Sissejuhatuseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n Viimasel ajal on kasutatud moodust v\u00f5tta oma ettekande v\u00f5i esituse aluseks “teatud kohad” mingitest ja kellegi teostest ja neid interpreteerida vastavalt oma spets k\u00fcsimusele – toetudes inimv\u00f5imete piiratusele vallata k\u00f5iki tekste, mis v\u00f5iksid veel midagi asja enese kohta \u00f6elda. Seda manifesteerides muutub spekulatiivsus ehk kuidagi inimlikumaks ja v\u00f5ibolla j\u00e4rgnevad arutlused subjektiivselt m\u00f5istetavamaks.<\/p>\n\n\n\n P\u00fc\u00fcan oma ettekandes tuua esile neid probleeme, mis on tekkinud kriitika t\u00f5lgendamisega ja kommenteerimisvajadusega kirjandusajaloo vaatepunktist. Minu t\u00f6\u00f6 materjal p\u00e4rineb 1920.-1930. aastate kriitika enesetunnetuse anal\u00fc\u00fcsist ja kirjanduskriitiliste poleemikate j\u00e4lgimisest aastatel k\u00fcmne aasta v\u00e4ltel (1924-1934).<\/p>\n\n\n\n Kirjanduskriitika on vaieldamatult \u00fcks kirjandusloo allikas. (J. Vaiksoo Gailiti “Toomas Nipernaadi” lugemismudelite uurimus n\u00e4iteks, mis kasutab tolleaegse arvustuse seisukohti aprioorselt lugemise iseloomustamiseks). Aga siin tekivad kohe mitmed k\u00fcsimused. Nii kriitika kui kirjanduse traditsioon on m\u00f6\u00f6dunud aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel katkenud: kuidas pidevustada vanemat kriitikat (arvustusi) kaasaegsuse suhtes? Milline peaks olema optimeelne lugejavaev sellise vana kriitika vastuv\u00f5tjal seisukohast, et loetav ei laguneks koost \u00fcksikuteks eklektilisteks hinnanguteks ja retoorilisteks-poleemilisteks fraasideks? Fr. Tuglas kirjutab 1918.aastal kunstiteosest kui hierogl\u00fc\u00fcfist, mida ainult teatud ajaj\u00e4rgu \u00fcmbruses v\u00f5ib adekvaatselt m\u00f5ista: olulised on aeg ja \u00fcmbrus, mis annavad m\u00f5istmisele sisu, loovad m\u00f5istmistraditsiooni (Fisch: t\u00f5lgendusstrateegia). Eeldame siis, et ka kriitika kui metakirjanduse m\u00f5istmine on seotud sellesama aja poolt m\u00e4\u00e4ratud konteksti arvestamisega. K\u00fcsimus: millises mahus m\u00f5ista seda konteksti ennast? Mida pidada oluliseks kirjandusliku kriitika konteksti puhul \u00fcldiselt ja igal konkreetsel juhul?<\/p>\n\n\n\n Nende teemade \u00fcmber arutledes toetun Roland Barthesi seisukohtadele teose ja teksti, teksti ja kriitika, kriitika ja lugeja opositsioonides. Ajaloolisse m\u00e4nguruumi astudes p\u00fc\u00fcan esitada k\u00fcsimusi, mis tekivad H. R. Jauss’i retseptsiooniajalooteooria rakendamisel eesti kirjandusloo kontekstis. V\u00f5rdlusaluseks on kriitikapilt, mis tekkis kriitikaenesetunnetust j\u00e4lginuna. Arusaadavamalt: tahan k\u00f5nelda sellest Kriitika – teos v\u00f5i tekst?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuidas k\u00e4sitleda kriitikat kriitika enda ajaloo seisukohalt? Barthesi j\u00e4rgi on kirjandusajaloo \u00fclesanne korduvate, \u00fchiskondlik-ajalooliste konstruktsioonide leidmine – mis on mistahes t\u00e4henduste otsimise aluseks. Selle uurimise teeb \u00fchteaegu raskete ja samas ka huvitavaks eesti v\u00e4ikese kirjanduskultuuri situatsioon. Nii arvustajad kui kirjanikud oli sageli \u00fched ja samad isikud. Nende isiklikud kontekstid, asukohad kirjandusv\u00e4ljal senises kirjandusteaduses korralilkult, faktit\u00e4pselt l\u00e4biuuritud. N\u00e4iteks juhtum, kui arvustaja hinnang, mis ilmub kriitikana avaneb tema kirjavahetuste taustal mitte esteetilise vaid hoopis kirjanduspoliitilise otsustusena ( nt. “siurupiitlaste” ja “noorurite” konflikt)? Jauss’i retseprsiooniajaloo seisukoht peaks olema k\u00fcllalt tuntud: pole olemas abstraktset kirjandusajalugu, on olemas ainult lugejate kirjandusajalood!<\/p>\n\n\n\n Tooksin esile veel m\u00f5ned seisukohad. J\u00e4rgmine probleem on nende kriitika kontekstiv\u00e4ljade joonistamine: missugune on suhe objektiivsete (transsubjektiivsete) ja subjektiivsete tegurite vahel? Konkreetselt 1920.aastatega tegeldes peaks arvestama:\u00a0 KRIITIKATEOS KIRJANDUSLOOS: 1924.AASTA N\u00c4IDE Sissejuhatuseks Viimasel ajal on kasutatud moodust v\u00f5tta oma ettekande v\u00f5i esituse aluseks “teatud kohad” mingitest ja kellegi teostest ja neid interpreteerida vastavalt oma spets k\u00fcsimusele – toetudes inimv\u00f5imete piiratusele vallata k\u00f5iki tekste, mis v\u00f5iksid veel midagi asja enese kohta \u00f6elda. Seda manifesteerides muutub spekulatiivsus ehk kuidagi inimlikumaks ja v\u00f5ibolla j\u00e4rgnevad arutlused […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-471","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=471"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":472,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471\/revisions\/472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=471"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=471"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=471"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
I. kuidas lugeda kriitikat
II. kuidas loeti kriitikat
III. kuidas lugeda uuesti seda omaaegset lugemist, mis on fikseerunud nt. arvustusena AD 1924<\/p>\n\n\n\n
Kriitika antipositivistlik k\u00e4sitlus eeldab seisukohta, et me ei otsi kriitikast absoluutset, \u00fcleajalist t\u00f5de. On v\u00f5imalik toetuda ainult p\u00fc\u00fcdele m\u00f5ista ja kriitikat seletada tema t\u00e4henduste otsimise kaudu j\u00e4lgides korduvaid m\u00e4rks\u00f5nu ja kogu kriitika diskursust: keelt, millega kriitika kirjutati.
Tekib mitmeid k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks : Missugune oli kriitika konformsus oma ajastu suhtes, kuidas see kriitika omaaegne “keel” oli s\u00f5ltuvuses oma aja kontekstist:
\u00b7 Missugune on kriitiku konteksti see piirond, mille puhul on selle avamine teksti (hinnangu) m\u00f5istmiseks obligatoorne ning missugune osa kriitilisest tekstist kannab \u00fcle ajastu ulatuvat konstruktsiooni?
See t\u00e4hendab selle tekstiosa piiritlemist, mis j\u00e4\u00e4b lugeja t\u00e4ita siin ja praegu. Kuidas suhestada see piirkond kirjandusteose vastavate kihtidega, mid t\u00e4idab lugeja (ka kirjandusajaloo kirjutja) n\u00fc\u00fcd oma kultuuriliste horisontidega.<\/p>\n\n\n\n
\u00b7 Kriitiku ja lugeja vahekorda p\u00f5hjendab B. nende erineva suhte alusel oma objekti. Ta v\u00e4idab, et kriitik pole enam lugeja, sest lugeja suhe (teosesse) saab olla ainult j\u00e4ljendav, ta saab naudingu siis, kui ta sellega samastub, l\u00e4heb objekti sisse. Barthesi lugeja on empaatline lugeja, kes neelab alla teose (kultuurilise korrastatuse) konksu. Kriitikult eeldatakse justkui selle s\u00f6\u00f6da (teose) \u00fcmber ujumist. Kas tema kirjutamine (ecriture, writing) on uue s\u00f6\u00f6da heitmine? Barthesi lugejak\u00e4sitlus on natuke idealistlik, kui arvestada W. Iseri poolt antud kujutust lugemisest. Konkretiseerimisprotsessi k\u00e4igus k\u00fcllap esitab ka lugeja k\u00fcsimusi, suhestab loetva oma kogemusega ja hindab seda vastavalt.
Minu k\u00fcsimus: KAS 1920.te kirjanduse kommentaator vana kriitika vaimus, kriitik, kes kirjutab n\u00e4iteks impressionistliku arvustuse teose konksu vaimus (esitab 2\/3 sisu \u00fcmberjutustust ja lisasab ainult teose “subjektivistliku” , \/1920.kontekstis tuleb selle all m\u00f5ista mitte arvustaja subjektist, vaid autori subjektist l\u00e4htumist\/ seletuse) ei anna \u00f5igustust selleks, et k\u00e4sitleda KRIITIKAT AD XXX teoreetiliselt LUGEJANA. Siit edasi on m\u00f5edav ka retseptsiooniajaloo teooria seisukohtade rakendamine ja k\u00fcsimine:
\u00b7 MISSUGUSED ON KRIITIKA ROLL JA M\u00d5ISTMISV\u00d5IMALUSED KIRJANDUSAJALOOS, MIDA M\u00d5ISTETAKSE PARTITUURINA pidevalt muutuvale lugemisele? ( contra: teos kui igavikulise t\u00e4hendusega monument)<\/p>\n\n\n\n
H. R Jauss oma peatooses “Literaturgeschichte als Provokation” (Frankfurt 1970) v\u00e4idab, et kirjanduse ja selle ajaloo vahel on kuristik (katkenud l\u00f5ng); selle \u00fcletamine on v\u00f5imalik ainult siis, kui \u00f5nnestub \u00fcletada kirjanduse ajaloolise (marksistliku) ja kitsalt esteetilise uurimise vahel valitsev vastuolu; see on v\u00f5imalik uurides kirjanduse esteetilise vastuv\u00f5tu ja m\u00f5ju ahelaid.<\/p>\n\n\n\n
\u00b7 “Ka kriitik, kes arvustas uudisteost, kirjanik, kes loob oma teosed suhestudes varasemate teoste normidesse positiivselt v\u00f5i negatiivselt, ja kirjandusloolane, kes n\u00e4eb teost traditsioonis ja seletab seda ajalooliselt, k\u00f5ik nad on k\u00f5igepealt lugejad, enne seda, kui nende suhted kirjandusega muutuvad produktiivseks.”
\u00b7 Lugeja = kriitiku= autori suhe kirjandusega on aktiivne osalus : ainult saab teose \u00fchekordne vastuv\u00f5tt muutuda kriitiliseks m\u00f5istmiseks ja tunnustatud normide asendumine uutega lugeja kogemushorisondi \/konteksti\/ taustal.
\u00b7 kirjandusajaloo uurimine n\u00f5uab “ajaloolise objektivismi” eelarvamuse purustamist: “\u00f5ige” esteetika esitamise asendamist vastuv\u00f5ttu ja m\u00f5jutust uuriva esteetikga; oluline on uue teose dialoogiline suhe lugeja kogemusega.
Selles omakorda nii suurt m\u00f5ju avaldanud teoses toetub Jauss teose m\u00f5ju\/m\u00f5jutuse fenomenile konkreetses ajaloolises kontekstis\/ vastuv\u00f5tu situatsioonis. Ta r\u00f5hutab m\u00f5jutuse subjektiivset alust, kuid ei n\u00e4ita, mille abil seda kirjeldada ja millises koodi abil seda omakorda esitada on v\u00f5imalik.
Ta \u00fctleb: “teksti t\u00f5lgendamine eeldab seost esteetilise k\u00e4sitluse kontekstiga: t\u00f5lgenduse subjektiivsuse kohta v\u00f5ib esitada k\u00fcsimuse siis, kui enne on selgitatud, millised m\u00f5istmise transsubjektiivseid tasandeid teksti m\u00f5ju n\u00f5uab.”
Nende viimaste alal (“p\u00f5hisituatsioon, millelt autor hakkab oma lugejat talutama”) tuuakse v\u00e4lja:
(1) tuntud normid v\u00f5i liigisisene poeetika; (2) teose suhe oma kirjandusajaloolisse \u00fcmbrusse; (3) fiktsiooni ja t\u00f5elisuse vahekord; (4) keele poeetilisuse ja argilisuse vahekord.
ETC.
Kuidas rakenduvad need seisukohad eesti kirjandusajaloo suhtes?<\/strong>
Ainukese v\u00f5imalusena n\u00e4en siin justnimelt KRIITIKAT tervikuna kuni kirjeldusteni\/anal\u00fc\u00fcsini kriitiku subjekti tasandil. KRIITIK ON LUGEJA, KES ON OMA M\u00d5JU, T\u00d5LGENDUSE KIRJA PANNUD. Meie \u00fclesandeks on seda kirjeldada ja fikseerida vahekorrad trandsubjektiivse (traditsiooniga m\u00e4\u00e4ratud) ja isikliku (empiirilise) vastuv\u00f5tu vahel.
N\u00fc\u00fcd tekibki kohe ontoloogiline k\u00fcsimus: kas kriitikat\/ arvustust m\u00e4\u00e4ratleda teksti v\u00f5i tinglikult teosena?
Nende k\u00fcsimuste lahendamisel v\u00f5iks huvi pakkuda see, kuidas Barthes k\u00e4sitleb teose ja teksti vahekorda.
TEOS :
\u00b7 materiaalne objekt, mis on loodud institutsioonide abil
\u00b7 omab seost autoriga, kellel on isa \u00f5igused t\u00e4henduste \u00fcle
TEKST:
\u00b7 l\u00f5pmatu hulga kultuurikoodide p\u00f5iming, t\u00e4henduste galaktika
K\u00fcsimus:
Kas kriitika AD XXX tegeleb teose v\u00f5i tekstiga? Kuidas m\u00e4\u00e4ratleda teda ennast kui metakirjandust selle teose v\u00f5i teksti suhtes?
\u00b7 M\u00e4\u00e4ratleksin kriitikat teadlikult tekstina , n\u00e4hes selles samasugust kultuutikoodide p\u00f5imingute hulka ja t\u00e4histatavte galaktika kui v\u00f5ib n\u00e4ha kirjanduseski. Sel juhul (kriitika=tekst) oleks tegu avatud, kontekste ja t\u00f5lgenduskimpe sisaldava objektiga. Kriitiline t\u00f6\u00f6 kui teos eeldab m\u00f5istmisv\u00e4ljade suhtelist suletust v\u00f5i seletust ainult objekt-teose
Ajaloolise kriitika t\u00f5lgednus muutub eriti absurdseks juhul, kui kriitikat (hinnanguid) k\u00e4sitletakse tinglikult teosena kirjandusliku teksti suhtes: kasutatakse kunagi antud hinnanguid ja t\u00f5lgednusi kui konstantseid suurusi.
Kontekstiv\u00e4ljad<\/strong><\/p>\n\n\n\n
A – Kriitikatraditsiooni (Tuglas kui institutsioon): kriitika poeetika ja teksti strateegia;
B – Kirjandussituatsiooni (esteetiline aspekt)
C – Kirjandusteooria
D – Rahvusriigi ideoloogiat (kodumaise r\u00e4nikillu lihvimine)
E – Kirjanduselu\u00a0
F – P\u00f5lvkondlik konflikt (“generatsioonide v\u00f5itlust”)
G – Kriitiku isik 1 (ilukirjanduslik kogemus v\u00f5i selle puudumine)
H – Kriitiku isik 2 (kuuluvus mingisse vastuv\u00f5tu kogemusse hariduse, vanuse jms. j\u00e4rgi)
I – Kriitika eneseteadvust
J – Senised kirjandusloo k\u00e4sitlused
(jne)
Kui p\u00fc\u00fcdsin joonistada \u00fcles neid konteksti v\u00e4ljasid, mis on vajalikud mingi konkreetse kriitilise akti m\u00f5istmiseks kirjadnduslooliselt, j\u00e4tsin selt \u00e4ra \u00fche olulise ringi. Alati j\u00e4\u00e4b ju v\u00f5imalus fokusseerida oma huvi ainult sellele pinnale, kuhu kuuluvad ainult tekstid. Sel juhul tuleks k\u00f5ne alla konkreetne kriitiline tekst ja tema ga kaasa tulevad intertekstuaalsed ahelad kriitika sees.
N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcaksin esitada \u00fche n\u00e4ite aastast 1924, mis on valitud enam-v\u00e4hem juhuslikult.
Eesm\u00e4rgiga k\u00f5igepealt lugeda seda ajaloolist kriitilist teksti ja anal\u00fc\u00fcsida seda kui mudelit k\u00fcsides kuidas ja kas on v\u00f5imalik avada konteksti ja selle ringe nii, et see oleks m\u00f5istetav meile siin ja praegu ligil\u00e4hedaseltki tema omaaegse t\u00e4hendusega. \u00dcritan seda teha:
I. erinevate kriitiliste tekstide vahelise dialoogi aspektist : 1920. aastate empiirilise materjali puhul on iseloomulik, et kriitilised tekstid poleemilistes suhetes. Seda nii otseselt kui varjatumalt: j\u00e4rgnevad tekstid tulevad eelmiste juurde tagasi neid kommenteerides. Seega on v\u00f5imalik k\u00f5nelda ka kriitika sisemisest intertekstuaalsusest.
II. arvustustes enestes avalduva t\u00f5lgendusstrateegia l\u00e4hetelt, milles oli olulisel kohal “laenude ja m\u00f5jutuste” kindlakstegemine vaadeldavas teoses.\u00a0
Valisin selleks n\u00e4iteks noore Valmar Adamsi arvustuse 1924.aasta “\u00dcli\u00f5pilaslehes” nr. 3\/4 mis kannab pealkirja “K\u00c4RNERI ROMAANI “BIANKA JA RUTH” PUHUL”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"