…modernism on viimane s\u00f5na, \u00e4\u00e4rmine heli ja l\u00f5pulaul….<\/em> 1.<\/p>\n\n\n\n Jaan Oksa on kirjandusuurijad ja -kriitikud vaadelnud enamasti v\u00e4ga isep\u00e4rase, erandliku kirjanikusaatuse ja loominguga autorina, kelle seost oma kaasaegsetega ja eesti kirjanduse arenguga ei ole h\u00f5lpus m\u00e4\u00e4ratleda. Oksa on nimetatud naturalistiks, “hingestatud” v\u00f5i “\u00fclehingestatud” realistiks, romantikuks. K\u00f5ige mitmek\u00fclgsemalt paikapanevad on olnud ilmselt F.Tuglase hinnangud: Oks on suursugustanud meie naturalismi, annud sellele subjektiivselt luulelise varjundi, s\u00fcvendanud seda kuni elu algjuurteni, \u00fclendanud kuni m\u00fc\u00fcdini, k\u00fcllastades seda sarkastilise paatose ja isesuguse h\u00e4mara romantismiga (Tuglas 1935a: 186). V\u00f5i: \u00fcksikasjalikkus v\u00e4ljaspool realismi, romantika ilma paatoseta, – nii tahaksin Oksa iseloomustada. [—] Oks oli romantik, kel oli h\u00e4bi ilus olla (Tuglas 1935b: 105-106).<\/p>\n\n\n\n Kas Oksa oleks v\u00f5imalik vaadelda ka teisiti kui tavakssaanud realismi -(uus)romantismi \u00fchenduses, n\u00e4ha teda mitte niiv\u00f5rd erandlikuna kui esinduslikuna 20. sajandi uuenevas eesti kirjanduses? Need m\u00f5tted s\u00fcvenesid, kui lugesin Tiit Hennoste huvitavaid k\u00e4sitlusi modernismist ja selle osast eesti kirjanduses (Hennoste 1993, 1994, 1995, 1996). Hennoste j\u00e4rgi ei ole Noor-Eestil ja selle sajandi alguse eesti kirjandusel modernismiga suurt tegemist, ja ka meie iseseisvusaegne kirjandus seisab v\u00f5rdlemisi kaugel modernistlikku peateed kulgenud Euroopa kirjandusest, ilmutades vaid \u00fcksikuid juhuslikke h\u00fcppeid modernismi suunas. Et Hennoste on valinud k\u00fcllaltki kitsa ja piiritletud l\u00e4henemise modernismile (see algab 20. sajandi konkreetsete avangardsete vooludega nagu futurism, kubism jt), siis on tema anal\u00fc\u00fcs \u00fchelt poolt laitmatult j\u00e4rjekindel, teiselt poolt aga tekitab k\u00fcsimuse, kas ei annaks meie sajandialguse kirjandus ja selle retseptsioon omaaegses kriitikas v\u00f5imalust ka teistsuguseks, modernismi seisukohalt avaramaks l\u00e4henemiseks.<\/p>\n\n\n\n Nagu Hennostegi on osutanud, leiame modernismi m\u00f5iste ja ajapiiride m\u00e4\u00e4ratlemisel erinevates k\u00e4sitlustes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid lahknevusi. S\u00f5lmk\u00fcsimuseks tundub olevat suhtumine 1880. aastate kirjanduslikku murrangusse Euroopas, mis v\u00e4ljendus prantsuse s\u00fcmbolismis-dekadentsis. Kas s\u00fcmbolismiga algab modernismi varajane j\u00e4rk v\u00f5i l\u00f5peb modernismieelne klassikaline kirjandus? Vastatud on nii ja teisiti – ja vististi on t\u00f5tt nii \u00fches kui ka teises l\u00e4henemises. Igatahes leidub k\u00fcllaga k\u00e4sitlusi ja teatmeteoseid, mis modernistlike voolude loendit alustavad s\u00fcmbolismist . N\u00e4hakse, et s\u00fcmbolismist saab alguse – kuigi kahtlemata ei j\u00f5ua igas suhtes selget kuju v\u00f5tta – vastandumine klassikalise kirjanduse traditsioonidele, suundumus lugejat mittearvestavale, isev\u00e4\u00e4rtuslikule, iseseisvale, senist \u00fclesehitusloogikat l\u00f5hkuvale tekstile. T\u00e4htis oleks r\u00f5hutada ka seda, et modernism ei koosne ainult mitmest manifesteeritud voolust, vaid seda on kandnud ka suured \u00fcksikuuendajad.<\/p>\n\n\n\n Modernismi arengut v\u00f5iks veel kord meenutada, viidates n\u00e4iteks Thomas C.Forsteri raamatule “Form and Society in Modern Literature” (1988), milles on tutvustatud ja kokku v\u00f5etud erinevaid k\u00e4sitlusi modernismist ning kust saab ka mingi n.\u00f6 keskmise, “konsensusliku” \u00fcldmulje sellest, kuidas n\u00e4hakse modernismi ja tema ajapiire. K\u00f5igepealt – mingit, kas rohkem v\u00f5i v\u00e4hem t\u00e4helepandavat p\u00f6\u00f6ret (nihet) modernismi suunas t\u00e4heldatakse 1880. aastate paiku ja see seostub just realismile-naturalismile vastanduva prantsuse s\u00fcmbolismi-dekadentsi-estetismiga. 1909\/10 algab modernismi olulisim periood (k\u00f5rgperiood), mis mitmete avangardsete voolude, aga ka r\u00fchmitustest eraldiseisvate \u00fcksikkirjanike tegevuse tulemusena j\u00f5uab oma absoluutsesse tippu 1920. aastatel, mil ilmuvad modernismi esindusteosed, n\u00e4iteks T.S.Elioti “Ahermaa” ja J.Joyce’i “Ulysses” (m\u00f5lemad 1922), Virginia Woolfi varasemad novellid ja romaanid , William Butler Yeatsi luule jm. P\u00e4rast aastaid 1925-1930 tuleb modernismi j\u00e4relperiood, mille l\u00f5pp-aasta (1950, 1957 jne) on k\u00fcsitav (Forster 1988: 4). Ka eesti kirjanduses pakub see periood, ise\u00e4ranis 1920. aastate algupool, modernismi seisukohalt erilist huvi.<\/p>\n\n\n\n Prantsuse s\u00fcmbolismist l\u00e4htuva varajase modernismiga on ilmselt p\u00f5hjust seostada ka “Noor-Eestit” ja meie sajandialguse kirjandust. Seejuures ei tohiks paljukorratud prantsuse (ja skandinaavia) orientatsiooni k\u00f5rval t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4da veel \u00fcks m\u00f5jusuund – sellestsamast prantsuse kirjandusest varem osa saanud vene s\u00fcmbolism ja dekadents, mida traditsiooniliselt on t\u00e4histatud kui vene modernismi. Seda on m\u00e4rkinud ka Tiit Hennoste, v\u00e4ites samas, et Eestis pole seda komplekti (s.o s\u00fcmbolismi-dekadentsi) kunagi selgelt modernismi nimega t\u00e4histatud (Hennoste 1993a: 50). See ei ole p\u00e4ris \u00f5ige. Modernismi m\u00f5iste oli 20. sajandi alguse eesti kirjanduskriitikas kasutusel (kuigi mitte l\u00e4bivalt k\u00f5igil t\u00e4htsamail kriitikuil) ja selle l\u00e4hteallikaks oli alguses kindlasti just vene modernism, m\u00f5iste kasutamine vene arvustuspraktikas.<\/p>\n\n\n\n 2.<\/p>\n\n\n\n Jaan Oks on esimesi, kes \u00fchelt poolt hakkab silma kui modernismi m\u00f5istega opereeriv kirjanduskriitik. Tema kirjutistes toodud paralleelid ja viited vene kirjandusele, samuti Oksa biograafiast teada olev fakt, et ta eriti palju luges uuemat vene kirjandust ja perioodikat r\u00e4\u00e4givad iseenda eest (vt Leht 1989: 173, 175, 182).<\/p>\n\n\n\n Oksa kriitilisi kirjutisi pole (ilmunud-s\u00e4ilinud) eriti palju. Ent nende v\u00e4hestegagi kujutab Oks kui eesti vanema kirjanduse terav r\u00fcndaja endast esinduslikku nooreestilikku kriitikut. Karmilt negatiivseid hinnanguid sisaldavad eesk\u00e4tt Oksa suuremad programmilised artiklid “Kriitilised tundmused” ja “Meie jutukirjanikke vaatamas” , kuid samas n\u00e4eb ja teadvustab Oks ka midagi positiivset – saabunud uuendus- v\u00f5i murrangumomenti, mis ilmneb noorte loomingu v\u00e4rsketes, mitterealistlikes vooludes (Oks 1967: 178). See ei ole nii mitte ainult Eestis. Oksale on silma torganud vene kriitikas korduvad m\u00f5isted dekadentism, impressionism, s\u00fcmbolism, modernism – \u00f5hus on midagi uut, millele p\u00fc\u00fctakse nime anda. Ja samas esineb uuele ka vastuseisu. Oks kirjutab: Vene professionaalsed arvustajad pahandavad oma modernismi \u00fcle, sest selle kirjus koloriidis ilmuvad niisugused t\u00f5ed, niisugused t\u00f6\u00f6d, mis arvustajate vanadesse m\u00f5\u00f5tudesse ei taha mahtuda (Oks 1967: 157). Asi l\u00e4heb selleni, et m\u00f5ned arvustajad peavad L.Andrejevit v\u00f5i F.Sologubi peaaegu vaimuhaigeteks – n\u00f5ndasamuti kui peetakse Tuglast Eestis: Ja miks ei peaks siis meilgi kirjanduslikud korrakaitsjad n\u00e4it.Tuglast hullumajja viima, kui ta \u00fctleb: “Ta k\u00e4gistas Jumala eneses \u00e4ra” (Oks 1967: 178).<\/p>\n\n\n\n Erinevalt vene kriitikuist aga v\u00e4ldivad eesti arvustajad Oksa meelest oma noorte uuendusi kirjanduslikult m\u00e4\u00e4ratlemast: Meie, eesti vanemad kirjandustegelased ei taha ega julge noori kogunevaid kirjanduslikke j\u00f5udusid otsekohe “dekadentideks” nimetada. Selle asemel halvustatakse noori “punasteks”, “k\u00e4ratsejateks”, “l\u00f5hkujateks”, mis “on selgeks tundem\u00e4rgiks meie kultuurielu v\u00e4ikesest k\u00f5rgusest (Oks 167: 158). V\u00f5ib \u00fcldse t\u00e4hele panna, et Oks kasutab sageli just m\u00f5istet dekadent. F.Tuglas on t\u00e4heldanud, et Oks olevat ka enese kohta hea meelega tarvitanud dekadendi nime (Tuglas 1935a: 181).<\/p>\n\n\n\n Kui \u00f5iglane Oks oma otsuses vanema p\u00f5lve kriitikute suhtes oli, vajab veel t\u00e4iendavat uurimist, kuid v\u00e4hemalt 1911. aastal (ilmselt p\u00e4rast Oksa kriitiliste artiklite valmimist) ilmunud A.J\u00fcrgensteini arvustuses Noor-Eesti kohta k\u00f5neldakse p\u00e4ris palju prantsuse ja vene “modernvooludest”, mis olevat ka eesti noorde kirjandusse j\u00f5udnud, J\u00fcrgensteini meelest paraku mitte t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikena. Peenikesele Prantsuse dekadentismusele p\u00fc\u00fcti j\u00e4rele. Kahju ainult, et sellele j\u00e4rele ei saadud, vaid ainult karrikatuurid tekkisid (J\u00fcrgenstein 1911: 118). Ka osutab J\u00fcrgenstein vene kirjanduse vahendajarollile. Nooreestlastel olevat palju k\u00f5hklevat skeptizismust, mis tahtmise poolest “raskesti haigelt Prantsusemaalt” Venemaale veerenud ja s\u00e4\u00e4lt Vene kirjanduse ja vaimuelu kaudu ka meie noorusesse tulnud, kes ennast Vene kirjandusega viimsel ajal toitnud (J\u00fcrgenstein 1911: 106).<\/p>\n\n\n\n Noor-Eesti vastasleeri kriitikuist l\u00e4htub vene modernismist k\u00f5ige selgemini nn proletaarse kirjanduse esindaja Otto Minor-M\u00fcnther. Peterburis v\u00e4ljaantud kogumikus “\u00c4\u00e4si tules” II (1910) ilmub tema kirjutis “Uusromantismus ja “Noor-Eesti””. Minorile on m\u00f5isted uusromantism(us) ja modernism(us) s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid. Nii kirjutab ta, et 1880. aastail Euroopas tekkinud uus vool on s\u00fcmbolismus, mida \u00fcle\u00fcldiselt uusromantismuseks v\u00f5i modernismuseks kutsutakse (Minor 1910: 124). Minor p\u00fc\u00fcab ka pisut m\u00e4\u00e4ratleda tolle modernismi tunnuseid, nagu “mina” vastuolulisust, sisemise koosk\u00f5la kadumist ja instinktide vaba avaldust. Ta kirjutab, et uusromantikuste armastusejumala t\u00fc\u00fcpus muud ei ole, kui niisuguste instinktide ja tundmuste avaldus, mis teatud m\u00f5edul loomadele omane on. Ise\u00e4ranis torkavalt paistab see joon m\u00f5ne Venemaa modernisti kirjat\u00f6\u00f6s silma (Minor 1910: 137). Uusromantismi ehk modernismi ideed ilmutavat end – ehkki n\u00f5rgal ja segasel kujul – ka eesti noorte juures. M\u00fcnther p\u00fc\u00fcab anal\u00fc\u00fcsida seda, millega on modernism v\u00f5inud noori k\u00f6ita, ja \u00fctleb muu hulgas: Kultura k\u00f5rgemal astmel seisvate modernistide n\u00e4rvilik olek, peenikene v\u00e4lja\u00fctlemise viis, keeruline hingeelu, hiilgav stiil ja anderikkus, mis m\u00f5nede t\u00f6\u00f6de juures n\u00e4htavale tuleb, vangistab meie noorte meeli…. (Minor 1910: 145). Kuid nagu J\u00fcrgenstein, leiab ka Minor, et tolle eeskujuks olnud modernismi anderikkamate saavutusteni ei k\u00fc\u00fcni nooreestlased kuidagi. J.Oksa juurde tagasi tulles – Minor nimetab teda Baudelaire’i epigooniks, kellel aga ei leiduvat seda k\u00f5rgemat ja paremat, mida Baudelaire’il siiski on, vaid \u00fcksnes k\u00f5lvatut ja haiglast (Minor 1910: 159-160).<\/p>\n\n\n\n Oksa l\u00fchematest arvustustest v\u00e4\u00e4rib k\u00f5igepealt t\u00e4helepanu retsensioon F.Tuglase novellikogule “Kahekesi”. Tuglas on modernist, kirjutab Oks, m\u00f6\u00f6ndes k\u00fcll: V\u00e4hemalt paistab ta meie talu k\u00fc\u00fcnalde valguses nii (Oks 1957: 221). Oks t\u00f5stab esile Tuglase t\u00f6\u00f6de vormi, kuju, “keelt” k\u00f5ige laiemas t\u00e4henduses, p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu teksti s\u00f5ltumatusele, mitte niiv\u00f5rd lugeja arvestamisele: Tuglase t\u00f6\u00f6des ei paista isesugust piinlikku tungi rahvale kirjutada, rahvale laulda ja jutustada; aga ta teeb seda teadmata siiski rohkem, kui vast m\u00f5ned rahvalikud ilukirjanikud. Tuglase modernismi vastandab Oks realismile, mille kirjeldatud elu on Oksa s\u00f5nutsi paljas elu-nahk, k\u00fclm materjal v\u00e4ljaspool emotsioone, seevastu Tuglas on oma teostesse suutnud panna eluhinge. \u00dcsna huvitav on Oksa v\u00f5rdlus, mis laseb paista, et ta peab Tuglast omap\u00e4raseks, kuid siiski m\u00f5\u00f5dukaks, mitte \u00fclem\u00e4\u00e4ra radikaalseks uuendajaks: Tuglase kirjanikukuju ei ole v\u00e4ga ettepoole painutatud, nagu m\u00f5ned m\u00f5nikord h\u00fc\u00fcavad; tema kuju ei ole ka teisele poole, aja j\u00e4rele viltu, vaid v\u00e4ga m\u00f5\u00f5dukalt otse p\u00e4ikese j\u00e4rele seatud. Tuglase kuju on m\u00f5\u00f5dukalt ette poole viltu, tahaksime \u00f6elda. Ja nii ongi k\u00f5ige ilusam maitsele (Oks 1957: 221).<\/p>\n\n\n\n Nagu ilmneb Oksa teisest huvitavast arvustusest “”Ruthi” \u00fcmber”, ei ole Oks oma p\u00f5lvkonnakaaslaste saavutuste suhtes mitte alati heatahtlik ja tunnustav. Nimetatud retsensioon kinnitab ka, et Oks ei seosta modernismi puhtalt teose v\u00e4lise vormi, s\u00f5nastuse, keelekasutusega. Modernismil on Oksa jaoks oma maailman\u00e4gemine, mis vastandub traditsioonilisele keskp\u00e4rasele kodanlikule eluhoiakule. “Ruthi” suhtes on Oks kriitiline, sest tolle nimitegelane on Oksa meelest liiga keskp\u00e4rane kodanlik naiskuju ja ilmutab modernismile v\u00f5\u00f5rast maailman\u00e4gemist, kuigi teose keel on huvitav. Aga modernism ei ole \u00fcksi “t\u00e4ielikkudes” vormides ja uutes s\u00f5nades. [—] Modernismil on veel \u00fcks vaikne ja tasane h\u00e4\u00e4l, milles ka prohveti jumal end ilmutas ja mida ainult kirjanikud tunnevad. [—] Randvere Ruth n\u00e4itab j\u00e4lle kordavalt, kui kaugel meie, “noored”, veel dekadentidest oleme; v\u00f5i kuidas meie pool modernistlikust “valmimisest” aru saadakse” (Oks 1857: 225).<\/p>\n\n\n\n Kuigi Oks ei esita oma kriitikas modernismi selget teoreetilist m\u00e4\u00e4ratlust, selgub m\u00f5iste kasutuse kontekstist \u00fcsna h\u00e4sti seos vene modernismiga ning selle kaudu ka prantsuse s\u00fcmbolismi ja dekadentsiga. Nagu eespool osutatud, on Oksa jao ks oluliseks m\u00e4rks\u00f5naks olnud just viimane – dekadents -, mis tema jaoks suuresti t\u00e4histab teose \u00fcldist h\u00e4\u00e4lestust, pessimistlikku, skeptilist, tundlikku, tavap\u00e4rasele vastanduvat dekadentlikku maailman\u00e4gemist. Tervikuna uusromantismiga (nagu O.M\u00fcnther) Oks modernismi ei samasta. “Ruthi” arvustuses leiame m\u00e4rkuse, et Ruth modernismist niisugusel korral kaugel on, kui kirjanduslik modernism ja dekadentism on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid. Teisiti v\u00f5ib n\u00e4ha asja siis, kui neoromantikat v\u00f5i muud modernkirjanduse vooluks peetakse….(Oks 1957: 227). Kahtlemata on too dekadentlik-modernistlik maailman\u00e4gemine oluline ka Oksa enda ilukirjanduslikus loomingus.<\/p>\n\n\n\n 3.<\/p>\n\n\n\n N\u00f5nda selgub, et eesti kirjanduse k\u00f5ige \u00fcrgj\u00f5ulisemaks ja spontaansemaks loojanatuuriks peetav Oks on samas olnud k\u00fcllaltki teadlik modernist, kes on m\u00f5elnud p\u00f5hjalikult enda \u00fcmber toimuvate liikumiste ja uuenduste \u00fcle. Missugune oli teadliku ja alateadliku alge vahekord tema enda teoste loomisprotsessis – see on iseenesest huvitav ja oluline, kuigi raske k\u00fcsimus. Spontaanne, intuitiivne, alateadvusest l\u00e4htuv ja selle h\u00e4marusele viitav looming ongi ju modernismile iseloomulik, ent suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral on see vahenditus ikka ka n\u00e4iline, sisaldades teadlikku spontaansusetaotlust. Oksa puhul teeb asja keeruliseks ka tema tekstide autentsuse probleem. K\u00f5igele vaatamata v\u00f5ib siiski arvata, et teadlikku uuendajat on Oksas olnud rohkem, kui ta laadi p\u00f5hjal on oletatud. M\u00f5ned oma loomingulised p\u00f5him\u00f5tted on Oks \u00fcles t\u00e4hendanud 1907.-1908. aastal kirjutatud kirjades F.Tuglasele: J\u00e4rele aimata ei tohiks midagi. Mida meie sees ei loe [ole?], seda ei tohi ka mujalt korjata (Oks 1957: 225) – Oma “sisu” puudust saan ise ka v\u00e4ga h\u00e4sti aru. Kuid see on meelega nii. [—] Et ma k\u00f5iksuguseid kirgedega Liisasid areenile ei vea, et ma m\u00f5ne inimese k\u00e4iku, ta instinktilikke eluavaldusi k\u00fcllalt t\u00e4htsaks ei pea ega korrespondentlikult ei \u00fctle, mis l\u00f5pus s\u00fcndis – sellep\u00e4rast on vast faabulid v\u00e4lja j\u00e4etud. Filosoofiline elu on niisama t\u00fchi, kui meie teda hallutsinatsioonidega ei sisusta. M\u00e4lu ei ole kunst ja kopeerimine ei ole kunst (Oks 1957: 256).<\/p>\n\n\n\n J.Oksa ilukirjanduslikust loomingust on s\u00e4ilinud v\u00e4ike osa (paark\u00fcmmend proosapala ja sama palju luuletusi), mis valminud valdavalt l\u00fchikese ajavahemiku jooksul, 1906-1910. Ilukirjanikuna alustas Oks k\u00fclaeluaineliste visioonidega “Kolmekesi”, “Isa ja pojad”, “R\u00f5hutud ringides”, “Manifesti ajal”, “Perekonna hommikutund”, “Neljap\u00e4ev”, “Hallitanud kopikad” (k\u00f5ik dateeritud v\u00f5i ka ilmunud 1906-1907). Nendes v\u00e4liselt traditsioonilistes tumedatoonilistes piltides on ometi algusest peale midagi teistsugust kui tuntud eesti k\u00fclarealismis. \u00dchelt poolt on tugev sisemine ekspressiivsus, teiselt poolt s\u00fcmbolistlik t\u00e4hendusavarus. Oksa loomingu l\u00f5ppj\u00e4rku kuuluvad “Nimetu elajas”, “Ihu” ja “Emased” on oma lausa pillavas v\u00e4ljendusj\u00f5us ja assotsiatiivsuses muidugi palju markantsemad – modernistlikumad! -, ja ometi ei haiguta Oksa varasemate ja natuke hilisemate teoste, \u00fcldse ta loomingu eri osade vahel mingi \u00fcletamatu kuristik. F.Tuglas on m\u00e4rkinud: Huvitav, et Oks seda \u00e4\u00e4rmiselt subjektiivset vaatlemisviisi \u00fchesuguse \u00f5nnega v\u00f5ib tarvitada nii poolfilosoofilisis m\u00f5ttem\u00f5lgutusis kui ka realistlikes elupiltides (Tuglas 1935: 186). Enam omaette n\u00e4htuseks j\u00e4\u00e4vad v\u00f5ib-olla Oksa luuletused. Nende korratusse kippuva vormi kohta leidub palju\u00fctlev m\u00e4rkus “Postimehe” lisa “S\u00e4demed” toimetaja (K.A.Hindrey) kirjavastuses: Kuid kas ei oleks parem n\u00f5nda kirjutada, et r\u00fctmus ja riim lugejale silma paistaksivad? (Andresen 1928: 198).<\/p>\n\n\n\n Sellele, et Oksa loomingus on tajutud modernismi \u00fcldist h\u00f5ngu, viitab n\u00e4iteks F.Tuglase m\u00e4rkus Oksa kohta “Eesti biograafilises leksikonis”: Ta oli mitmeti ekpressionismi eelk\u00e4ijaks eesti kirjanduses (Tuglas 1928: 352). Ivar Gr\u00fcnthali eess\u00f5nast Oksa “Kogutud teostele” loeme: Eesti kirjanduse esimese moodsa inimesena n\u00e4gi ta \u00fcle oma aja. Ta loomingu magmas tuksleb t\u00fckeldatud t\u00e4nap\u00e4ev (Gr\u00fcnthal 1957: 18).<\/p>\n\n\n\n Oksa teoste stiili ja kompositsiooni \u00fcldisi jooni on paljud kriitikud tabavalt iseloomustanud, kuid l\u00e4hemalt ja \u00fcksikasjalikumalt pole tema tekste eriti uuritud. K\u00fcllap on mingil m\u00e4\u00e4ral ettevaatlikuks teinud eespool osutatud asjaolu, et peaaegu k\u00f5iki tekste on oluliselt redigeeritud. Ent kui suurel m\u00e4\u00e4ral? B.Linde m\u00e4letamisi tegid F.Tuglas ja G.Suits ses suhtes v\u00e4ga p\u00f5hjalikku t\u00f6\u00f6d: esialgsest s\u00f5nastusest olnud terved lehek\u00fcljed kustutatud, vahel oli m\u00f5nest lehek\u00fcljest ainult \u00fcks v\u00f5i kaks rida alles j\u00e4\u00e4nud (Linde 1937: 235). F.Tuglas on k\u00e4rpimist m\u00f6\u00f6nnud, ent v\u00e4itnud, et ta suhtus lugupidavalt Oksa stiili ja \u00fctlemisviisi (Leht 1989: 170). Kuid igal juhul ei ole p\u00f5hjust arvata, et parandajad on Oksa teksti muutnud segasemaks v\u00f5i hajusamaks, vaid ikka vastupidi. Nii et Oksa tekstidele iseloomulik fragmentaarsus, improvisatsioonilisus, k\u00f5rvalekaldumised klassikalisest kompositsioonist ja muud modernistlikud jooned on kindlasti ehtsalt oksalikud.<\/p>\n\n\n\n Oksa tekstide algus ja l\u00f5pp p\u00fcrivad avatusele, on mitmet\u00e4henduslikud. Nii ei alga “K\u00fcla” mitte konkreetse milj\u00f6\u00f6- v\u00f5i situatsioonim\u00e4\u00e4ratlusega, vaid k\u00f5neleja eksistentsiaalse n\u00e4gemusega: Uppuv v\u00e4li kui hukkaminemisel \u00f5htuses toores udus, sinine juba s\u00fcgisesest k\u00fclmast ja suremise vaevast (Oks 1989: 31). M\u00f5tete ja n\u00e4gemustega p\u00f5imitud punktiirse loo virelevast k\u00fclast ja \u00fche vastuhakkaja-kaunishinge hukkumisest l\u00f5petab elu j\u00e4tkuvale viletsusele, kuid ka ettearvamatusele viitav kujund: Tuul aga imes p\u00e4eva jooksul pori p\u00e4\u00e4lt pisaraid. P\u00e4ikese raugenud kiired k\u00e4isid \u00fcle ilge sopa. Kuid j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ajas taevas veel suuremaid sadusid alla (Oks 1989: 37).<\/p>\n\n\n\n Klassikalist kompositsiooni asendab Oksa teostes niisiis assotsiatiivsus, omamoodi unen\u00e4oloogika, rikas allusioonidest ja viidetest. Inimeselt p\u00f5igatakse esemete maailma, loodusn\u00e4htustele, jumala juurde, abstraktsetele kategooriatele. \u00dcheks lihtsamaks, kuid m\u00f5juvaks v\u00f5tteks on inimese tunnetuse “esemestamine”, vastavad v\u00f5rdpildid. Metsat\u00f6\u00f6lisest vanamees (“Isa ja pojad”) on kui m\u00f5ni l\u00f5hkipekstud kiilu teisend…. [—] Inimesel, kes s\u00fcndimisest surmani ainult teiste tarvis elab, pole ju midagi oma: siis v\u00f5iks ju kirves varre ka omaks nimetada (Oks 1989: 102). “Nimetu elaja”, “Ihu” ja “Emaste” puhul on tegemist k\u00f5neleja teadvuse vooluga, mis liigub k\u00fcll teatud keskme \u00fcmber, aga suures fantaasiarikkuse raadiuses. “Emastes” konkretiseerub inimese olemis-\u00e4ngistus soolise ahistusena, liigub “inimemaste” kogemiselt jumalam\u00f5tisklusse, sealt edasi looduse emasusse, kiimalisse \u00f6he…<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige \u00fcksikasjalikum Oksa tekstidele p\u00fchendatud uurimus on Daniel Palgi “J.Oksa proosateoste stiil lingvistiliselt” (1927). Selles on eriti huvitavalt anal\u00fc\u00fcsitud grammatilist aega, \u00f5ieti mineviku ja oleviku vaheldumist ning sellega seostuvat vaatepunkti muutust v\u00f5i vaatepunktide paljusust. Oleviku toomine minevikulisse jutustusse aeg-ajalt nagu peatab tegevuse ja aja senise kulu, toob vaadeldava l\u00e4hemale v\u00f5i teeb m\u00f5ttek\u00e4igu \u00fcldistavaks (Palgi 1957: 299-300).<\/p>\n\n\n\n V.Vahingu monon\u00e4idend J.Oksast, “Mees, kes ei mahu kivile”, on lausa \u00fcles ehitatud sellisele Oksa loomingut iseloomustavale aegade vaheldusele ja vastandusele. N\u00e4itleja k\u00f5neleb, et ta on Jaan Oks, ja samas – et ta oli, elas kunagi (Vahing 1976: 163).<\/p>\n\n\n\n Igal juhul v\u00f5ib v\u00e4ita, et Oksa tekstides kehtivad modernistliku teksti omaenese seadused, tegemist on fiktsiooniga, mis tahes ainesest see fiktsioon ka v\u00e4lja kasvanud poleks. Ja samal ajal kannab Oksa teoseid ka \u00fcldine modernistlik-dekadentlik h\u00e4\u00e4lestus v\u00f5i hoiak, maailmavalu ja perspektiivitustunne. See k\u00f5lab nagu katkemiseni pingul pillikeel, nagu \u00e4\u00e4rmine heli ja l\u00f5pulaul. Kas samamoodi ei k\u00f5la suur osa teistegi nooreestlaste teostest?<\/p>\n\n\n\n Kirjandus:<\/p>\n\n\n\n Andresen, Nigol 1979. Jaan Oksa “Lapsep\u00f5lv”. – N.Andresen, Terendusi. Tallinn: Eesti Raamat, lk 197-203. MODERNIST JAAN OKS …modernism on viimane s\u00f5na, \u00e4\u00e4rmine heli ja l\u00f5pulaul….(Jaan Oks) 1. Jaan Oksa on kirjandusuurijad ja -kriitikud vaadelnud enamasti v\u00e4ga isep\u00e4rase, erandliku kirjanikusaatuse ja loominguga autorina, kelle seost oma kaasaegsetega ja eesti kirjanduse arenguga ei ole h\u00f5lpus m\u00e4\u00e4ratleda. Oksa on nimetatud naturalistiks, “hingestatud” v\u00f5i “\u00fclehingestatud” realistiks, romantikuks. K\u00f5ige mitmek\u00fclgsemalt paikapanevad on olnud ilmselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-473","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/473","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=473"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/473\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":474,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/473\/revisions\/474"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=473"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=473"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=473"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
(Jaan Oks)<\/em><\/p>\n\n\n\n
Forster, T. C. 1988. Form and Society in Modern Literature. Illinois: kirjastus.
Gr\u00fcnthal, Ivar 1957. Sissejuhatuseks. – J.Oks, Kogutud teosed. Stockholm: Vaba Eesti, lk 7-18.
Hennoste, Tiit 1993 a,b,c. H\u00fcpped modernismi poole: eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal. – Vikerkaar, nr 10-12.
Hennoste, Tiit 1994. H\u00fcpped modernismi poole: eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal. – Vikerkaar, nr 1, 3-7, 9, 11-12.
Hennoste, Tiit 1995. H\u00fcpped modernismi poole: eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal. – Vikerkaar, nr 2-6, 9-11.
Hennoste, Tiit 1996. Modernism ja meie: kolm pinget. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 217-224.
J\u00fcrgenstein, Anton 1911. Noor-Eesti. P\u00e4\u00e4t\u00fckk uuemast Eesti kulturalisest edenemiseloost. – Reiman, Willem. Eesti Kultura I. Tartu: Postimees, lk 95-126.
Leht, Kaljo 1989. L\u00f5puni avastamata Jaan Oks. – J.Oks, Hingem\u00e4gede \u00e4\u00e4res. Tallinn: Eesti Raamat, lk 167-191.
Linde, Bernard 1937. M\u00e4lestusi Jaan Oksast. – Looming, nr 2, lk 234-236.
Minor, Otto 1910. Uusromantismus ja “Noor-Eesti”. – \u00c4\u00e4si tules II. Kirjat\u00f6\u00f6de kogu. (Peterburi Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi toimetised). Peterburi, lk 124-171.
Oks, Jaan 1957. Kogutud teosed. Stockholm: Vaba Eesti.
Oks, Jaan 1967. Vaevademaa. (Loomingu Raamatukogu, nr 8\/10.) Tallinn: Perioodika.
Reinans, Alur 1958. Jaan Oks. – Mana, nr 2, lk 55-57.
Oks, Jaan 1989. Hingem\u00e4gede \u00e4\u00e4res. Tallinn: Eesti Raamat.
Palgi, Daniel 1957. J.Oksa proosateoste tekst lingvistiliselt. – J.Oks, Kogutud teosed. Stockholm: Vaba Eesti, lk 299-300.
Tuglas, Friedebert (1928) 1926-1929. Jaan Oks. – Eesti biograafiline leksikon. Tartu: Loodus, lk 352.
Tuglas, Friedebert 1935a. Jaan Oks. Tema surma puhul. – F.Tuglas, Kriitika II. Tartu: Noor-Eesti, lk 179-191.
Tuglas, Friedebert 1935b. Jaan Oks: Tume inimeselaps (1918), Kriitilised tundmused (1918). – F.Tuglas, Kriitika IV. Tartu: Noor-Eesti, lk 110-113.
Vahing, Vaino 1976. N\u00e4itleja. Jutte ja n\u00e4idendeid. Tallinn: Eesti Raamat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"