Mihkel Kampmaa (1867-1943), sajandialguse v\u00e4ljapaistva koolimehe ja kirjandusloolase m\u00f5neti unustusse vajunud elut\u00f6\u00f6st pole just palju kirjutatud. \u00dcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla Kampmaa tegevuse paljuharulisus, mis vististi pole talle andnud v\u00f5imalust j\u00f5uda \u00fchelgi alal perfektsete tulemusteni, v\u00e4lja arvatud t\u00e4ielikku p\u00fchendumist n\u00f5udnud kooli\u00f5petajat\u00f6\u00f6s, mille tulemuste \u00fcle on aga praegu raske otsustada. Teiseks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla eesti kirjandusloos pidevalt eksisteeriv vastuolu literaadi taotluste ja j\u00e4relm\u00f5ju ning neid mitte arvestavate hinnangute vahel teatmeteostes, kirjanduslugudes jml.<\/p>\n\n\n\n
Hinnangute andmisel Kampmaa elut\u00f6\u00f6le peaks arvestama kahe asjaoluga:
1) tema haridustee ja t\u00f5ekspidamiste v\u00e4ljakujunemine langes v\u00f5imalustevaesesse j\u00e4rel\u00e4rkamis- ja venestusaega ning loomulikult m\u00e4\u00e4ras see tema hilisemad hoiakud ja suhtumised;
2) olulisem osa tema kirjat\u00f6\u00f6dest s\u00fcndis \u00f5petajat\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt ja vajadusest seda t\u00f6\u00f6d paremini teha.<\/p>\n\n\n\n
G.Suits m\u00e4rgib, et Kampmaa varasema vaimse aktiivsuse kasvupinnaks oli rahvuslik j\u00e4rel\u00e4rkamine, kus haritlaste h\u00f5redus n\u00f5udis tegelastelt k\u00f5iksugu \u00fclesannete t\u00e4itmist (minu s\u00f5rendus – K.M.) ja tema vaimseks kutsumuseks ei olnud mitte kasutu tundlemine ja vaatlemine, vaid kasulik tegevus. Nii k\u00e4sitlebki Kampmaa oma arvukates kirjat\u00f6\u00f6des k\u00f5ige erinevamaid teemasid alates lehmal\u00fcpsist ja lastekasvatusest kuni piibliloo, loogika, ajaloo, maateaduse ja emakeele \u00f5petamiseni v\u00e4lja, j\u00f5udes t\u00f5lkida ka ilukirjandust ja avaldada luuletuskogu “Kandle h\u00e4\u00e4led”, tehes ikka seda, mida elu ja amet parajasti n\u00f5udsid (Suits 1937: 123-124).<\/p>\n\n\n\n
Kasulik pidi see t\u00f6\u00f6 olema ja selleks oli kooli\u00f5petaja kutsutud. See oli isamaalise vaimu teadlik \u00f5hutamine ja Eesti sisemine \u00fclesehitamine sel ajal, kui Eestit v\u00e4liselt r\u00f5huti\u2026, on Kampmaa oma kirjamehetegevusele tagasi vaadates kirjutanud (KM EKLA, f 194, m 16:39).<\/p>\n\n\n\n
Epohhiloovaks peetakse M.Kampmaa tegevust eestikeelse koolikirjanduse soetamisel. Tema koostatud “Kooli Lugemiseraamat” I-II (1905-1907) oli iseseisvuse eel peaaegu ainuvalitsevaks emakeele \u00f5pikuks ja iseseisvuse ajal oli algkoolis \u00fcldiselt kasutusel tema “Eesti lugemik”, 1920. aastail vastavalt emakeelse kooli n\u00f5udeile \u00fcmber t\u00f6\u00f6tatud “Kooli Lugemiseraamat” (Roos 1931: 131). L.Andresen nimetab Kampmaad k\u00e4esoleva sajandi t\u00e4htsaimaks lugemike koostajaks ja arvab, et selle k\u00f5rval j\u00e4\u00e4b tema t\u00f6\u00f6 eesti kirjanduslooga teisej\u00e4rguliseks (Andresen 1985:164). Kirjandusloolased muidugi peavad Kampmaa peateoseks “Eesti kirjandusloo peajooni” ja esitavad sellele siis ka k\u00f5rgendatud n\u00f5udmisi.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5hjalikult on Kampmaa tegevust eesti kirjandusloo alal ajakirjas “Keel ja Kirjandus” k\u00e4sitlenud Aarne Vinkel ja Koidu Raudvere, viimane keskendub k\u00fcll “Eesti kirjandusloo peajoonte” IV jao s\u00fcnniloole (Vinkel 1967, Raudvere 1993). Seep\u00e4rast on siinkohal Kampmaa t\u00f6\u00f6de \u00fcksikasjalisest anal\u00fc\u00fcsist loobutud ning vaatluse alla on v\u00f5etud \u00fcksnes p\u00f5him\u00f5tted, millest Kampmaa l\u00e4htus oma eesti kirjandusloo koostamisel ja kirjandusloo omaaegne kriitika.<\/p>\n\n\n\n
Asjaarmastajana huvit\u00f6\u00f6l<\/p>\n\n\n\n
M.Kampmaa ise on nimetanud oma tegevust eesti kirjandusloo alal asjaarmastuslikuks huvit\u00f6\u00f6ks (Kampmaa 1936: 5). 1915. aastal J.V.Veskile saadetud kirjas keeldub ta kirjanduse ajaloo kirjutamisest, tuues muude p\u00f5hjenduste hulgas esile selle, et tal on \u00f5udne professorite hulka astuda (KM EKLA, f 16, m 98:2).<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib v\u00e4ita, et Kampmaa esimesed t\u00f6\u00f6d eesti kirjandusloo alal s\u00fcnnivad k\u00fcll puhtpraktilisest vajadusest. Seminari- ja g\u00fcmnaasiumi\u00f5petajana (Volmari seminaris 1903-1907, ENKS-i T\u00fctarlasteg\u00fcmnaasiumis 1907-1919) eesti kirjandust \u00f5petades polnud tal kasutada mingeid \u00f5pperaamatuid, k\u00f5ik vajalik tuli ise otsida, uurida, s\u00fcstematiseerida. P\u00e4ris t\u00fchi eesti kirjanduse uurimise v\u00e4li muidugi just polnud. Olgu siinkohal nimetatud allikad, kust huviline eesti kirjanduse kohta materjali leida v\u00f5is:
1) D.H.J\u00fcrgensoni “Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur” (1843-1844)
2) M.J.Eiseni seeria “T\u00e4htsad mehed” (1883-1884)
3) J.Kunderi “Eesti kirjandus, koolile ja kodule” (1890)
4) K.A.Hermanni “Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani” (1898)
5) T.Sander “Eesti kirjanduse ajalugu” (1899-1901)
6) V.Reimanni artiklikogu “Kivid ja killud” (1907)<\/p>\n\n\n\n
Lisaks Kampmaa enda \u00f5petajat\u00f6\u00f6st tulenevatele vajadustele oli kirjandusloo koostamiseks olemas n.\u00f6 sotsiaalne tellimus. Ajakirjanduses oli korduvalt juttu olnud eesti kirjanduse \u00fclevaate koostamise vajadusest.<\/p>\n\n\n\n
1908. aastal ilmuski Kampmaa “Eesti vanem ilukirjandus. \u00dcleminek vaimuliku kirjanduse valitsusest Eesti algup\u00e4rasele rahvuslikule kirjandusele”, mida Kampmaa ise tagasihoidlikult nimetas “materjalikoguks”. Enne seda polnud \u00fckski kirjanduslooline katsetus t\u00f5usnud sellele tasemele, et oleks omagi aja kohta olnud natukegi rahuldav eesti kirjanduse arengu \u00fclevaade.<\/p>\n\n\n\n
Edasi j\u00e4rgnesid M.Kampmaa eesti kirjanduse ajaloo k\u00f6ited, millest ilmus mitmeid, ikka kirjandusteaduse uuematele seisukohtadele kohandatud uustr\u00fckke – “Eesti kirjandusloo peajooned” I (1912, 1920, 1924, 1938), II (1913, 1921, 1933), III (1923) ja IV (1936).<\/p>\n\n\n\n
M.Kampmaa t\u00f6\u00f6 kirjandusloo koostamisel kestis 30 aastat. See oli t\u00f5epoolest kangekaelne huvit\u00f6\u00f6 (Vinkel 1967:155), esialgu tingitud praktilisest vajadusest, tegijate v\u00e4hesusest. Hiljem v\u00f5is tekkida soov ja vajadus elu jooksul kogutud teadmised ja rikkalik materjal- Kampmaa oli esimene kirjandusloolane, kes kogus materjali eesti kirjanike kohta asjaosaliste eneste k\u00e4est! – kokku v\u00f5tta ja oma elut\u00f6\u00f6 kroonida t\u00e4ieliku \u00fclevaatega eesti kirjanduse arengust selle algaegadest alates kuni kaasajani v\u00e4lja, kuigi aastak\u00fcmnete jooksul oli peale kasvanud terve p\u00f5lvkond akadeemiliselt haritud noori kirjanduseuurijaid. V\u00f5ib-olla terendas ka kusagil unistus anda eesti rahvale eesti kirjandusloo kaudu eesti rahvusliku vaimu arenemise lugu, ehkki saates\u00f5nades “Peajoontele” nimetab ta oma teost tagasihoidlikult “kirjandusloo k\u00e4siraamatuks”.<\/p>\n\n\n\n
Kampmaa l\u00e4htekohad<\/p>\n\n\n\n
Juba oma raamatus “Eesti vanem ilukirjandus” osutab Kampmaa vajadusele vaadelda ilukirjanduse saadusi ajaloos, nagu on seda teinud Georg Brandes (Kampmann 1908: 5). Siinsamas teeb ta ka esmakordse katse siduda eesti kirjanduse arengut \u00fcleeuroopaliste vaimuelu n\u00e4htustega ja eristab 19. sajandi eesti kirjanduses kolme \u00fcksteisele j\u00e4rgnenud voolu – sentimentalismi, romantismi ja realismi.
1938. aastal ilmunud “Peajoonte” I k\u00f6ite (haledusvool) 4. \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fcki eess\u00f5nas leidub alal\u00f5ik pealkirjaga “S\u00f5ltuvus ajavaimust”: Olgugi luuleteos luuletaja isiku individuaalne v\u00e4ljendus, siiski ei valmi ta v\u00e4ljaspool aega ja ruumi, vaid ajatootena ta paratamatult kannab laubal ka ajam\u00e4rke (Kampmaa 1938: 8). G.Brandesele viitab Kampmaa “Peajoonte” teisteski k\u00f6idetes. Eess\u00f5nas oma romantismik\u00e4sitluse 4. tr\u00fckile 1933. aastal kirjutab ta, et on l\u00e4htunud Brandese printsiibist: tervikut tugevasti ja n\u00f5nda valgustada, et peajooned esile kerkivad ja silma hakkavad. Ta tahab teha katset t\u00e4htsamaid aineid eesti kirjandusest \u00fchendada v\u00f5imalikult suurte \u00fchism\u00f5istete alla, leida neist peajooni, luua s\u00fcnteesi, t\u00f5sta kujutamismeetodi l\u00e4biviimisel esile peateoseid ja kirjanduse arengu ps\u00fchholoogilisi, esteetilisi ja sotsiaalseid tegureid. Peale selle leiab ta sealsamas, et tema vaatlusmenetlus, nagu on selgunud, sisaldab algusest peale elemente sellest, mida W.Dilthey nimetab ideede-ajalooks, F.Gundolf elutunde ja elutungi j\u00e4lgimiseks, S.Lublinski kirjandusarengu sotsiaalsete eeltingimuste selgituseks ja O.Walzel kunstide vastastikuseks valgustuseks (Kampmann 1933: 5-6).<\/p>\n\n\n\n
“Peajoonte” III k\u00f6ites, mis sisaldab realistliku voolu eritlust eesti kirjanduses, algab iga uus peat\u00fckk ajavaimu iseloomustusega (Kampmann 1923).<\/p>\n\n\n\n
Eess\u00f5nas kirjandusloo IV k\u00f6itele, milles on vaatluse all uusromantiline vool, selgitatakse l\u00e4hemalt: Kirjanduse arenemisk\u00e4igu pragmaatilisel j\u00e4lgimisel olen eelistanud ideed\u00fcnaamilist menetlust, mis p\u00fc\u00fcab aimata kirjandustegelaste elutunnet, hingelisi p\u00f5hitunge ja nii avastada filosoofilis-ps\u00fchholoogilisi kujundavaid j\u00f5ude (Kampmaa 1936: 5).<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib vist \u00f6elda, et M.Kampmaa on ajaga kaasas k\u00e4inud ja on eesti kirjandusele p\u00fc\u00fcdnud rakendada omaaegse kirjandusteaduse uuemaid seisukohti, mis toetusid kultuuri- ja vaimuloolise koolkonna p\u00f5him\u00f5tetele. Isek\u00fcsimus on see, kas ja kuidas tal \u00f5nnestus rakendada (moodsat!) teooriat konkreetsele ajaloolisele materjalile.<\/p>\n\n\n\n
Kampmaa t\u00f6\u00f6de kriitikat ja vastuv\u00e4iteid<\/p>\n\n\n\n
Kampmaa kirjanduslugude \u00fcmber toimub algusest peale midagi Eestile v\u00e4ga iseloomulikku. K.A.Hermann kirjutab Kampmaale 1908. aastal: Teie pidada Eesti kirjanduse ajalugu uuesti v\u00e4lja andma. Eesti kirjanduse ajalugu teaduse p\u00f5ld on 3\/4 minu oma. \/- – -\/ Avaldan protesti selle vasta, kes minu p\u00f5llult l\u00f5igata ihkab \/- – -\/ oma usinust puudulise t\u00f6\u00f6 tarvis pruukida mina ei luba \/- – -\/ \u00dcmber sepitseda keelan t\u00e4iesti \u00e4ra (KM EKLA, f 36, m 1:12).<\/p>\n\n\n\n
Kampmaa on tunginud v\u00f5\u00f5rale alale – seegi v\u00f5ib olla p\u00f5hjuseks kahetisele suhtumisele Kampmaasse. \u00dchelt poolt on talle algusest peale ette heidetud iseseisvuse puudumist, kompilatiivsust, \u00fchtsete esteetiliste kriteeriumide ja \u00fchtse metodoloogilise aluse puudumist, vaadete konservatiivsust – need hinnangud on jooksnud l\u00e4bi pea k\u00f5igi arvustuste ja teatmeteostegi “Eesti biograafilisest leksikonist” (1936) kuni “Eesti kirjarahva leksikonini” (1995) v\u00e4lja. “Peajooni” on hinnatud eelk\u00f5ige materjalikoguna, kuiv\u00f5rd Kampmaa on autentset elu- ja loominguloolist materjali kogunud otse autoritelt enestelt ja paljude kirjanike puhul annab esmakordselt tervikliku \u00fclevaate nende eluteest ja t\u00f6\u00f6st.<\/p>\n\n\n\n
Teiselt poolt ei ole keegi saanud m\u00f6\u00f6da vaadata faktist, et Kampmaa, ehkki ta ka ise nimetab ennast asjaarmastajaks, on \u00e4ra teinud midagi sellist, millega “kirjandusteaduse tippmehed” toime ei tulnud.<\/p>\n\n\n\n
Meenutagem n\u00e4iteks seda, et kui Eesti Kirjanduse Selts 1930. aastate algul, tegelikult juba 1929. aastal, kavandas uue eesti kirjanduse ajaloo v\u00e4ljaandmist, figureeris selle v\u00f5imaliku autori G.Suitsu nime k\u00f5rval pidevalt ka M.Kampmaa nimi, k\u00fcll mitte uue kirjandusloo v\u00f5imaliku autorina, vaid juba olemas olevate raamatute autorina. G.Suitsu kirjanduslugu j\u00e4igi ilmumata, ehkki ta aastate jooksul lubas korduvalt k\u00e4sikirja kindlaks t\u00e4htajaks \u00fcle anda, huviliste k\u00e4sutuses olid aga Kampmaa “Eesti kirjandusloo peajoonte” kolm k\u00f6idet mitmes tr\u00fckis, kuni 1936. aastal ilmub veel ka “Peajoonte” IV k\u00f6ide, millega Kampmaa viib oma elut\u00f6\u00f6 eesti kirjanduse alal l\u00f5pule: Eesti kirjandusloo senise suurejoonelisema \u00fcrituse on sooritanud era\u00f5petlane, kes oma j\u00e4rk-j\u00e4rgult valmivat t\u00f6\u00f6vilja mitte pole ette kandnud \u00fclikoolis, vaid keskkoolis, seminaris, \u00fcldhariduslikel kursustel. Ta peateos sillutab aga \u00fclikooliski \u00fcldhariduse ja teaduse vahemaid v\u00e4hemalt niikaua, kui spetsialistikutselised pole usaldanud ennast ja ainet piiravast uurimist\u00f6\u00f6st v\u00e4lja tulla suuremate s\u00fcnteeside tegemiseks kogu eesti kirjanduse m\u00f5\u00f5tkavas (Suits 1937: 126).
Tundub, et “tippmehed” on rutanud Kampmaad r\u00fcndama valedelt alustelt, n\u00e4hes tema “Peajoontes” rohkem kirjanduslugu kui koolidele m\u00f5eldud k\u00e4siraamatut.<\/p>\n\n\n\n
Muidugi on Kampmaa t\u00f6\u00f6l puudusi. K\u00f5iki lugejaid rahuldavat ideaalset kirjanduslugu on vististi v\u00f5imatu kirjutada. Ja kritiseerijad on tihti unustanud asjaolu, et teos on siiski s\u00fcndinud praktilisest vajadusest ja Kampmaa kirjanduslood olid kaua aega ainsad \u00fclevaated eesti kirjandusest, mida kooli\u00f5pikuna kasutati ja \u00fclikooliski oli see oluline k\u00e4siraamat. (1922-1931 ilmunud V.Ridala \u00fclevaade eesti kirjandusest oli subjektiivne, sisaldas rohkesti tr\u00fcki- ja faktivigu; 1936. aastal ilmunud Tuglase “L\u00fchike eesti kirjanduslugu” oli liialt konspektiivne).<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ningaid etteheiteid Kampmaale saab ehk pisut leevendada:
1) tema raamatud on kompilatiivsed – siin tekib k\u00fcsimus, kas kooli\u00f5pik peab ilmtingimata olema originaalne?
2) Kampmaa esitab teoste \u00fcmberjutustusi – kooli\u00f5pikud nendest koosnevadki. Pealegi teeb Kampmaa seda t\u00e4iesti p\u00f5hjendatult, ehkki ta esindab siin v\u00f5ib-olla kirjnduslugude varasemat, 19. sajandi traditsiooni: Vajaliku s\u00fcvenemise peateostesse rajan ma k\u00f5igi siunamiste kiuste endiselt s\u00fc\u00feeed moodustava motiivistiku eritelule, sest et alles teosmotiividest l\u00e4htudes on v\u00f5imalik selgitada nii tegelaste karaktereid kui ka teoses v\u00e4ljendatud ideid (Kampmaa 1936: 5).<\/p>\n\n\n\n
\u00c4gedalt on Kampmaad kritiseerinud B.Linde, F.Tuglas ja J.Aavik, see on andnud p\u00f5hjust k\u00f5nelda noor-eestlaste teravatest r\u00fcnnakutest Kampmaa vastu. Noor-eestlane Suits on Kampmaa suhtes olnud m\u00f5istvam, peale tema andsid Kampmaa t\u00f6\u00f6le 1930. aastatel positiivseid hinnanguid J.Roos ja A.Oras. Viimase arvustus “Peajoonte” IV k\u00f6itele 1936. aastal ajakirjas “Eesti Kirjanduses” on aga peaaegu t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud. Olgu siinkohal l\u00fchidalt refereeritud m\u00f5ningaid tema seisukohti:
(1) Kampmaal on faktide vastu lugupidamist; (2) ta ei moodusta oma arvamusi dogmaatiliselt, vaid p\u00fc\u00fcab anda p\u00f5hjendusi; (3) tal on j\u00e4tkunud ausat p\u00fc\u00fcdu enesele peagu igal puhul isiklik vaatekoht moodustada; (4) ta on aja vaimuga rohkem kontaktis kui Ridala, Suitsu ja Tuglase omaaegne kaasv\u00f5itleja ; (5) j\u00e4lgides kirjanduse arengut nii detailselt, nagu Kampmaa on teinud, on siin-seal v\u00e4\u00e4ratamine loomulik, pealegi tuleb arvestada, et Kampmaa on vanema p\u00f5lve mees, kes on pidanud endale k\u00e4tte v\u00f5itlema eeldused endast m\u00e4rksa nooremate m\u00f5istmiseks. Ja l\u00f5puks: Kui meie nooremad eesti kirjanduse uurijad sama \u00fclesande kallale vaevuksid astuda ligikaudu sama innu ja t\u00f5sidusega, siis oleks rohkem lootust, et saame kunagi t\u00f5esti autoriteetsusele pretendeeriva kodumaise kirjanduse ajaloo. Kampmaa on sellel alal tubli pioneer (Oras 1936: 1069-1072).<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus:<\/p>\n\n\n\n
Andresen, Lembit 1985. Eesti kooli vanem ajalugu. Tallinn: Valgus.
Kampmaa, Mihkel 1938. \u00dcldine sissejuhatus. – Eesti kirjandusloo peajooned. I jagu. Neljas, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud ja kirjandusteaduse uuematele seisukohtadele kohandatud tr\u00fckk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Kampmaa, Mihkel 1936. Eesti kirjandusloo peajooned. IV jagu. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi.
Kampmann, Mihkel 1933. Eesk\u00f5ne kolmandale tr\u00fckile. – Eesti kirjandusloo peajooned. II jagu. Kolmas \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud ja kirjandusteaduse uuematele seisukohtadele kohandatud tr\u00fckk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Kampmann, Mihkel 1908. Eesti wanem ilukirjandus. \u00dcleminek waimuliku kirjanduse walitsusest Eesti algup\u00e4rasele rahwuslikule ilukirjandusele. (Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused nr 2) Tartu: K.S\u00f6\u00f6t’i kirjastus.
Kampmann, Mihkel 1923. Eesti kirjandusloo peajooned. III jagu. Tallinn: G.Pihlakas’e kirjastus.
Oras, Ants 1936. M.Kampmaa: Eesti kirjanduse peajooned. Neljas jagu. – Looming, nr 9, lk 1068-1072.
Raudvere, Koidu 1993. “Kuid oma esitusmeetodist ei v\u00f5i ma mingil tingimusel loobuda”. Mihkel Kampmaa “Eesti kirjandusloo peajoonte” IV jao s\u00fcnniloost. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 212-220.
Roos, Jaan 1937. Mihkel Kampmaa elust ja tegevusest. – Eesti Kirjandus, nr 3, lk 126-139.
Suits, Gustav 1937. M.Kampmaa 70-ndaks s\u00fcnnip\u00e4evaks. – Eesti Kirjandus, nr 3, lk 123-126.
Vinkel, Aarne 1967. M.Kampmaa t\u00f6\u00f6 eesti kirjanduse historiograafias. Kirjamehe 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 151-155.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
MIHKEL KAMPMAA – TUBLI PIONEER Mihkel Kampmaa (1867-1943), sajandialguse v\u00e4ljapaistva koolimehe ja kirjandusloolase m\u00f5neti unustusse vajunud elut\u00f6\u00f6st pole just palju kirjutatud. \u00dcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla Kampmaa tegevuse paljuharulisus, mis vististi pole talle andnud v\u00f5imalust j\u00f5uda \u00fchelgi alal perfektsete tulemusteni, v\u00e4lja arvatud t\u00e4ielikku p\u00fchendumist n\u00f5udnud kooli\u00f5petajat\u00f6\u00f6s, mille tulemuste \u00fcle on aga praegu raske otsustada. Teiseks p\u00f5hjuseks […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-468","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/468","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=468"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/468\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":469,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/468\/revisions\/469"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=468"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=468"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=468"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}