0. Esmalt – mida on siin m\u00f5eldud hoiakuna? Hoiak on kirjandusliku teksti looja v\u00f5i teksti t\u00f5lgendaja\/ anal\u00fc\u00fcsija suhe sellesse, mis on tekstis oluline; mis on aktsenteeritud, mida j\u00e4tta t\u00e4hele panemata; milliseid m\u00f5istmisstrateegiaid kasutada teksti t\u00f5lgendamisel\/ anal\u00fc\u00fcsil v\u00f5i milliseid strateegiaid teksti luues sinna sisse kirjutada. Niisiis, arusaam sellest, kuidas mingi tekst oma t\u00e4hendamise kavatsusi v\u00e4ljendab. “Hoiak” tundub paindliku ja seel\u00e4bi seoseid v\u00f5imaldava s\u00f5nana, nt kasv\u00f5i seos s\u00f5naga “hoidumus”, kui seda m\u00f5ista selles t\u00e4henduses, et millessegi hoidutakse kui m\u00f5istmist v\u00f5imaldavasse ja p\u00f5hjendavasse. Aga see pole \u00fcleliia oluline, sest “hoiak” ei taotle siin olla termin.<\/p>\n\n\n\n
1.1. Eri hoiakuid v\u00f5ib eritleda \u00fcsna mitmes plaanis. Lihtsaim oleks v\u00f5tta kaks plaani – esiteks horisontaalne (ajaline, “vooluline”), teiseks vertikaalne (akrooniline, “kihiline”). “Voolulises” plaanis v\u00f5ib eristada j\u00e4rgmisi hoiakuid: romantiline, realistlik-positivistlik, s\u00fcmbolistlik, modernistlik-strukturalistlik (modernismiga v\u00f5ib paaristada veel midagi, kuid strukturalism paistab iseloomulikemana), postmodernism-dekonstruktivism. Nimetasin need voolud osalt paaridena, kuna \u00fcks neist on kasutusel kirjanduse enda, teine metatekstide kohta. Metatasand, mida eeldatakse olema esmatasandi suhtes \u00fcle (kr k meta), j\u00e4\u00e4b tegelikult seotuks oma vooluga; meta-vaade arvatakse olevat universaalne ja isegi v\u00f5ib mehhaanilises m\u00f5ttes olla universaalne (nt strukturalism), kuid on l\u00f5puni adekvaatne siiski vaid oma voolu tekstide suhtes.<\/p>\n\n\n\n
Voolulised hoiakud ei ole siinse jutu teema, aga p\u00fc\u00fcan eelneva abil ilmsemaks teha m\u00f5tet, et mitte niiv\u00f5rd metatasandi tekstid ei l\u00e4htu esmatasandist, kuiv\u00f5rd m\u00f5lema tasandi tekstid saavad l\u00e4hte \u00fchest ja samast tunnetuslikust hoiakust. Metatasandi tekst asub samale reale esmatasandi tekstiga; omavahelise hierarhia asemel on nende tasandite vahel rinnastussuhe.<\/p>\n\n\n\n
1.2. K\u00fcll aga v\u00f5iks eristada “metalisust” ja esmatasandilisust hoiakutena – need siis oleksid tolle vertikaalse plaani hoiakud – ja just seep\u00e4rast, et metalisust esineb ka esmatasandi tekstides ja esmatasandi-hoiakut on ka metatekstides. Metatekstid ja “esmatekstid” erinevad oma funktsioonilt, mitte alati aga hoidumuse poolest.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandusloolisus on \u00fcks “metalisuse” liik.<\/p>\n\n\n\n
2.1. Metalisus hoiakuna tuleneb vaatest, millele ehitub idealistlik filosoofia. Nimelt et t\u00f5eline olemine, ‘olem’-us, tuleb esile mitte vahetus tegelikkuses, vaid m\u00f5teldavas, abstraheeritud maailmas ideede v\u00f5i kontseptidena. See t\u00e4hendab – vahetu olemine vajaneb midagi, mis oleks tema suhtes meta (kr k) v\u00f5i trans (lad k), ‘\u00fcle-olev’. Too trans on siis vahetu meelelise olemise korrastus, tuum ja eeskuju. Nii on ka metahoiak kirjandustekstide puhul esmatasandi suhtes otsekui selle t\u00f5elise olemuse, v\u00f5i v\u00e4hemasti selle mehhaanilise olemuse kontsentraat, ekstrakt; essents.<\/p>\n\n\n\n
Metalisuse kui hoiaku selgituseks ei oska praegu tuua rohkemat kui analoogiaid. Nimelt v\u00f5iks metahoiakut v\u00f5rrelda ps\u00fchholoogiast tuttava superego m\u00f5istega. See on teadvuse tasand, mille kaudu inimene suhestub maailmaga, \u00fchiskonnaga, tolle \u00fcldiste v\u00e4\u00e4rtustega, ka Jumalaga v\u00f5i m\u00f5ne teise “viimse referendiga”. Inimene otsekui t\u00f5lgib resp projitseerib oma isikut maailma jaoks l\u00e4bi superego; see on suhestumine teistega mingil \u00fcldv\u00e4\u00e4rtuste tasandil. Isiklikumad subjektilt-subjektile suhestumised toimuvad ego tasandil. Analoogia on niisiis j\u00e4rgmine: esmatasandile vastab ego tasand (tekst kui subjekt), metahoiakule superego. Teksti (autori kui \u00fche subjekti) suhe otse teise subjektiga (lugejaga) on siis esmatasandi hoiaku v\u00e4ljendus; metalisus v\u00e4ljendub sellises suhtes, mis on pigem t\u00f5lge millessegi subjektidest \u00fcle olevasse – seda iseloomustab vahendatus, subjektide p\u00fc\u00fce korreleeruda millegi nende-\u00fclesega, subjektide taandatus universaalidele. Metalisust subjektide suhetes l\u00e4heb vaja \u00fchis-identiteedi jaoks.<\/p>\n\n\n\n
Kujutelgem siis teatud tekstide maailma, kus iga tekst on mingi subjekt ning on olemas miski nende \u00fcle-olev, mis on subjektide eneste suhtes “transtsendentne”; mis m\u00e4\u00e4ratleb subjekte v\u00f5imaldades neil talle taanduda. Selline skeem tundub veidi romantiline – ja eks olegi kirjandusteadus rangema teadusena alguse saanud romantismiajal; meta- ja esmatasandi eristust hakkab eirama dekonstruktivismiks nimetatav – see on \u00fcks osa n\u00e4htusest, mille esimeseks nimeks oli “Jumala surm”: varem transtsendentsi valda “l\u00fckatud” j\u00f5ud tuleb n\u00fc\u00fcd inimesel endal t\u00e4ide viia; ka kunstil ei j\u00e4\u00e4 \u00fcle muud kui p\u00fc\u00fcda end ise anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n
Metalisus avaldub esmatasandi tekstides, kui teksti on sisse kirjutatud signaalid, mille peamiseks eesm\u00e4rgiks ja sisuks on suhestada teksti teadlikult metatasandiga, osutada eelk\u00f5ige teksti (\u00bb tekstuaalsuse) enda olemusjoontele. N\u00e4iteks v\u00f5ib olla kasv\u00f5i Hasso Krulli hilisem luule, mis on kohati kommentaar v\u00f5i illustratsioon teooriale; v\u00f5i Jaan Unduski romaan “Kuum”. Nii et on tekste v\u00f5i koguni tervikloomingut, mille m\u00f5istmiseks tuleb neid l\u00e4bi metatasandi “t\u00f5lkida”.<\/p>\n\n\n\n
Samas v\u00f5ib metatekste kirjutada esmatasandi hoiakus – teksti funktsioon on k\u00fcll metaline, kuid tema hoiak subjektilt-subjektile, mitte universaalide kaudu t\u00f5lkiv. Siin tulevad meelde n\u00e4iteks Toomas Raudami, Karl Martin Sinij\u00e4rve v\u00f5i ise\u00e4ranis Mati Undi arvustused.<\/p>\n\n\n\n
2.2. N\u00fc\u00fcd kirjandusloolisusest kui \u00fchest metalisuse liigist. Kirjanduslugu on metanarratiiv, m\u00f5teldavasse maailma kuuluv kujuteldav jutustus. Ta on s\u00f5nastatav, kuid tal pole ainus\u00f5nastust, ainun\u00e4gu. Tal on oma kujuteldav s\u00fc\u00feee, tegelased, peat\u00fckid, konfliktid, hea ettekujutuse puhul isegi kompositsioon. Kirjanduslugu on siis lugu, mis on \u00fcksikute kirjanduslike tekstide suhtes meta, trans, \u00fcle; miski, mis lubab endasse t\u00f5lkida ja selle l\u00e4bi tekste omavahel suhestada. \u00dcldise jutustusena on ta \u00fchisidentiteedi kehastuseks.<\/p>\n\n\n\n
Metatekstide puhul seisneb konkreetsem kirjanduslooline hoiak selles, kui teksti anal\u00fc\u00fcsil v\u00f5i t\u00f5lgendusel saab oluliseks kriteeriumiks teksti paigutuvus mingisse “s\u00fc\u00feeeliini”, tema seletatavus kirjandusloo kontseptide kaudu.<\/p>\n\n\n\n
Kirjanduses endas sisaldab laias m\u00f5ttes kirjandusloolikku hoiakut suurem osa tekstide loomist ja avaldamist. Juba enese kirjanikuks pidamine sisaldab seda hoiakut; kirjanik-olemine kujutab endast tolle abstraktse “loo” toimumisruumis asumist. Selles ruumis v\u00f5ib aga liikuda kas niisama v\u00f5i siis “ruumi”-tundlikumalt. See viimane ehk siis kirjandusloolisus kitsama hoiakuna on olukord, kus kellegi kirjanduslikus tegevuses on selged m\u00e4rgid teadlikust suhestumisest kirjanduslooga: kas siis sellega dialoogi astumine, traditsiooniteadlik uuendus, v\u00f5i poleemilisus kuni kirjandusloo eituseni (negatiivne kirjandusloolisus).<\/p>\n\n\n\n
3.1. M\u00f5te, et kirjandusloolisus on hoidumus, mille olemasolu v\u00f5i puudumist on teksti v\u00f5i autori puhul v\u00f5imalik vaadelda, tekkis Madis K\u00f5ivu l\u00fchiproosatekste lugedes. K\u00f5iv l\u00e4heb kirjanduslukku ilmsesti draamakirjanikuna. Kuid juba 1960. aastate keskpaigast on ta kirjutanud proosat. Ilmuma hakkasid need l\u00fchilood alles alates 1989. aastast. Miks ei avaldatud neid nende kirjutamise ajal? K\u00f5iv ei pakkunudki neid avaldamiseks, sest ta ei uskunud, et neid avaldataks. Julgen aga arvata, et tollal avaldatuna oleks nad v\u00f5inud mingilgi m\u00e4\u00e4ral kaasa r\u00e4\u00e4kida proosa uuenemises (Unt, Vahing, Valton), nad oleks kirjandusloos kaalukamal kohal. N\u00fc\u00fcd need tekstid oma huvitavusest hoolimata enam nii uudsed ei ole. P\u00f5hjuseks (ja j\u00e4relduseks) on, et Madis K\u00f5iv ei pea ennast kirjanikuks ega ole huvitatud kirjandusruumis osalemisest. K\u00f5ivul ei ole kirjandusloolisust kui hoiakut, tema tekstid on oma hoidumuselt midagi muud kui kirjanduseks kavatsetu.<\/p>\n\n\n\n
3.2. Ometi ei saaks seda vaadelda negatiivse kirjandusloolisusena, siin lihtsalt puudub see hoiak. Miinusm\u00e4rgilise kirjandusloolisusena (see pole v\u00e4\u00e4rtushinnang, vaid hoiaku iseloomu sedastus) v\u00f5iks hoopis k\u00e4sitella Kivisildnikku, kes suhestub tolle “looga” mitmes m\u00f5ttes \u00e4raspidiselt – esmalt oma otseselt konfliktsete suhtumistega; teiseks sellega, et tema viis osaleda kirjanduses on suuresti kirjanduse-\u00fclene, see on sageli suhe vahetult isiku ja “loo” vahel; kolmandaks, tema tekstid on pigem quasi-kirjandus, sisuliselt kirjanduse simuleering*, mis pole aga luhtumine, vaid hoiaku v\u00e4ljenduse viis. Kogu Kivisildniku kirjanduslik tegevus on suunatud kirjandusele enesele ja on seega tugevasti metaline.<\/p>\n\n\n\n
3.3. Kirjandusloolisust plussm\u00e4rgiga on kindlasti rohkem. Siinsed n\u00e4ited on meenunud esimesena ja seega pooleldi juhuslikud. Jaan Unduski “Sina, Tuglas”, mis tekitas segadusi retseptsioonis t\u00f5lgendusstrateegiate tasandil (kas novell v\u00f5i kirjanduslooline essee); Unduski “Kuum”, mille m\u00f5istmine seisab osalt kirjandusloo tundmise taga. Omap\u00e4rane p\u00fc\u00fce ennast kirjandusloosse paigutada on Heino Kiige m\u00e4lestused.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5i Paul-Eerik Rummo “Saatja aadressi” v\u00e4ljaandmine, mis iseenesest on kirjandusloolikku hoiakut v\u00e4ljendav tegu – pigem toda “lugu” ilmsiks tegev kui uut teksti ringlusse toov. Autor ise \u00fctleb saates\u00f5nas: N\u00e4en n\u00fc\u00fcd ka m\u00f5ne siinse pala p\u00f5him\u00f5ttelisi iluvigu, s.o. eksimusi nende endi sisemise adekvaatsuse vastu. Siiski ei hakka ma siin midagi \u00f5gvendama. Olgu neilgi tekstidel \u00f5igus saada kord raamatuks sellistena, nagu nad s\u00fcndisid – nii nagu iga asi peab astuma igaviku ette sellisena, nagu ta just on (Rummo 1989: 112). Siin taga on vaade, et tekstil iseenesest on koht “loos” juba olemas, on vaja ta ainult ilmutada.<\/p>\n\n\n\n
3.4. Omamoodi kirjanduslooline on ka Hasso Krulli looming, olles teatud varjatud manifesteering; kirjandusloo traditsiooniteadlik uuendamine, mingil moel otsekui uue “s\u00fc\u00feeeliini” tekitamine. Pole alust kahelda, et see on kasv\u00f5i m\u00f5nelgi m\u00e4\u00e4ral teadlik. Krulli metalisust laiemas m\u00f5ttes juba mainisin.<\/p>\n\n\n\n
Umbes samamoodi on kirjandusloolisus hoiakuna j\u00e4lgitav eesti kirjanduse kogu esimeses pooles. Peterson, Kreutzwald, Koidula, Suits, Tuglas – nende kirjandusliku tegevuse taga seisis alati \u00fche m\u00f5ttena see , et loodavale eesti rahvusele on vaja tekitada kirjandus ja seega kirjanduslugu. Kirjandusloo kui \u00fche metanarratiivi n\u00e4ol tekitati loodava rahvuse jaoks veel \u00fcks identiteedi v\u00f5imalus; ja kuiv\u00f5rd toda kirjandust ja tema lugu loodi teatud eeskujude (saksa, prantsuse) j\u00e4rgi, siis tekitati ka v\u00f5imalus laiema kultuuripildi taustale asetumiseks.<\/p>\n\n\n\n
Seega oli kirjanduslooline hoiak kirjandusloo tekitamise kujul \u00fcks rahvuse loomise vahendeid – romantilises ja uusromantilises v\u00f5tmes. N\u00fc\u00fcdses “postmodernses” ajas v\u00f5ib kirjandusloolisus (metalisus \u00fcldse) kujuneda kirjandusliku teksti osana uue identiteedi loojaks kirjanduses eneses – – <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
KIRJANDUSLOOLISUS KUI HOIAK* 0. Esmalt – mida on siin m\u00f5eldud hoiakuna? Hoiak on kirjandusliku teksti looja v\u00f5i teksti t\u00f5lgendaja\/ anal\u00fc\u00fcsija suhe sellesse, mis on tekstis oluline; mis on aktsenteeritud, mida j\u00e4tta t\u00e4hele panemata; milliseid m\u00f5istmisstrateegiaid kasutada teksti t\u00f5lgendamisel\/ anal\u00fc\u00fcsil v\u00f5i milliseid strateegiaid teksti luues sinna sisse kirjutada. Niisiis, arusaam sellest, kuidas mingi tekst oma t\u00e4hendamise […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-481","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/481","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=481"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/481\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":482,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/481\/revisions\/482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=481"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=481"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=481"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}