1.<\/p>\n\n\n\n
Tee visioonini gooti katedraalist ja Paabeli tornist, nende v\u00f5rdlusest, viib l\u00e4bi s\u00fcgavalt isiklike kogemuste ja \u00e4ratundmiste. Tegelemisel kirjanduse ja teiste “kaunite kunstidega”, tekib vajadus interpreteerida, s\u00f5nastada t\u00e4hendusi. K\u00f5ik saab alguse uurija sisemisest dispositsioonist, s\u00e4ttumusest ja kalduvustest.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcldjoontes on olemas kaks v\u00f5imalust. Esimene on lasta end kaasa t\u00f5mmata teadvuse voolust, m\u00f5tetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsatsioone ja k\u00e4ike. Sellise l\u00e4henemise v\u00f5lu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei v\u00f5i teada kuhu v\u00e4lja j\u00f5utakse, milline on tulemus.<\/p>\n\n\n\n
Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud m\u00f5istelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad \u00fcksikud m\u00e4rgid ehituse \u00fcldisesse konteksti, mis hakkab neile andma t\u00e4hendusv\u00e4lju. Uurija liigub \u00fcksikseiku ja vihjeid m\u00f6\u00f6da m\u00f5istete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt k\u00f5rgemale, teoreetilisele. Ideaalis peaks nii j\u00f5udma hierarhia tippu, absoluutse m\u00e4rgi, logoseni. Teid selle tunnetamiseks on palju, kuid tulemus peaks p\u00f5him\u00f5tteliselt olema sama – ontoloogilise taipamise kogemus. Mitte lihtsalt intuitiivne aimamine, vaid verbaalselt formuleeritud, v\u00f5imalikult t\u00e4pselt sruktureeritud ja m\u00e4\u00e4ratletud j\u00e4reldus.<\/p>\n\n\n\n
2.<\/p>\n\n\n\n
Kirjanduse uurimise puhul on oluline k\u00fcsimus, kas metatasandil liikudes on m\u00f5ttekas ja lubatav kasutada universaalseid m\u00f5isteid ja kategooriaid. Kas on \u00f5igustatud n\u00e4iteks kirjandusteose, kirjandusprotsessi seostamine arhitektuuri ja muusikaga, kas kirjanduslikke ilminguid v\u00f5ib katta m\u00f5istetega teistest kunstiliikidest? N\u00e4iteks kas saab muusikateoreetilisi m\u00f5isteid rakendada muudesse esteetika valdkondadesse, mis j\u00e4\u00e4vad v\u00e4ljapoole “puhast muusikat”. Praktikas end selliste probleemidega eriti ei vaevata. Thomas Mann kirjutas oma peateose “Doktor Faustus” sonaadivormis. Muusika ei ole selles romaanis mitttte ainult peategelase eriala, vaid kogu romaani \u00fclesehituse printsiip. Mann ise pidas end kirjandusse transponeeritud muusikuks. Eesti kirjandusest v\u00f5iks n\u00e4iteks tuua Karl Ristikivi, kes ajalooliste romaanide sarja komponeerimisel v\u00f5ttis eeskujuks Bachi “Fuugakunsti” ning arhitektuuri alalt gooti katedraali.<\/p>\n\n\n\n
Kas ja missuguseid m\u00f5isteid tohib interpreteerimisel rakendada s\u00f5ltub otse uuritava objekti koosk\u00f5last kasutatava m\u00f5istestikuga. Alati kummitab oht taandada teos m\u00f5ne teoreetilise kontsepti illustratsiooniks. Asi muutub lihtsamaks siis, kui autor on ise teadlikult loomeprotsessis kasutanud m\u00f5nd eeskuju (nagu \u00fclalpool viidatud). Sellisel juhul kuulub see, mida on kasutatud spetsiifilisena teose poeetikasse, teos tuleb selle kaudu esile.<\/p>\n\n\n\n
On veel \u00fcks p\u00f5hjus, mis lubab muusikasse ja arhitektuuri puutuvaid m\u00f5isteid kanda \u00fcle kirjanduse vaatlemisele. See on osade m\u00f5istete universaalsus. Kui v\u00f5tta n\u00e4iteks teose poeetikasse ulatuva arhitektuuriga \u00fchise t\u00e4hendusv\u00e4ljaga s\u00f5na ‘arhitektoonika’, saame \u00fchendava silla.<\/p>\n\n\n\n
Ja l\u00f5puks, ka k\u00f5ige rangemas teaduslikus tekstis pole v\u00f5imalik v\u00e4ltida s\u00f5nade mitmet\u00e4henduslikkust ja metafoorsust.<\/p>\n\n\n\n
3.<\/p>\n\n\n\n
Pealkirjas mainitud kaks ehitist – Paabeli torn ja gooti katedraal – on minu jaoks eelk\u00f5ige kindla t\u00e4hendusega arhitektoonilised m\u00f5isted, teatud maailman\u00e4gemise viisid. Paabeli tornist on juttu Piiblis (1. Mo 11.). Selle motiivi juures on olulised kaks momenti:<\/p>\n\n\n\n
1) inimeste loomuomane edevus: Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks \u00fcle kogu maailma. Tol piibliajal olid \u00fcks keel ja \u00fchesugused s\u00f5nad, seega ideaalne olukord kommunikatsiooniks.<\/p>\n\n\n\n
2) Jehoova karistus: Vaata, rahvas on \u00fcks ja neil k\u00f5igil on \u00fcks keel, ja see on alles nende tegude algus. N\u00fc\u00fcd ei ole neil enam v\u00f5imatu \u00fckski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem n\u00fc\u00fcd alla ja segagem nende keel, et nad \u00fcksteise keelt ei m\u00f5istaks! – Tagaj\u00e4rjeks akommunikatiivsus, segadus s\u00f5nades ja m\u00f5istetes.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus(kunsti)teoorias t\u00e4histab “paabeli torn” minu jaoks segadust ja m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimist. Seda, et interpretatsioonis puudub korrastatud m\u00f5istete struktuur; seda, et asjadest polegi enam v\u00f5imalik aru saada; seda, et m\u00f5isteid ja s\u00f5nu kasutatakse suvaliselt, sest puudub nn koordinaatteljestik ja pole enam v\u00f5imalik orienteeruda. See on hirm \u00e4ra eksida. Samuti v\u00f5imaldavad pealtn\u00e4ha efektsed ja elegantsed m\u00f5tek\u00e4igud, mis on korrastamata m\u00f5istelise tagamaaga, j\u00e4tta petliku mulje asjatundjast.<\/p>\n\n\n\n
4.<\/p>\n\n\n\n
Gooti katedraali kui m\u00e4rgi puhul tuleks antud v\u00f5rdluse puhul paabeli torniga t\u00e4hele panna j\u00e4rgmisi aktsente:<\/p>\n\n\n\n
I. Katedraal koondab endasse kogu klassikalise k\u00f5rgkeskaja tunde ja m\u00f5ttemaailma, sellega tipneb \u00fcks olulisi \u00d5htumaa ajaloo etappe. Selles m\u00f5ttes pole see mitte lihtsalt \u00fcks ajastule iseloomulik ehitis, vaid keskaegse maailma suurejooneline mudel, kokkuv\u00f5te.
II. Katedraal koosneb p\u00f5him\u00f5tteliselt kahest osast – materiaalsest ja vaimsest. Selles on harmoonilises koosk\u00f5las skolastiline m\u00f5tlemine ja meeleline reaalsus. Gooti katedraal ongi trantsententaalse ilu materiaalne peegeldus. P\u00f5him\u00f5tteliselt koosneb ju ka kunsti v\u00e4ikseim “algosake” kujund kahest osisest – meelelisest reaalist ja selle t\u00e4hendusest.
N\u00e4ha asju gooti katedraali p\u00e4raselt t\u00e4hendab korrastada nende t\u00e4hendusi, suunduda \u00fcles k\u00f5rgusesse p\u00fcrgivasse hierarhiasse, mis tipneb absoluutse m\u00e4rgi ja selle t\u00e4hendusega. Oluline pole selle m\u00e4rgini j\u00f5udmine, vaid tendents, hoiak kui niisugune. See on k\u00fcsimus maailmas olemisest, maailmavaatest.<\/p>\n\n\n\n
5.<\/p>\n\n\n\n
Iga kunstiteost, mis end potentsiaalse uurija ees lahti rullib on v\u00f5imalik interpreteerida suvalistest printsiipidest l\u00e4htuvalt. On v\u00f5imalik luua m\u00f5isteline kaos, ajada asi v\u00f5imatult segaseks ja keeruliseks v\u00f5i labastavalt lihtsustada, mille tulemusena uuritav teos sulgub iseendasse ja hakkab omandama suvalisi t\u00e4hendusi ja m\u00f5tteseoseid. Traditsiooniga kinnistatud t\u00f5lgendus loob korrap\u00e4ra ja selgitab m\u00f5istelise struktuuri, selle algup\u00e4ra, lepib kokku m\u00f5tteoperatsioonide reeglistiku. On v\u00e4gagi oluline, kas \u00fcldine tendents suundub Paabeli torni v\u00f5i gooti katedraali. L\u00f5ppude l\u00f5puks tuleb endale siiski aru anda, mida ja kuidas ehitatakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
PAABELI TORN JA GOOTI KATEDRAAL 1. Tee visioonini gooti katedraalist ja Paabeli tornist, nende v\u00f5rdlusest, viib l\u00e4bi s\u00fcgavalt isiklike kogemuste ja \u00e4ratundmiste. Tegelemisel kirjanduse ja teiste “kaunite kunstidega”, tekib vajadus interpreteerida, s\u00f5nastada t\u00e4hendusi. K\u00f5ik saab alguse uurija sisemisest dispositsioonist, s\u00e4ttumusest ja kalduvustest. \u00dcldjoontes on olemas kaks v\u00f5imalust. Esimene on lasta end kaasa t\u00f5mmata teadvuse voolust, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-479","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/479","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=479"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/479\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":480,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/479\/revisions\/480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=479"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=479"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=479"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}