikult ja – last not least – idealistlikult, niisiis suundumusega 20. sajandi l\u00f5pu tagasip\u00f6\u00f6rdumistele 19. sajandi algusse.
2.\u00d5petamine s\u00fcgissemestril 1993.<\/p>\n\n\n\n
Tartu \u00dclikoolis algas eesti kirjanduse kui eraldi aine \u00f5petamine v\u00e4listudengeile 1993. aasta s\u00fcgissemestril, mil \u00fclikooli kultuurikeskuse (praegu Kunstide osakond) juurde rajati Balti \u00d5pingute Instituut (Institute of Baltic Studies). Instituudi \u00fclesanne oli luua ning juurutada spetsiaalne \u00f5ppekava, mis tutvustaks igak\u00fclgselt elu Eestis, hiljem ka teistes Balti vabariikides. Programmi l\u00fclitati eesti keel, ajalugu, kultuurilugu, kirjandus, rahvateadus, teater, film, aga ka majandus, geograafia, bioloogia jm. Lektorid leiti peamiselt T\u00dc \u00f5ppej\u00f5udude ning magistrandide hulgast, kasutati ka spetsialiste Tallinnast. \u00d5pilased olid vahetustudengid eri paigust USAs. Omandatud kogemuse kaugem eesm\u00e4rk oli koostada distants\u00f5ppe materjal, mida levitataks rahvusvahelise arvutiside kaudu. Arvutisse pidi j\u00f5udma materjal, mille ainedidaktiline v\u00e4\u00e4rtus oleks juba testitud.<\/p>\n\n\n\n
Eesti kirjanduse \u00f5petamise maht oli algussemestril \u00fcks kahetunnine loeng n\u00e4dalas. \u00dche semestri jooksul tuli pelga neljateistk\u00fcmne loenguga edastada \u00fclevaade kogu eesti kirjandusloost. Selle \u00fclesande lahendamiseks oli mitu v\u00f5imalust: kas k\u00e4sitleda s\u00fcvitsi vaid paari-kolme t\u00e4htsamat autorit v\u00f5i l\u00e4bida kogu kirjanduse arengutee 13. sajandist k\u00e4esoleva hetkeni. Eelistasin viimast. Lisaks tuli kavasse v\u00f5tta rahvaluule, mida instituudi kavas tol ajal eraldi ainena polnud.<\/p>\n\n\n\n
Ma ei saanud kasutada \u00fchtki eelnevat eesti kirjanduse \u00f5petamise kogemust, mind ei aidanud ka neli aastat t\u00f6\u00f6d keskkooli kirjandus\u00f5petajana, sest veel kordagi polnud eesti kirjandust \u00f5petatud nii, et see ei eeldaks eesti keele valdamist. Puudus kirjalik \u00f5ppematerjal. E.Nirgi inglise keelde t\u00f5lgitud k\u00e4sitluses Estonian Literature’s oli tuntav poliitiline tendents, mist\u00f5ttu raamat Estica esmatutvustuseks ei sobinud. Mitmesugused eesti kirjanduse ingliskeelsed antoloogiad ning \u00fclevaated sisaldasid k\u00fcll vajalikku materjali, kuid piiratud ulatuses. Illustratiivseid tekstin\u00e4iteid ei olnud kaugeltki iga teema kohta ning mitte alati ei rahuldanud t\u00f5lke kvaliteet.<\/p>\n\n\n\n
Otsustasin k\u00e4sitada kirjanikke v\u00f5i kirjanduslikke r\u00fchmitusi paarikaupa, esitada sarnasusi ja erinevusi (Faehlmann ja Kreutzwald, “Noor-Eesti ja “Siuru”, Kross ja Ristikivi). Koostasin teemadest \u00fche v\u00f5i kahe lehek\u00fclje pikkused kontseptid, milles esitasin m\u00e4rks\u00f5nad antud loengust, m\u00f5ned selle teemaga seotud teaduslikud v\u00f5i ilukirjanduslikud k\u00e4sitlused ning v\u00e4ikese eesti-inglise s\u00f5nastiku t\u00e4htsamate s\u00f5nade kohta. N\u00e4itlikustasin loenguid, kuidas oskasin, ka ekskursioonidega Kirjandusmuuseumi ja Ristikivi muuseumi. “Kalevipoja” sisukirjelduse esitasin nt teel ekskursioonile Tallinna.<\/p>\n\n\n\n
Tagasiside tuli ainult eksami ja \u00fche kontrollt\u00f6\u00f6 kaudu, sest sagedasi tunniteste v\u00f5i iseseisvat t\u00f6\u00f6d materjali anal\u00fc\u00fcsiga ei lubanud ajapuudus. Eksamiks pakkusin kolme v\u00f5imalust: suuline eksam, kirjalik eksam ja essee tudengi valitud teemal.<\/p>\n\n\n\n
Esimest v\u00f5imalust ei kasutanud keegi, seda pole tehtud t\u00e4naseni. Kontrollt\u00f6\u00f6d olid meie m\u00f5\u00f5dupuuga v\u00f5etult enamuses v\u00e4\u00e4rt vaid rahuldavat hinnet, niisama kirjaliku eksami vastused. Ka esseed olid algelisemad kui eestlastel tavaliselt. Kokkuleppel hindasin k\u00fcll m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcle, sest pidasin ennast s\u00fc\u00fcdlaseks aine kehvas omandamises ja tudengid v\u00e4itsid, et halvem hinne j\u00e4taks nad koju naastes j\u00e4rgmise aasta \u00f5ppetoetusest ilma. Otsustasin, et uuel \u00f5ppesemestril tuleb tingimata muuta kaht asja: 1) suurendada loengutundide arvu ja 2) muretseda kogu ainet kattev kirjalik \u00f5ppematerjal.
3. \u00d5petamine 1994-1996<\/p>\n\n\n\n
Kuna Balti \u00d5pingute gruppi 1994. aastaks huvilisi polnud, kuulutati ingliskeelsed eesti kirjanduse loengud v\u00e4lja T\u00dc Kultuurikeskuse valikainete hulgas. See muutis eesk\u00e4tt tudengite koosseisu: ameerika tudengite k\u00f5rvale asusid soomlased, rootslased, norrakas, sakslane, inglane, l\u00e4tlane, v\u00e4liseestlane ja eestlane. Uus olukord muutis \u00f5petamise keerukamaks, arvestades, et soomlaste, saati veel v\u00e4lis- v\u00f5i kodueestlaste eelteadmised loengumaterjali taustast olid paremad kui teistel, samas ei osanud nad loengut j\u00e4lgides inglise keelt v\u00f5rdselt nendega, kes k\u00f5nelesid seda emakeelena. Pikkamisi selgus \u00f5ppetamise k\u00e4igus parim v\u00f5imalik metoodika, see t\u00e4iustub pidevalt kuni siiani.<\/p>\n\n\n\n
Ideaalini – loengupidamise kogemus pluss t\u00e4ielik \u00f5ppekomplekt – j\u00f5udmist takistas tegelikult ainult raha puudumine, mis v\u00f5imaldanuks anda v\u00e4lja \u00f5pik ja toota vastavad \u00f5ppefilmid. Siiski oli \u00f5ppemetoodika tagasiside 1996. aastaks korralikul tasemel: pea k\u00f5ik sooritatud t\u00f6\u00f6d vastasid ausalt hindele “neli” v\u00f5i “viis”. Tunnis antud \u00fclesannete t\u00e4itmine t\u00f5estas, et tudengid omandasid k\u00e4siteldud materjali h\u00f5plsalt ning suutsid seda paigutada kultuuriloolisse konteksti.
4. \u00d5ppematerjali Estonian literature l\u00fchikirjeldus<\/p>\n\n\n\n
1) \u00dcldist
\u00d5ppematerjal Estonian Literature I-II (edaspidi EL) on ette n\u00e4htud eesti kirjanduse tervikkursuse \u00f5petamiseks inglise keeles kahe \u00f5ppesemestri jooksul, eeldamata eesti keele oskust. Kursuse materjali on v\u00f5imalik esitada nii \u00fche kui kahe loenguga n\u00e4dalas. Materjali hulka kuuluvad kirjalik tekst paberkandjal, illustratsioonid (l\u00fc\u00fcmikuil), helikandja ning \u00f5ppefilmid. K\u00f5iki presentatsioonivahendeid liites saab kursuse \u00fcle kanda meediakeskkonda ning \u00f5petada distants\u00f5ppe meetodil . Kursusega kaasnevad ekskursioonid ja filmiprogramm. Semestrite kaupa jaguneb kursus kaheks m\u00f5tteliseks tervikuks: eesti kirjandus varaseimast ajast kuni 19. sajandi l\u00f5puni ja eesti kirjandus 20. sajandil. M\u00f5lema semestri keskel on vaheeksam, l\u00f5pul kollokvium loetud kirjandusest ning eksam (suuline vastus, kirjalik test v\u00f5i essee). Kursuse kumbki pool (semester) annab 3 ainepunkti.<\/p>\n\n\n\n
2)Koostamise p\u00f5him\u00f5tted
Oluline on arvestada, et seesama kirjanduskursus v\u00f5ibolla ainus allikas, millest huviline saab teavet eesti kultuuri kohta. \u00dchtlasi on kirjandusel eesti m\u00f5tteloo kujunemises ning eesti kultuuritervikus kultuuri teistest avaldumisvormidest t\u00e4htsam roll, mist\u00f5ttu eesti kultuuri tutvustamist ongi m\u00f5ttekas alata kirjanduse kaudu ja teised kultuurin\u00e4htused sinna sisse sulatada. Kuidas tagada niisuguse materjalihulga v\u00f5imalikult t\u00f5hus kinnistumine vastuv\u00f5tja m\u00e4lus, eeldades, et tegemist v\u00f5ib olla senikuulmata teabega? Sellisel juhul tuleb kirjandust esitada osana kultuurist kui tervikust. P\u00f6\u00f6rata peat\u00e4helepanu mitte niiv\u00f5rd teosele kui kirjandulikule mikron\u00e4htusele, vaid kirjandusele kui kultuuri makrotasandi avaldumisvormile. See saab v\u00f5imalikuks valgustades tingimusi, milles teosed on kirjutatud, autorite eluk\u00e4iku ning ajaloolist tausta. Teose kultuurikontekstuaalsed aspektid on kirjanduskriitilistega v\u00f5rreldes esiplaanil. Oluline on, kuidas loetu paigutuks tema Eesti-alasesse koguteadmisse. Neid seisukohti arvesse v\u00f5ttes kujunes EL kursus interdistsiplinaarseks kompleksiks, kuhu lisaks kirjandusele kuulusid eesti kultuuriloo mitmed muud valdkonnad (reading as meaning-making).<\/p>\n\n\n\n
Eritlesin EL I ja EL II eesm\u00e4rke. Kui EL II – 20. sajandi eesti kirjandus – k\u00e4sitleb t\u00f5epoolest eelk\u00f5ige kirjandust, on EL I eesm\u00e4rk eestluse kujunemise protsessi kirjeldamine. EL-s on iga kirjanduslik teema seotud m\u00f5ne mittekirjanduslikuga . M\u00f5lemasse ossa paigutasin omal valikul \u00fche erikursuse, milles pakkusin v\u00e4lja mitte autorit v\u00f5i perioodi, vaid m\u00f5nd huvipakkuvamat kirjanduse osa .<\/p>\n\n\n\n
3) Loeng
EL I materjal jaguneb neljateistk\u00fcmneks loenguks, EL II materjal kuueteistk\u00fcmneks. \u00dche loengu kestus v\u00f5ib olla vahelduvalt poolteist ja kolm tundi, seet\u00f5ttu peab materjal olema paindlik ja kohandatav. Loeng sisaldab lektori teksti, n\u00e4itlikke vahendeid ning v\u00f5imaluse korral ka tudengi iseseisvat t\u00f6\u00f6d. Loengu l\u00f5pul v\u00f5ib esitada k\u00fcsimusi ja osalejad saavad j\u00e4rjekordse osa paljundatud \u00f5ppematerjalidest.<\/p>\n\n\n\n
4)Tekst
Kirjalikke tekste v\u00f5ib kasutada nii loengu kinnistamiseks kui iseseisvaks t\u00f6\u00f6ks. Lisaks otsesele kirjandusloole h\u00f5lmab tekst:<\/p>\n\n\n\n
a)bibliograafiat k\u00f5igi autorile teadaolevate eesti kirjanduse ingliskeelsete t\u00f5lgete kohta;
b)bibliograafiat eesti kirjanduse t\u00e4htsamast ingliskeelsest retseptsioonist;
c)inglise keelde t\u00f5lgitud tekstin\u00e4iteid iga k\u00e4siteldava teema l\u00f5pus;
d)kordamisk\u00fcsimusi iseseisvaks t\u00f6\u00f6ks valikvastuste s\u00fcsteemis.<\/p>\n\n\n\n
Tekst on koostatud nii, et seda on h\u00f5lpsalt v\u00f5imalik sisestada arvutisse. Sellest tuleneb tekstiosade maksimaalne liigendatus: v\u00e4ga l\u00fchikesed alal\u00f5igud kokkuv\u00f5tva pealkirjaga. Raamatutekstile lisaks on ette n\u00e4htud m\u00f5lema osa puhul sadakond illustratsiooni selgitustega. Teksti kogupikkus on 225 lk. Sellele lisanduvad tunnit\u00f6\u00f6ks m\u00f5eldud tekstin\u00e4ited, kus on paralleelselt \u00e4ra toodud eesti- ja ingliskeelne variant (tulenevalt copyrighti k\u00fcsimustest on viimane enamasti antud reaaluse t\u00f5lkena).<\/p>\n\n\n\n
Tekstis on mainitud antud teemaga seotud kunstit\u00f6\u00f6d, muusikateosed, seosed teiste kirjandusteostega jne. H\u00fcpertekstiline \u00fclesehitus lubab pilte p\u00f5nevamalt esitleda kui raamatulik vorm, samuti siirduda lingi kaudu m\u00f5nda teise EL-ga seotud faili (Eesti ajalugu, teater, Runebergi projekt jt), raamatukogu kataloogidesse jne.<\/p>\n\n\n\n
Arvutisse on m\u00f5eldud paigutada ka m\u00f5ned “s\u00f6\u00f6daks” m\u00f5eldud failid. “S\u00f6\u00f6tade” eesm\u00e4rk on olla v\u00f5imalikult pildilised, k\u00f6itmaks huvilisi ja suunamaks neid edasi EL-i kui muidu vahest liig “kuivana” tunduvasse faili. Iga “s\u00f6\u00f6dapildi” juurde kuulub samuti selgitus, mis peaks \u00e4ratama huvi kulgeda esimese pildi juurest lingiga tegelikku EL teksti .<\/p>\n\n\n\n
5) Illustratsioonid
Illustratsioonide valikul on EL l\u00e4htunud j\u00e4rgnevaist p\u00f5him\u00f5tteist: a) pilt olgu “ilus” ja selle m\u00f5te pildil selgelt esitatud; b) kirjaniku pilt ei tohi olla harjumusp\u00e4rane paraadportree, vaid peab esitlema m\u00f5nd erilist hetke portreteeritava elust, teda selle kaudu m\u00e4llu kinnistama; c) pildi sisu tuleb kindlasti t\u00e4ielikult lahti r\u00e4\u00e4kida, pildi kaudu saab paljut j\u00e4reldada ka selle valmimise aja ning kunstniku kohta; d) tuleb tutvustada kunstnikku, kes on pildi teinud; e) kasutatud on \u00fchest inimesest v\u00f5i ainesest mitut erinevat pilti .<\/p>\n\n\n\n
6)Helikandja
Igas loengus on v\u00f5imalik illustreerida teemat muusikaga. Selleks on koostatud \u00fcks helikassetti EL kummagi osa jaoks. EL muusika on m\u00f5eldud eesk\u00e4tt teatud meeleolu loomiseks ning nende esmane \u00fclesanne on pakkuda l\u00f5\u00f5gastust pingeliselt inforikkas loengus, lasta vahendatud materjalil paremini kinnistuda. Iga heliteose juurde k\u00e4ib kultuurikontekstuaalne tekst, mis r\u00e4\u00e4gib selle saamisloost, autorist ja esitajaist nagu illustratsioonidegi puhul. Ka esinejad on valitud v\u00f5imalikult erinevad, rahvalaulikust s\u00fcmfooniaorkestrini, kammerkoorist popansamblini. Valmis helikassetid ootavad autori\u00f5iguse k\u00fcsimuse lahendamist ning seej\u00e4rel sisestamist arvutisse. Muusika lisamine t\u00f5stab m\u00e4rgatavalt EL meediakeskkondlikku kvaliteeti.<\/p>\n\n\n\n
7)Ekskursioonid
EL I v\u00e4ltel toimuvad j\u00e4rgmised ekskursioonid :
a)Tartu Toomem\u00e4gi;
b)Raadi kalmistu kui kultuuriloo talletus;
c)19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum;
d)C.R.Jakobsoni talumuuseum Kurgjal;
e)Eesti Rahva Muuseum (J.Hurt)<\/p>\n\n\n\n
Raadi kalmistu kohta on valminud ka n\u00e4itlik \u00f5ppefilm (ETV Rahvakultuuri saated 1993). Toomem\u00e4e kirjeldus on osa stsenaariumist Tartu. The First. Raadi ekskursioonist on olemas ka 22 haua t\u00e4pne kirjeldus koos visandliku kaardiga, mis v\u00f5imaldab tudengeil kalmistuga tutvuda ka iseseisvalt. Sama kaart ja seletus on m\u00f5eldud ka Toomem\u00e4e kohta. M\u00f5lemad sisestatakse Internetti. Kurgja ning ERM-i kohta on head reisijuhid ingliskeelses t\u00f5lkes olemas, ERM-il on Internetis kodulehek\u00fclg.<\/p>\n\n\n\n
EL II ekskursioonid on j\u00e4rgmised:
a)A.H.Tammsaare ja E.Vilde memoriaalmuuseumid Tallinnas;
b)Palamuse kihelkonnakool;
c)K.Ristikivi muuseum Tartus.<\/p>\n\n\n\n
Nendegi tutvustus l\u00e4heb Internetti. Ristikivi muuseumis filmitakse stsenaarium Karl Ristikivi – the Story of a Wanderer.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks nimetatuile liitub “s\u00f6\u00f6dana” Internetti m\u00f5tteline ekskursioon Eesti m\u00f5isad.<\/p>\n\n\n\n
8)Filmid<\/p>\n\n\n\n
a)\u00d5ppefilmid
Algselt kuulus EL programmi kavasse viis \u00f5ppefilmi:
(1)Estonian Early Literature,
(2)The Awakening,
(3)Young Estonia and Siuru,
(4)A.H.Tammsaare,
(5)Karl Ristikivi.<\/p>\n\n\n\n
Et isegi musta materjali filmimiseks raha saada polnud kahe aasta kestel v\u00f5imalik, tuli muuta plaane, k\u00e4rpides projekti kolmele filmile, mille v\u00f5tted toimuksid ainult Tartus:
(1)Tartu. The First (Tartu \u00fcldtutvustus),
(2)Estonian Literary Museum
(3)Karl Ristikivi: the Story of a Wanderer.<\/p>\n\n\n\n
Nendegi valmimine pole veel kindel, kuigi k\u00e4sikirjad on valmis. Musta materjali p\u00f5hjal v\u00f5ib koostada slaidi- ja l\u00fc\u00fcmikusarjad. Eesm\u00e4rk on laiendada \u00f5ppefilmide valmistamist sinnani, et iga teise v\u00f5i iga kolmanda teema kohta oleks eraldi film. Sel juhul tuleks l\u00f5petada kokkuv\u00f5tva filmiga: Tartu. The Last.<\/p>\n\n\n\n
Kuni puuduvad EL terbeks tehtud filmid, tuleks kasutada koopiaid ETV dokumentaalfilmidest. Siiski pole sellise materjali kursusse l\u00fclitamine eriti otstarbekas: need pole tehtud \u00f5ppeotstarbel ning eeldavad eesti kultuuritausta paremat tundmist. Nendegi puhul tuleb arvestada autorikaitse seadusi ning nende koopiate seaduslik \u00fc\u00fcrimine l\u00e4heks ajalises perspektiivis kallimaks kui uute filmide tootmine.<\/p>\n\n\n\n
b)M\u00e4ngufilmid
EL I illustreerivad m\u00e4ngufilmid “J\u00fcri Rumm” (1929, katkendid) ning “Viimne reliikvia”. Esimene on m\u00f5eldud C.R.Jakobsoni “Kolme isamaa k\u00f5ne” n\u00e4itlikustamiseks, tutvustamaks piltlikult k\u00f5nedest alguse saanud m\u00f5ttekli\u00f0eed orjaajast. Teine n\u00e4itab, kuidas esimese venestusperioodi kirjandusteos leidis kasutamist antisovetlikus vastupanus 1969. aastal ja kuidas algmaterjali stsenaariumi jaoks \u00fcmber t\u00f6\u00f6tati. Filmi vaadatakse s\u00fcnkroont\u00f5lkega. Eraldi anal\u00fc\u00fcsitakse laulutekste. Filmi saamislugu kirjeldatakse A.Valtoni meenutuste p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n\n
EL II juurde kuuluvad m\u00e4ngufilmid “P\u00f5rgup\u00f5hja uus Vanapagan” (1964); “Kevade”; “Valgus Koordis”; “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” ja “Metskapten”. Nende filmide puhul loetakse s\u00fcnkroont\u00f5lget ainult “Kevadele”. Teiste filmide jaoks esitatakse sisukokkuv\u00f5tted stseenide kaupa. Filmiprogrammid on m\u00f5eldud sisustama loenguv\u00e4list aega, sest nende vaatamine loengus eeldab tudengeil paari loengu materjali iseseisvat l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n\n\n\n
9)Tagasiside
EL \u00f5ppemetoodika tulusus on vaadeldav tudengite eksamivastuste p\u00f5hjal. Esimese aasta hindeist oli juba juttu. Teise \u00f5ppeaastal (s\u00fcgissemester 1994) oli r\u00fchmas viis \u00f5pilast, kellest \u00fcks esitas vastuse v\u00e4ga heal tasemel, kaks vastasid tugevale neljale, kaks kolmele. Hindamisskaala erinevuse t\u00f5ttu hindasin kolm vastust hindega “3” (parim) ja kaks vastust hindega “2”. Samad tudengid osalesid ka kevadsemestri kursusel; tulemused olid ligikaudu samad. 1995\/1996 \u00f5ppeaastal oli kirjalik \u00f5ppematerjal valmis ning see parandas usutavasti ka tulemusi: 12 eksamivastusest s\u00fcgissemestril oli meie skaalas 7 “viit” ning viis “nelja”. Kevadsemestri 12 vastusest oli 8 “viit” ja 4 “nelja”. Tegelikult oli kummalgi korral \u00fcks t\u00f6\u00f6, mille palusin uuesti kirjutada, sest see oli n\u00e4htavalt allpool tudengi v\u00f5imeid. M\u00f5lemal korral sain v\u00e4\u00e4rilise uue t\u00f6\u00f6. 1996. aasta s\u00fcgissemestri vaheeksami sooritas 8 tudengit, neist 6 said “viied” ja 2 andsid l\u00fcnkliku vastuse (\u00fcks oli liitunud hiljem, teine olnud haige ja kummalgi oli \u00fcks v\u00f5i kaks materjaliosa puudu, mis r\u00f5hutab veelkord tungivat vajadust kompaktse \u00f5piku j\u00e4rele) .<\/p>\n\n\n\n
Esseed on kirjutanud umbes pooled tudengid. Teemade valik on olnud erinev kaldega luuletajate (Koidula, Liiv) kasuks. K\u00f5rvuti esseedega kirjandusest, olen saanud ka arvestatavaid t\u00f6id eesti kultuuri (Johannes Aavik ja keeleuuendus) ning ajaloo (Julius Kuperjanov) alalt. \u00dcks tudeng esitas eksamivastuse raames kahe Faehlmanni luuletuse head soomekeelsed t\u00f5lked \u00fches kommentaaridega.<\/p>\n\n\n\n
Vaheeksam sooritatakse siis, kui materjalist on k\u00e4sitletud ligikaudu pool (EL I puhul p\u00e4rast “Kalevipoega” ja enne rahvuslikku \u00e4rkamist; EL II puhul p\u00e4rast \u00fclevaadet 1930. aastaist ning enne erikursust ja 1940. aasta teemat).<\/p>\n\n\n\n
Kollokvium kuulub EL m\u00f5lemi eksami juurde. Kollokviumiks peab tudeng lugema eesti kirjandust, soovitavalt peab see haakuma k\u00e4sitletud ajaj\u00e4rguga. Normiks on 50 lk emakeeles ja 10 lk eesti keeles. Lehek\u00fclgede arv on lektori kavalus: kui nt romaanist on 50 lk loetud, loetakse \u00fcldjuhul ka l\u00f5puni, sama peaks tegema 10 lk lugemine jutustusest. Eestikeelse lugemise korral t\u00e4iustab tudeng ka oma keeleoskust Raamatuist on eelistatud Ristikivi ja Tammsaare loomingut, kuid ka teaduslikku kirjandust nt ajaloo kohta. Tuleb markida, et suuline kollokvium ja teose esitlus kogu \u00f5pper\u00fchma ees on v\u00e4listudegeile harjumatu n\u00e4htus. Nagu m\u00e4rkisin, pole veel \u00fckski tudeng valinud suulise eksami v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\n
Iseseisev t\u00f6\u00f6 tunnis, peamiselt luuletuste anal\u00fc\u00fcsimine, on v\u00f5imaldanud arutlusi ning parandanud v\u00e4\u00e4rarusaamu. N\u00e4iteks ei osanud soomlasest tudeng seostada G.Suitsu luuletust “J\u00fcri\u00f6\u00f6 1343” eestlaste \u00fclest\u00f5usuga sakslaste vastu ja t\u00f5lgendas luuletust uusromantilise pildina r\u00fc\u00fctliajastust kuskil Euroopas.<\/p>\n\n\n\n
1996. aasta s\u00fcgissemestri l\u00f5pul esitati tudengeile k\u00fcsitluslehe lektori ning \u00f5ppematerjalide kohta. Varem polnud p\u00f5hjust seda teha, sest metoodika polnud veel l\u00f5puni lihvitud. Saadud vastustest ilmnes, et tudengid on rahul lektori, teemade k\u00e4sitluse ja presentatsioonivahenditega. Samas oodati loemguilt suuremat interaktiivsust. Tekkis teatud vastuolu: tudengid soovisid ise esineda, kuid kui kollokvium selleks v\u00f5imalust pakkus, suhtusid k\u00f5hklevalt. Samuti pole eesti kultuuri \u00f5ppimiseks sobilikuna tundunud \u00fchislaulmise algatused . Vabas vormis arutelud, st mitte konkreetse teose, vaid laiemate eetiliste probleemide k\u00e4sitlused loengus (nt Koidula puhul: kas naine peaks p\u00fchenduma perekonnale v\u00f5i kutsumusele?) ei ole andnud laiema kandepinnaga tulemusi.<\/p>\n\n\n\n
10)Laiendamine.
K\u00f5rvutamaks enda EL-i \u00f5petamise metoodikat teiste eesti kirjandust mitte-eestlastele \u00f5petanud lektorite omaga, t\u00f5desin, et see, keda \u00f5petuse adressaadina m\u00f5eldakse, ei pea sugugi olema mitte-eestlane, vaid v\u00f5ib olla ka n\u00e4iteks v\u00e4ljaspool Eestit elav eestlane. T\u00e4rkas m\u00f5te: kas eesti kirjanduse \u00f5ppemudel ei k\u00f5lbaks laiendatult kasutada tutvustama eesti kultuuri kohalikule mitte-eesti elanikkonnale? Seni on neile \u00f5petatud eesti keelt ning selle raames eraldi vestlusteemasid . Hiie Asseri andmeil hindasid vene \u00f5ppekeelega koolide l\u00f5puklasside \u00f5pilased eelmisel aastal oma teadmisi eesti kirjandusest keskmiseks (9. koht 20st). Usuksin, et kui kirjeldatud meetod on nelja aasta v\u00e4ltel ennast t\u00f5estanud, v\u00f5iks seda vene ja eesti keelde t\u00f5lgitult katsetada osa Eesti vene elanikkonnna \u00f5petamisel. Venekeelsena sobiks see neile venelastele, kelle eesti keele oskus ei v\u00f5imalda veel lugeda ilukirjandust ega ka \u00f5piku teksti. Venekeelse variandi juurutamist h\u00f5lbustab t\u00f5ik, et eesti kirjandusklassika peamised t\u00f6\u00f6d on venekeelses t\u00f5lkes saadaval. Eestikeelset varianti v\u00f5iksid kasutada venelased, kelle keeleoskus seda juba v\u00f5imaldab (nt keskkooli\u00f5pilased). Eestikeelne variant peaks huvitama ka neid eestlasi, kes nt k\u00f5rgkooli astunult sooviksid oma m\u00e4lu v\u00e4rskendada. Sellise kordus\u00f5ppe vajalikkust t\u00f5endab see, et kahe viimase aasta jooksul on EL loengutes osalenud ka kodueestlasi, p\u00f5hjendusega, et koolis saadud teadmisi napib.<\/p>\n\n\n\n
Siiski on valmis EL \u00f5ppemudel m\u00f5eldud eelk\u00f5ige eesti kirjanduse \u00f5petamiseks inglise keeles nendes maailma k\u00f5rgkoolides, kus on olemas Ida-Euroopa keelte v\u00f5i Uraali keelte \u00f5ppetool ja kus \u00f5petatakse eesti keelt. EL-i m\u00f5te on avada eesti kultuuri ning m\u00f5tteloo olemust v\u00e4ljaspool Eestit.<\/p>\n\n\n\n
11) Perspektiivid
1997. aasta kevadsemestril \u00fcritasin esmakordselt kontrollida EL sobivust distants\u00f5ppeks. Katses osales kaks v\u00e4listudengit, kes olid huvitatud EL II kursuse l\u00e4bimisest. Kumbki pidi iseseisvalt uurima EL II teksti ning esitama l\u00f5put\u00f6\u00f6 kokkulepitud teemal. Esimene valis teemaks Paul-Eerik Rummo “Tuhkatriinum\u00e4ngu”. Teine leidis ainese v\u00e4ljaspoolt kirjandust: kasutades EL-i materjale ajastu tausta uurimiseks, anal\u00fc\u00fcsis ta Eduard Wiiralti loomingu sidemeid eesti ning maailma kultuurikonteksitdega. E-posti teel suhtlesin tudengitega pea iga p\u00e4ev ning vastasin arvukaile k\u00fcsimusile. M\u00f5lemad l\u00f5put\u00f6\u00f6d t\u00f5estasid, et EL kaudu saab \u00f5ppida eesti kirjandust ja kultuuri distants\u00f5ppe vormis .<\/p>\n\n\n\n
Suurendamaks interaktiivsuse osa EL kursuse loenguis, katsetan praegu m\u00e4ngulise elemendi sissetoomist tagasiside testimiseks. Selles kontrollitakse omandatud materjali simulatsioonim\u00e4ngu k\u00e4igus. Idee p\u00f5hineb analoogilisel kogemusel preaguses Tartu Kommertsg\u00fcmnaasiumis, kus 1991. aastal m\u00e4ngiti tunnitestina \u00e4rkamisaegset k\u00fclapulma. Iga osaleja pidi ette valmistama oma osa, esindades teatud suhtumisi ja hoiakuid v\u00f5i teatud vaateid eesti kultuuris. M\u00e4ngijate hulgas olid asjatundjad rahvariiete, rahvustoitude ja eesti ning 19. sajandi saksa pulmakommete alal. \u00dched esindasid Jakobsoni-meelseid, teised oild Jannseni pooldajad, kolmandad venemeelsed. Ka m\u00f5is ning kirik olid k\u00fclaliste kaudu esindatud. M\u00e4nguks vajaliku materjali ettevalmistamist j\u00e4lgiti tunnis toiminud aruteludes. Tookordset ettev\u00f5tmist v\u00f5ib lugeda \u00f5nnestunuks: eesti keskkooli\u00f5pilased m\u00e4ngisid huviga kaasa. Kas t\u00e4iskasvanud v\u00e4lismaalased sama julged on, peab n\u00e4itama aeg.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus:
Brubacher, John S. 1969. Modern Philosophies of Education. New York: McGraw-Hill.
Collison, Dian\u00e9 1973. Aestethic education.- New essays in the Philosophy of Education. Ed. by Glenn Langford and D.J. Connor. London and Boston: Routledge& Kegan Paul.
Coombs, Philip H. 1985. The World Crisis in Education. The View from the Eighties. New York\/Oxford: Oxford University Press.
Kreitzberg, Peeter 1994. Democratization of Education: Search of New Educational Metaphores. – Education in a Period of Social Upheaval. Educational Theories and Concepts in Central East Europe. M\u00fcnster\/New York: Waxmann.
McClellan, James E. 1976. Philosophy of Education. Ehglewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall.
Rudy, Willis 1965. Schools in an Age of Mass Culture. An Exploration of Selected Themes in the History of Twentieth-Century American Education. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall.
Rust, Val D. 1977. Alternatives in Education. Theoretical & Historical perspectives. London & Beverly Hills: SAGE.
Wingo, G. Max 1968. The Philosophy of American Education. D.C. Heath and Company.<\/p>\n\n\n\n
Estonian Literature kursuse materjale Internetis:
“Kalevipoeg: Estonian National Epic.” (http:\/\/www.ibs.ee)
“Estonian Literature I.” (http:\/\/www.ibs.ee\/~jan)
“Estonian Writers in Art I: Painting.” (http:\/\/www.ibs.ee)<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuninganna jalad ehk Non sciunt, se scient. Eesti kirjandust v\u00e4listudengitele Tartu \u00dclikoolis 1993-1997 Harjunud arvamus \u00fclikoolist toob eestlase silme ette ikka veel akadeemilises stiilis loengu, kus lektori tehnilise baasi moodustavad tahvel ja kriit. \u00dcli\u00f5pilased on sellises loengus passiivsed kuulajad-kirjutajad. Materjali \u00f5ppimine t\u00e4hendab sel juhul t\u00f5epoolest aine (maha)lugemist kas loengukonspekti v\u00f5i erialase kirjanduse p\u00f5hjal. S\u00e4\u00e4stlikum on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-460","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=460"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/460\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":467,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/460\/revisions\/467"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=460"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=460"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}