K\u00e4esoleva ettekande eesm\u00e4rgiks on valgustada A.H.Tammsaare romaani “T\u00f5de ja \u00f5igus” selles leiduvate anakrooniate kui t\u00e4hendusloome \u00fcksuste aspektist. Anakrooniaid ehk tekstis esinevaid ette- ja tagasivaateid v\u00f5iks oma p\u00e4ritolu j\u00e4rgi jagada kolme r\u00fchma:
1)anakroonia kasvab v\u00e4lja tekstist;
2)anakroonia loob jutustaja;
3)anakroonia autoriks on m ni tegelastest – anakroonia on seotud looga .<\/p>\n\n\n\n
Jutustajapoolsed anakrooniad sulavad enesestm istetavalt jutustaja k nevoolu, need on ette- ja tagasivaated, mis on valitud jutustuslaadi loomulikuks koostisosaks. Sel viisil avab Balzaci teoste jutustaja k\u00e4imasolevate intriigide m istmiseks vajalikke tegelaste eellugusid, Tammsaare jutustaja v\u00f5ib viidata proleptiliselt ettepoole – anakroonian\u00e4htused on loogiliselt looga seotud, aga nad esitatakse jutustaja valikul, jutustajapoolse suunatusega.<\/p>\n\n\n\n
Anakrooniad loo tasandil kasvavad v\u00e4lja tegelaste teadvusest: levinuimal juhul meenutab tegelane m\u00f5nda s\u00fcndmust m\u00f6\u00f6danikust, p\u00f5imides sel viisil minevikus toimunu loo n\u00fc\u00fcdishetke. Kui jutustaja v\u00f5ib luua nii pro- kui ka analepsiseid, siis tegelasel puudub \u00fcldjuhul v\u00f5ime olevikust ettepoole vaadata, ta v\u00f5ib sooritada vaid kujutluslikke prolepsiseid.<\/p>\n\n\n\n
Teksti tasandil s\u00fcndivatele anakrooniatele ei leidu mingit loogilist p\u00f5hjendust ei teose s\u00fcndmustikus ega jutustamises. Need s\u00fcnnivad peamiselt m\u00e4ngulustist, soovist \u00fchesuunaliselt edasikulgevat aja voolu katkestada, teksti elavdada – need anakrooniad on tihti seotud modernistliku kirjutusviisiga. Tammsaare romaanis “T\u00f5de ja \u00f5igus” on seda t\u00fc\u00fcpi anakrooniad peaaegu v\u00e4listatud, pro- ja analepsised teostatakse kas jutustaja v\u00f5i m\u00f5ne tegelase j\u00e4relvalvel. Tekst on jutustatud loo kirjapanek, vormistamine, tal pole iseseisvat funktsiooni. Suuremaks erandiks on k\u00fcll neljanda k\u00f6ite algus, kus teksti eneseteadvus kasvab. Kogu epop\u00f6a raames v\u00f5ib seda aga vaadelda kui tegevustiku ohjes hoidmise huvides sooritatud k\u00f5rvalep\u00f5iget normist. Vastupidine k\u00e4itumine eeldanuks neljandas k\u00f6ites kogu Indreku ja Karini abielu kujutamist, see aga oleks l\u00f6\u00f6nud pentaloogia proportsioonid segamini, kallutades raskuskeskme Vargam\u00e4elt eemale.<\/p>\n\n\n\n
Jutustajal on “T\u00f5es ja \u00f5iguses” anakrooniate loojana t\u00e4ita vastutusrikas roll. Tammsaare epop\u00f6a jutustamissituatsiooni k\u00f5neledes on oluline toonitada selle l\u00e4hedust arhailisele jutustamissituatsioonile. Poleks raske kujutleda peeruvalgust talutares ja kuulavaid kujusid istumas \u00fcmber jutuvestja – kogu lugu on rahulikul toonil “\u00e4ra jutustatav”. J\u00e4rsud \u00fcleminekud, teksti liikumised ilma jutustaja m\u00e4rguandeta on harvad. Jutustaja on otsekohene ja sirgjooneline, ta ei j\u00e4ta midagi vaid enda teada. Ta r\u00e4\u00e4gib sellest, mis tundub talle oluline, talle k\u00f5ige loogilisemana tunduvas j\u00e4rjestuses.<\/p>\n\n\n\n
Samas ei huvita jutustajat s\u00fcndmuste t\u00e4pne asupaik ajas – see on loomulik, kui m\u00f5elda, et tegevus kestab aastak\u00fcmneid. P\u00e4ev kui aja\u00fchik pole t\u00e4henduslik, aeg voolab massiivselt, on tunda, et tegemist on millegi kaaluka ja v\u00f5imsaga, mis niisama lihtsalt oma voolamiskiirust ja voolusuunda ei muuda. \u00c4kilised muutused ajakujutuses on v\u00e4listatud. Jutustaja ja aja omavahelisele suhtlemise seisukohalt on k\u00f5nekas tegevusaja m\u00e4\u00e4ratlus romaani alguses: “See oli l\u00e4inud aastasaja kolmanda veerandi l pul.” (Tammsaare 1981: 5). Kes alustab oma lugu sellisel viisil? Keegi, kellele aastasajad v\u00e4\u00e4rikalt \u00fcksteisega vahelduvad. On oluline teada, millal kogu j\u00e4rgnev saab toimuma, nii oluline, et sellest peab alustama – aga oluline on m\u00e4\u00e4ratleda tegevusaeg sajandi osade kaupa, mitte t\u00e4psemini.<\/p>\n\n\n\n
Paratamatult tuleb mahuka ainestiku esitamisel hoolikalt valida, millel peatuda. Romaanis kujutatakse s\u00fcndmusi temaatiliste blokkide kaupa ning kui \u00fcks teema on parasjagu p\u00e4evakorral, siis muu samaaegselt toimuv j\u00e4etakse k\u00f5rvale. Ja nii kaasnevad loomulikult ka analepsised, kuna allteema algab tavaliselt oma algusest, mis ei pruugi \u00fchtida ajahetkega, mil eelmine teema\u00fchik l\u00f5peb. Ent kui taolisi t\u00e4itvaid analepsiseid teksti sees esineb, siis t\u00e4pset kohta, kuhu need juba esitatud loos asetada, pole v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4iteks Indreku koolitamine t\u00f5useb Vargam\u00e4el p\u00e4evakorda alles siis, kui vanemad t\u00fctred on mehele pandud. Jutustaja peab \u00f5igeks teemat siiski t\u00e4ielikult valgustada ja nii meenutatakse peale sissejuhatust tagasivaatavalt ka Indreku koolitee algust. Aastatepikkust ajavahemikku h\u00f5lmav, nii kokkuv\u00f5tteid kui stseene sisaldav analepsis annab \u00fclevaate mitte ainult kooliteest, vaid Indreku kujunemisest laiemalt, ja juhatab nii sisse Indreku rolli t\u00f5usu teoses – teisi tegelasi ei ole sel viisil veel valgustatud. Teises k\u00f6ites ilmnevad samal kujul Indreku esimesed kokkupuuted Mauruse kooliga: Indreku esimesi muljeid edastatakse mitte nende laekumise j\u00e4rjekorras, vaid kontsentreeritud temaatiliste ts\u00fcklite kaupa.<\/p>\n\n\n\n
Teise jutustaja poolt juhitavate analepsiste liigi moodustavad juhtumid, kui jutustaja peab vajalikuks \u00fchel ajahetkel viibida mitmes kohas. “T es ja iguses” s\u00fcnnib see haruharva, ent kui selline situatsioon kujuneb, siis peab jutustaja ikkagi kinni temaatiliste blokkide arendamise traditsioonist: k\u00f5igepealt edastatakse tegevustikust \u00fcks, seej\u00e4rel teine blokk. Siingi toimib jutustaja korra- ja realismimeel: jutt peab kulgema otsejoones edasi, kui on tarvidust olla korraga kahel pool, siis peab j\u00e4rgima k\u00f5igepealt \u00fcht tegevusliini ja k\u00e4sitlema teist tagasivaates. Nii n\u00e4idatakse esimeses k\u00f6ites j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da kahte samaaegselt toimuvat tegevust: noored s\u00f5idavad j\u00f5ulu\u00f5htul kahe reega kirikusse, vanad ja lapsed loevad kodus piiblit ning on sunnitud tegelema koerajahiga. Teise stseeni edastamisel kasutatakse analepsist.<\/p>\n\n\n\n
Tammsaare epop\u00f6a neljas k\u00f6ide on oma jutustamislaadilt teistest erinev. Lugu ei r\u00e4\u00e4gita enam algusest l\u00f5pu poole, vaid ta algab \u00e4kitselt – nagu hiljem selgub, oma l\u00f5ppstaadiumi l\u00e4velt. Kuna k\u00f5ik eelnev on samuti osa loost, tuleb jutustajal ja tegelastel paratamatult hulga analepsiste kaudu eelnev t\u00fchimik t\u00e4ita – p\u00f5hiline raskus langeb siin siiski loo tasandile, tagasivaated v\u00e4ljuvad Indreku v\u00f5i Karini teadvusest.<\/p>\n\n\n\n
Domineeriv osa “T\u00f5e ja \u00f5iguse” anakroniatest juurduvad loo tasandil. See t\u00fc\u00fcp s\u00f5ltub loo sisemistest pingekolletest: loo erinevatele etappidele v\u00f5ib olla olemuslik kas edasiviiv v\u00f5i tagasikiskuv j\u00f5ud. Mingis loo punktis paikneb raskuskese, mille poole lugu t\u00f5mbub: enne selle punktini j udmist p\u00fc\u00fcdleb lugu edasi, p\u00e4rast seda punkti kipub taas tagasi. N\u00e4iteks romaanis “K\u00f5rboja peremees” on raskuskeskmeks ‘juhtum ussiga’, mille tagaj\u00e4rjel Villu j\u00e4\u00e4b ilma \u00fchest silmast. Tavaliselt on pikemas romaanis selliseid raskuspunkte mitu, loo erinevatel kihistustel v\u00f5ib nende asukoht olla erinev – nii tekib erinevate t\u00f5mbej\u00f5udude vastastikune m\u00e4ng. Kuni raskuskeskmeni pole veel j\u00f5utud, domineerib loos edasisuunduv j\u00f5ud, analepsiste osakaal on t\u00e4htsusetu, jutustaja v\u00f5ib sooritada proleptilisi vihjeid (nagu ta seda teeb “T\u00f5e ja \u00f5iguse” viiendas k\u00f6ites Indreku ja Karini suhete krahhi suunas). Raskuspunkti v\u00f5ib kujutada stseeniliselt, k\u00f5iki \u00fcksikasju valgustades, aga on ka muid v\u00f5imalusi: olulisest hetkest minnakse m\u00f6\u00f6da, ta j\u00e4\u00e4b kas teksti algusest ettepoole v\u00f5i m\u00f5ne ellipsi varju, ja tervikteose pinge tulenebki just sellest teadmatusest (n\u00e4iteks kriminaalromaanides). Kui raskuspunkt on j\u00e4\u00e4nud seljataha, takerdub loo kindel edasiliikumine, tuntav on tugev t\u00f5mme tagasi. Teksti sugeneb hulganisti analepsiseid, mis p\u00f6\u00f6rduvad tsentri suunas tagasi. M\u00f5ne looaja m\u00f6\u00f6dudes v\u00f5ib t\u00f5mbev\u00e4li n\u00f5rgeneda, kui algab juba uue v\u00e4lja piirkond, ent suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib t\u00f5mbej\u00f5ud s\u00e4ilida kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud loo v\u00e4ltel – Tartu-romaanides j\u00e4\u00e4vad Asse surm ja sellele eelnevad s\u00fcndmused tegelasi kummitama, “T\u00f5es ja \u00f5iguses” Indreku kiviviskamine ema pihta ja hiljem emale rohuandmine.<\/p>\n\n\n\n
Tammsaare “T\u00f5e ja \u00f5iguse” esimese raamatu suundumuste keskpunktiks on Andres. Andrese m\u00f5tteviis ja eluk\u00e4situs on l\u00e4binisti proleptilised, kogu ta m\u00f5tlemine, kogu ta tegevus on ettepoole suunatud, ta elabki nagu otsapidi tulevikus. Algusest peale vaatab ta Vargam\u00e4ed pilguga, mis temast v\u00f5iks teha. See kandub paratamatult \u00fcle ka viisi, kuidas moodustub tema lugu. T\u00f6\u00f6d on suunatud \u00fcha \u00fcksteisele j\u00e4rgnema: S\u00fcgisel rabeles ta p\u00f5llul kividega, ajas nad maa seest v\u00e4lja ja seadis puut\u00fckkidele, et v\u00f5imalik oleks neid k\u00e4tte saada esimese lumega: regi oli kivide vedamiseks soodsam kui vanker. Viljapuudki t\u00f5i ta m\u00f5isast \u00e4ra ja istutas nad n\u00f5nda, nagu aednik \u00f5petanud. Aga et neid rohkem sai, kui Andres tuua m\u00f5tles, siis venis ka rohtaed kavatsetust suuremaks, ulatudes kambrite otsast hulk maad nende tahagi. Akende k\u00f5rvale ja aianurkadesse pistis ta sirelid, et oleks kevadel \u00f5isi. Metsast t\u00f5i pihlakaid ja toomingaid ning ka neile leidis ta paraja paiga \u00f5uev\u00e4rava k\u00f5rval ja mujal toa \u00fcmbruses. (Tammsaare 1981a: 103). Andres ei r\u00e4hi ega pinguta, vaid “ajab” kive maa seest v\u00e4lja, ta “pistab” puid maa sisse, ja rohuaed venib ise veel oodatust pikemaks, nii suur on \u00fcle\u00fcldine kasvamise ja suurenemise hoog. Ja sellisest edasisuunatusest nakatub kogu Andrese Vargam\u00e4e: laudas s\u00fcndis ennen\u00e4gematu ime: s\u00f5nnik kasvas seal niisuguse kiirusega, et kevadel polnud loomadel enam ruumi, seljad n\u00fchkisid vastu aampalke. (Tammsaare 1981a: 93). Ka loodus tegutseb Andrese m\u00f5tteviisi j\u00e4rgides: Rohi nagu visati maa seest v\u00e4lja. (Tammsaare 1981a: 77). Kogu Vargam\u00e4e sammub peremehega \u00fches taktis, Vargam\u00e4e lugu on Andrese lugu. Ja kui hoog sees, siis kannab Vargam\u00e4e Andrestki oma taktis: suurendad heinamaad, siis suurendad ka karja, siis aga ehita uued laudad…<\/p>\n\n\n\n
Sellisele maailmale on analepsis olemuslikult v\u00f5\u00f5ras. Elu on ettepoole suunatud, eelnenu on kaotanud t\u00e4htsuse. \u00dcks uus maailm on ilma peale tekkinud, varasemal pole sellega asja: “Imelikul viisil ei tulnud Kr\u00f5\u00f5dal enam kunagi isakodu meelde, kui olid rasked p\u00e4evad, ehk kui tuligi, siis ainult tumedalt ja \u00e4hmaselt. Selge oli siin ilmas veel \u00fcks paik ja see oli Vargam\u00e4e.” (Tammsaare 1981a:100) Paar v\u00e4list analepsist, mis romaani esimeselt sajalt lehek\u00fcljelt silma j\u00e4\u00e4vad, kuuluvad Vargam\u00e4e loomisloo juurde: Vargam\u00e4e nimesaamise lugu ehk maailma s\u00fcnd, Kr\u00f5\u00f5dal ka kodune arutelu sellest, kas Andrese kosjad on vastuv etavad ja Andresel omalt poolt m\u00e4lestus hullu paruni viljakandvast soost kui ideaalist, mille j\u00e4rgi rajada oma maailm. Ning t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab kogu aja: inimestel pole seda hetke, mil rahulikult toimunu \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5elda ehk anakrooniaid luua.<\/p>\n\n\n\n
Kui Kr\u00f5\u00f5t on Maretiga nurgavoodis ning laps on s\u00fcnnitatud ja pestud, siis on hetk aega j\u00e4relem\u00f5tlemiseks – esimest korda peatub teksti \u00fchtlases taktis edasikulgev hoog. Ja luuakse sisemine analepsis: Kr\u00f5\u00f5t meenutab oma esimest nuttu ja p\u00e4rastiste paratamatut j\u00e4rgnemist – hetke, mil Vargam\u00e4el maitsti hea ja kurja tundmise puust ja kaotati s\u00fc\u00fctuse seisund -; kui poleks olnud seda esimest suut\u00e4it, oleksid j\u00e4\u00e4nud tulemata ka k\u00f5ik j\u00e4rgmised.<\/p>\n\n\n\n
Kui Andresel saabub samasugune hetk – Kr\u00f5\u00f5t on suremas -, siis tema ei vaata minevikku (vaid hetkeks vilksatab kahjutunne, miks polnud ta Kr\u00f5\u00f5da n\u00f5rgemat konti arvestanud); ikka viibib ta tulevikus: ta on n\u00f5us loobuma k\u00f5ikidest talle jumala poolt ette n\u00e4htud poegadest, et vaid Kr\u00f5\u00f5t elama j\u00e4\u00e4ks. Ka m\u00f5tlemiseks antud aeg ei sunni Andrest minevikku p\u00f6\u00f6rduma, niiv\u00f5rd on tema elu Vargam\u00e4el ettepoole suunatud. \u00dclim ohverdus on talle ta tulevikuplaanide muutmine.<\/p>\n\n\n\n
Kr\u00f5\u00f5dal pole Andrese v\u00f5imsat ettesuunatuse j\u00f5udu, tema p\u00fcsib loo keskel, p\u00fcrgimata Andrese kombel sellest ettepoole. Nii ei j\u00f5ua ta Andrese tempole vastu pidada. Maha j\u00e4\u00e4da ta ka ei saa, on nad ju mees ja naine. Ei j\u00e4\u00e4 \u00fcle muud kui loost v\u00e4lja astuda.<\/p>\n\n\n\n
Andres valib oma uueks naiseks Mari, kes ei allu t\u00f6\u00f6koormale, vaid ajab toimetusi enda ees valmis, nii nagu Andres ajab kive maa seest v\u00e4lja. Mari ja Andres oleksid v\u00f5inud t\u00e4iuslikult \u00fchineda \u00fchte loor\u00fctmi, kui poleks olnud Jussi. Jussi enesetapp on raskuskeskmeks, mille poole tekst hakkab peale Kr\u00f5\u00f5da surma t\u00f5mbuma ja mille m\u00f5juv\u00e4ljast lugu ei vabane p\u00e4riselt ka j\u00e4rgnevate k\u00f6idete jooksul. Jussi surm muudab Mari elu suunalt vastupidiseks: proleptiline meelelaad asendub analeptilisega. S\u00fc\u00fctunne (mille p\u00f5hjustajaks igatsus saada Andrese naiseks ja Vargam\u00e4e perenaiseks, kui Juss alles elas) j\u00e4\u00e4b teda vaevama, iga juhuslik h\u00e4da ilmneb kui karistus ja Indrek, patu l\u00e4bi s\u00fcndinud poeg, peab viskama kivi, mis Mari ka f\u00fc\u00fcsiliselt ettesuunatusest eemale viib, sest toob piinarikka haiguse. Marist hargneb teksti palju vihjelisi Jussi- ja patuteemalisi analepsiseid.<\/p>\n\n\n\n
Kui Andres elas koos Kr\u00f5\u00f5daga, siis oli nende suunatuse erinevusest tekkinud vastuolu piisav, et mitte lasta neil koos r\u00f5\u00f5mu tunda, aga polnud k\u00fcllaldane, et muuta nende elu p\u00f5rguks. Andrese ja Mari pro- ja analeptiline suund aga viisid eri suundadesse – ja elu muutus piinaks. Paratamatult hakkab Mari \u00f5nnetu olek ka Andrest r\u00f5huma, tema proleptilisele olekule jalgu j\u00e4\u00e4ma. Ka Pearu krutskid takistavad liikumist, ja neist \u00fcle Andrese vanatestamentlik loojaj\u00f5ud ei k\u00e4i. Sest Andrese loomis- ja valitsuspiir jooksis m\u00f6\u00f6da Vargam\u00e4e liikumakippuvaid piirikupitsaid, ta pidi oma maailma rajama juba olemasoleva sisse. Pearu l\u00e4hedusest sai tema tegevus pikkam\u00f6\u00f6da \u00fcha enam h\u00e4iritud, kuni Andrese enesegi suund l\u00e4heb sassi, ta ei n\u00e4e enam selgelt sihti, mida j\u00e4rgida, ta hakkab analepsist prolepsisega segamini ajama ning p\u00f6\u00f6rdub niimoodi m\u00e4rkamatult hoopis vales suunas, saades noorte elur\u00f5\u00f5mu takistajaks, vahetades jumala \u00e4ra piibliteksiga, t\u00f5e \u00e4ra oma \u00f5iguse tagaajamisega. Umbm\u00e4\u00e4raselt tulevikku suunatud loo raskuskese on m\u00e4rkamatult haihtunud.<\/p>\n\n\n\n
“T\u00f5e ja \u00f5iguse” esimene osa l\u00f5peb algusesse – Andres on poja kroonu saatnud ja tuleb n\u00fc\u00fcd peale k\u00f5rtsusk\u00e4iku koju, taas v\u00e4ljam\u00e4est \u00fcles nagu kunagi aastate eest. Kaks teekonda asetatakse Andrese m\u00f5tteis analepsise kaudu k\u00f5rvuti. Lugu sulgub iseendasse. Algne proleptiline j\u00f5ud on vaibunud, selle peamiseks tulemuseks, kui millestki niisugusest \u00fcldse saab r\u00e4\u00e4kida, on Indreku v\u00e4ljumine loo suletud ringist. Nii saab lugu v\u00f5imaluse j\u00e4tkuda, kuigi mahaj\u00e4\u00e4nuid see teadmine ei lohuta.<\/p>\n\n\n\n
Teine k\u00f6ide on uueks alguseks. Nagu Kr\u00f5\u00f5dal oli Vargam\u00e4el elades isakodu ununenud, nii haihtub ka Indreku m\u00f6\u00f6dunud elu juba rongis linna poole s\u00f5ites: Kogu minevik t\u00f5mbus millegip\u00e4rast Vargam\u00e4ele k\u00e4garasse kokku ja muutus nagu unen\u00e4oks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus k\u00f5ik t\u00e4htsusetu; mis tulemas, nii t\u00e4htis ja suur, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu.” (Tammsaare 1981b: 5). Indrek on t\u00e4is proleptilist teadmisjanu; et tal pole v\u00f5imalust ega vajadust isa kombel maailma luua, siis avaldub tema edasiliikumistung p\u00fc\u00fcdes avardada oma maailma piire, \u00f5ppida tundma olemasolevat. Isa jumalarollile j\u00e4rgneb n\u00fc\u00fcd Indreku jumalapoja, lunastaja roll, seet\u00f5ttu on tema suhe \u00fcmbritsevaga teistlaadne: kui vana Andres suhestus eelk\u00f5ige oma loomet\u00f6\u00f6ga, oma Vargam\u00e4ega, siis Indrek peab olema \u00fchenduses \u00fchiskonnaga. Seet\u00f5ttu vaibub Indreku proleptiline hoog peatselt, oluliseks muutub \u00fcmbritsevas ringi vaatamine, olemasoleva maailma tundma ppimine – esimesele k\u00f6itele iseloomulik ettepoolesuunatus asendub k\u00fclgedele kaldumisega, algul edasivaatav pilk silmitseb n\u00fc\u00fcd vasakul ja paremal asuvat.<\/p>\n\n\n\n
Teose l\u00f5pposas tegevus kulmineerub, Indrek salgab jumala ja peab Mauruse koolist lahkuma, Tiina aitamise p\u00e4rast loobub ta oma v\u00e4rskest t\u00f5est – neil otsustavatel momentidel kuhjuvad analeptilised pildikatked l\u00e4bitud loos sisalduvate raskuskeskmetega \u00fcksteise peale. Lohutades nutvat Tiinat meenub ema p\u00f5llul v\u00e4rskel mullal roheliste kartulivarte vahel – sest m\u00f5lemal korral on Indrek unustanud iseenda. Pildid l\u00e4bielatust kerkivad esile ka Mauruse juurest lahkununa plangu najal konutades: Oli kusagil mingisugune vana voorimees, kellegi punane habe, kellegi naeratav n\u00e4gu, kes surus oma p\u00f5lved talle vastu reisi, keegi kusagil lumes, kusagil v\u00e4rava taga, esimesed suudlused tuksatavaile huulile, mingisugused rohulajud t\u00e4navakivide vahel, kirju kass, p\u00e4\u00e4sukesed, tassik\u00f5rvad ja veel midagi, veel keegi” (Tammsaare 1981b:362). M\u00e4lestused ilmnevad meton\u00fc\u00fcmselt, iseloomulik detail on piisav, v\u00e4ljendamaks kunagist emotsiooni. K\u00f5ige olulisemad, loo raskuskeskmeina toimivad hetked koonduvad Indreku teadvuses \u00fchte ja t\u00f5usevad k\u00f6itest k\u00f6itesse j\u00e4rgneva lisandudes analepsisena taas esile, kusjuures tavaliselt meenub mingi \u00fcksik, v\u00f5ib-olla k\u00f5rvalise t\u00e4htsusega detail; ema k\u00e4ed haigevoodil tuletavad meelde Ramilda k\u00e4si, ema k\u00f5nega tulevad silme ette kartulipealsed kiviviskamise p\u00f5llul, Ramildaga meenub kas m\u00e4\u00e4rdunud taskur\u00e4tik v\u00f5i rohulajud \u00f5ues. Ning lisandub ka m\u00f5ni oluline m\u00e4lestuskild sama k\u00f6ite jooksul toimunust, mida j\u00e4rgmises k\u00f6ites enam ei meenutata. Taoline kulminatiivne meenutushetk on kolmandas k\u00f6ites emale m\u00fcrgi andmine. Nii v\u00f5rdsustatakse need hetked omavahel – tegemist on sama s\u00fcndmusega.<\/p>\n\n\n\n
Viies k\u00f6ide kujutab endast nii \u00fchte terviklikku eluringi kui ka viiek\u00f6itelise keti alguse ja l\u00f5pu \u00fchendusl\u00fcli. Kaks k\u00f6idet, esimene ja viimane, asetuvad kohakuti, viimases peegeldub esimene – tegevustikku saadavad pidevad v\u00f5rdlused aastatetaguse Vargam\u00e4ega, tekst on analepsistest l\u00e4bi pikitud. Juba Indreku Vargam\u00e4ele naasemine iseenesest pole ju muud kui analepsis. Aga see ei \u00f5nnestu, Indrekul pole seda v imu, et ta suudaks t\u00fchistada kogu eelnenud loo. Ta ilmub k\u00fcll pasteldes ja nartsudes vanadele kohtadele, et tunda end endisena, aga vanu kohti ei ole enam, nii nagu temagi ei saa ennast endisena tunda. K\u00f5ik m\u00f6\u00f6dunu paistab helges valguses, paistab olevat olulisem kui k\u00e4esolev. Ja Indrekule kangastub, et kogu elu polegi muud kui m\u00e4lestus v\u00f5i m\u00e4lestuste m\u00e4lestus, k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu on nii t\u00fchine, et selle v\u00f5iks rahulikult loovutada … Pisinatukene l\u00f5hna kusagil vanas tuhmunud kirjadega kirstunurgas ja m\u00e4lestuste m\u00e4lestus m\u00f5nest ammukadunud naisest v\u00f5i mehest, see on inimese elu. (Tammsaare 1983b: 366). Analeptiline alge on saavutanud l\u00f5pliku v\u00f5idu, minevik on varjutanud nii tuleviku kui oleviku.<\/p>\n\n\n\n
Niikaugele on j\u00f5udnud lugu, mis alustab Andrese proleptilisest edasip\u00fc\u00fcdluskirest. Lastakse alla k\u00fcll Vargam\u00e4e j\u00f5gi, aga seegi n\u00e4itab vaid Andrese eluts\u00fckli kuulumist \u00fchte suuremasse ringk\u00e4iku – sest oli ju varemgi soo asemel k\u00f5lisev laas j\u00f5e \u00e4\u00e4res laiunud. Lugu sulgub samasse kohta, kust ta on alanud, Andres ja Kr\u00f5\u00f5t astusid kord esimest korda v\u00e4ljam\u00e4elt \u00fcles, n\u00fc\u00fcd sammuvad Indrek ja Tiina viimast korda v\u00e4ljam\u00e4elt alla, et alustada taas \u00fchte ringikujulist teekonda, mis ei vii oma alguspunktist kaugemale. Tiina saab lahkudes kaasa Kr\u00f5\u00f5da r\u00e4tiku, mis on kui mateeriasse valatud analepsis.<\/p>\n\n\n\n
On vist paratamatu, et kui lugu tahab v\u00e4lja j\u00f5uda oma algusesse, peab ta muutma oma suunda, ta peab vahetama proleptilise p\u00fc\u00fcdluse analeptilise vastu, ta peab p\u00fc\u00fcdma tagasi alguse poole – ei saa teha olematuks k\u00f5ike vahepeal s\u00fcndinut, aga saab tuua inimesele tundmuse, et kogu inimkondki terve oma elu ja h\u00e4dadega, v\u00f5itluste ja valudega on pisitillukene t\u00e4ppekene m\u00e4lestuse k\u00f5rval.” (Tammsaare 1983b:366). See on vastavuses Tammsaare elukontseptsiooniga.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus:
Genette, G\u00e9rard 1987. Narrative Discourse: An Essay in Method. T\u00f5lk. Jane E. Lewin. Ithaca: Cornell University Press.
Tammsaare Anton Hansen 1988. Lunastusest. – Kogutud teosed 16. Tallinn: Eesti Raamat, lk.603-606.
Tammsaare, Anton Hansen 1981a. T\u00f5de ja \u00f5igus.I – A.H.Tammsaare. Kogutud teosed 6. Tallinn: Eesti Raamat.
Tammsaare, Anton Hansen 1981b. T\u00f5de ja \u00f5igus. II – A.H.Tammsaare. Kogutud teosed 7. Tallinn: Eesti Raamat.
Tammsaare, Anton Hansen 1982. T\u00f5de ja \u00f5igus. III – A.H.Tammsaare. Kogutud teosed 8. Tallinn: Eesti Raamat.
Tammsaare, Anton Hansen 1983a. T\u00f5de ja \u00f5igus. IV – A.H.Tammsaare. Kogutud teosed 9. Tallinn: Eesti Raamat.
Tammsaare, Anton Hansen 1983b. T\u00f5de ja \u00f5igus. V – A.H.Tammsaare. Kogutud teosed 10. Tallinn: Eesti Raamat.
Tammsaare, Anton Hansen 1990b. T\u00f5e ja \u00f5iguse p\u00e4rast. \u00dche vanakirjaniku kiri noorkirjanikule. – A.H.Tammsaare. Kogutud teosed 17. Tallinn: Eesti Raamat, lk 446-449.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
“T\u00d5E JA \u00d5IGUSE” ANAKROONILINE STRUKTUUR K\u00e4esoleva ettekande eesm\u00e4rgiks on valgustada A.H.Tammsaare romaani “T\u00f5de ja \u00f5igus” selles leiduvate anakrooniate kui t\u00e4hendusloome \u00fcksuste aspektist. Anakrooniaid ehk tekstis esinevaid ette- ja tagasivaateid v\u00f5iks oma p\u00e4ritolu j\u00e4rgi jagada kolme r\u00fchma: 1)anakroonia kasvab v\u00e4lja tekstist;2)anakroonia loob jutustaja;3)anakroonia autoriks on m ni tegelastest – anakroonia on seotud looga . Jutustajapoolsed anakrooniad sulavad […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-477","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/477","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=477"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/477\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2104,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/477\/revisions\/2104"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=477"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=477"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=477"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}