1.<\/p>\n\n\n\n
Kes oleks veel m\u00f5ni aeg tagasi v\u00f5inud arvata, et mingi kirjandusega seotud af\u00e4\u00e4r lausa mitme kuu jooksul korduvalt \u00fcletab Eesti p\u00e4evalehtede uudisek\u00fcnnise ja \u00fcldhuviajakirjandus, r\u00e4\u00e4kimata Tartu politseist, murrab pead kirjanduse olemuse ja piiride \u00fcle!<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4itlus Kivisildniku “leksikoni” \u00fcmber tundub s\u00fcmptomaatilisena l\u00fclituvat \u00fchte kindlasse kultuurikonfliktide ritta, kuhu kitsamas m\u00f5ttes kirjandusliku poole pealt tuleks arvata veel n\u00e4iteks “S\u00f5numilehe” veergudel vallandunud raevupuhang Peeter Sauteri novelli “K\u00f5huvalu” Tuglase auhinnaga p\u00e4rgamise p\u00e4rast ja v\u00e4hem dokumenteeritavad, kuid sugugi mitte v\u00e4hem drastilised lahknevused Andrus Kivir\u00e4hu Ivan Orava lugude vastuv\u00f5tul.<\/p>\n\n\n\n
Rohkem umbropsu-nopetena “elust enesest” aga kuuluvad samasse valda n\u00e4iteks Taffeli kartulikr\u00f5psureklaami \u00e4rakeelamine, m\u00f6\u00f6dunudsuvine reivijatevastane politseipogromm Tallinnas Puhke t\u00e4naval v\u00f5i ka t\u00f5siasi, et ebaharilikku v\u00e4rvi juuste eest korravalvuritelt Eesti Vabariigi pealinnas ikka veel tappa v\u00f5ib saada (vt Reest 1996) jpm.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igi nende s\u00fcndmuste puhul on dramatiseerunud mingid p\u00f5lvkondlikud keele- v\u00f5i koodierinevused, kuid v\u00f5imalik, et nad on \u00fchtlasi m\u00e4rgid eesti \u00fchiskonnas k\u00fcpsevast s\u00fcgavamast kultuurivastuolust, mis \u00fchiskondlike keemisaegade ja ilmavaateliste maalihete raugedes n\u00fc\u00fcd kristalliseerununa pinnale ujub ning l\u00e4hiaastatel veel mitmeid ootamatuid vastasseise v\u00f5ib pakkuda.<\/p>\n\n\n\n
Tore ju, kui agressiivsust taas kultuuriv\u00f5itlusteks transformeeritakse. Ent taamal on juba aimata hiilimas ka \u00fchiskondlikku tellimust leida sotsiaalsele rahulolematusele ja pingetele leevendust \u00fche suhteliselt ohutu vaenlase k\u00e4tten\u00e4itamise n\u00e4ol, kes rahvuslikku \u00fclesehitust\u00f6\u00f6d takistab ja moraali \u00f5\u00f5nestab, kelle p\u00e4rast h\u00e4llid t\u00fchjad ja nekrutid metsas on. Nagu ikka, sobib selleks suurep\u00e4raselt m\u00f5ni “dekadentlik”, “k\u00fc\u00fcniline”, “meile v\u00f5\u00f5ras” moodne kultuurilaad. Seejuures pole m\u00f5tet p\u00f5hjata politseid kui niisugust. Eks m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijatel juukseid l\u00f5igata v\u00f5i v\u00f5\u00f5rast arvutit n\u00e4ppida ole alati m\u00f5nusam kui kantp\u00e4id taga ajada v\u00f5i p\u00fc\u00fcda korruptante riigiaparaadis. On lihtsalt asju, mis on nii igavesed, et ei s\u00f5ltu isegi mitte sellest, kas peaminister juhtub olema Vennaskonna v\u00f5i pigem Suveniiri f\u00e4nn. Kui Kivisildniku-poleemika puhul selle farsilikumast k\u00fcljest, isikutevahelistest suhetest ja kirjanduse \u00fcmber veel s\u00e4ilinud lokaalse v\u00f5imunatukese p\u00e4rast peetavast v\u00f5itlusest m\u00f6\u00f6da p\u00fc\u00fcda vaadata ning tekstile l\u00e4hemale j\u00f5uda, siis m\u00e4rkame, et l\u00f5ikuvad \u00f5ieti kaks olulisemat sisulist probleemiringi.<\/p>\n\n\n\n
I. K\u00fcsimus, kas on tegemist n.\u00f6 laimuga, pahatahtliku r\u00fcndega konkreetsete isikute, nende au ja v\u00e4\u00e4rikuse vastu. Selle tagant piilub aga taas kord v\u00e4lja fiktsiooni ja reaalsuse, kirjanduse ja elu vahelise piiri probleem (teksti ise\u00e4rasustest tingituna \u00f5igupoolest veel ka ilukirjanduse ja kirjanduskriitika vahelise piiri probleem).<\/p>\n\n\n\n
II. Internetiga seonduv ja k\u00f5ik uus, mida see on toonud s\u00f5na- ja v\u00e4ljendusvabaduse probleemistikku.<\/p>\n\n\n\n
Viimati nimetatu j\u00e4taksin kohe julgesti asjatundjamate hooleks, piirdudes vaid paari tsitaadiga. Esimene n\u00e4gemus p\u00e4rineb ajast ammu enne igasuguseid tiigrih\u00fcppeid: B\u00fcrokraatiamasina l\u00f5hkumine, tema v\u00e4hendamine, tema \u00fclim\u00f5ju h\u00e4vitamine on \u00fches\u00f5naga eluline k\u00fcsimus ja selleks “l\u00f5hkumise” abivahendiks peab saama masin ise. Ja selleks masinaks on moodne arvutus tehnika. – Aga kui vaatame, kui mahaj\u00e4\u00e4nud on meie humanitaarvald, sealhulgas ka kirjanik muude seas, kui v\u00e4he me saame n\u00e4iteks raamatukogudes v\u00f5i mujal kasutada t\u00e4nap\u00e4evast v\u00e4ikemasinat inimese teenistuses, see on kohutav, see mahaj\u00e4\u00e4mus on kohutav. Aga kui rakendada neid abimehi – elektroonilisi ja poolmehaanilisi t\u00f6\u00f6kergendajaid -, on vaja t\u00f5esti murrangut meie m\u00f5tteviisis ja meie m\u00f5tlemise sisus. Me peame masinatesse s\u00f6\u00f6tma k\u00f5ik selle informatsiooni, k\u00e4tte saadavaks tegema \u00fcksikisikute need teadmised, mis on erifondides, mis on seni k\u00e4ttesaamatud (Runnel 1991: 38). Teinegi m\u00e4\u00e4ratlus kuulub Hando Runnelile, kuid on s\u00f5nastatud juba Kivisildniku-poleemika kontekstis: Kogu see arvutite \u00fclemaailmne side on nagu aatomipomm. Ometi on aatomipommi valdajad suutnud oma relva ohjeldada. Meil tuleb \u00f5ppida ka meediat ohjeldama (Kesk\u00fcla 1996).<\/p>\n\n\n\n
Siia pole palju lisada: “Meie aatom pole paha, seal kus vaja l\u00f5hkeb pomm”. “Arvutite \u00fclemaailmne side” pole kaugeltki mitte ainus L\u00e4\u00e4ne peibutis, mis perestroika aegu imeh\u00e4sti k\u00f5lbas n\u00f5ukogude totalitaarre\u00feiimi l\u00f5hkumiseks ja illegitimeerimiseks, aga tegelik kooselu millega tekitab vaid kabuhirmu ja \u00fchem\u00f5ttelist ohjeldamishimu.<\/p>\n\n\n\n
Mis esimesse teemaringi, fiktsiooni ja reaalsuse piiridesse puutub, siis, kunstikriitika raames ehk juba t\u00fc\u00fctuseni l\u00e4bi solgutatud, tundub ta 1990. aastate eesti kirjanduse seisukohalt ikka veel irriteeriv ja keskne. Eriti ei p\u00e4\u00e4se tast \u00fcle ega \u00fcmber eesti uue proosa puhul, m\u00f5elgem Muti “Rahvusvahelisele mehele”, Tode\/ \u00d5nnepalu “Piiririigile” ja “Hinnale”, juba mainitud Ivan Orava lugudele. \u00dchtpidi, massimeedia surve all viibiv kirjandus otsekui tajuks, et avalik v\u00e4ljam\u00f5eldis ei k\u00f6ida enam kedagi, ning kogu lootus pannakse t\u00f5sielu ja fiktsiooni erutavale piirialale.<\/p>\n\n\n\n
Kui vanal heal ajal, mil “raamatuid loeti veel h\u00e4rgade ja hobustega”, n\u00f5udis hea komme, et autor kohe romaani algul hoiataks: “K\u00f5ik v\u00f5imalikud \u00fchtelangevused tegelike inimeste ja paikadega selles raamatus on t\u00e4iesti juhuslikud”, siis n\u00fc\u00fcd seisab seal piimakirjas sageli midagi risti vastupidist. Teisalt j\u00e4id eesti kirjanduskultuuril mitmed modernistlikud kunsti ellu transformeerimise kontseptsioonid omal ajal korralikult l\u00f5puni m\u00e4ngimata ning 1980. aastate l\u00f5pul ja 1990.-te algul segunevad ja p\u00f5rkuvad need “simulatsioonide” ja “virtuaalse reaalsuse” maailmaga, postmodernsete nihetega tegelikkuse-k\u00e4situses.<\/p>\n\n\n\n
Hoolimata Kivisildniku-skandaali esmapilgul v\u00e4ga lokaalsetest, tartulikest t\u00f5ukej\u00f5ududest, pole viis, kuidas fiktsiooni ja reaalsuse vahekord selle teksti puhul on aktualiseerunud, sugugi lokaalne n\u00e4htus, ega ole selle skandaali tragikoomilisuski spetsiifiliselt postsotsialistliku kultuurisituatsiooni tragikoomilisus.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4hema n\u00e4itena meenub mullu s\u00fcgisel soome lehtedes k\u00fcdenud v\u00e4itlus Anja Kauraneni romaani “Hirmu geograafia” \u00fcmber. Seda eesti lugejale tutvustades on Jukka Koskelainen juba iroonilise t\u00fcdimusega res\u00fcmeerinud ka niisuguste vaidluste etten\u00e4htava l\u00f5pptulemuse kaasaja kultuuris: no muidugi, fiktsioon, m\u00f5tteeksperiment pole kunagi keelatud; keelatud seevastu on n\u00fc\u00fcdisajal v\u00f5tta fiktsiooni tegelikkuse p\u00e4he (k\u00fcll aga lubatud k\u00f5nelda tegelikkusest kui fiktsioonist). Ja Koskelainen kahtleb, kas s\u00e4\u00e4rane automaatselt k\u00f5ike v\u00e4ljavabandav kaitse, mis toimub fiktsiooni ja tegelikkuse n.\u00f6 “\u00fchepoolse” teineteisest isoleerimise hinnaga, l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes mitte ei \u00f5\u00f5nesta fiktsiooni v\u00e4\u00e4rtust, ei tee temast hermeetilist maailma, mis sulgub vaid iseendasse (Koskelainen 1996: 98-99). J\u00e4rgnevalt Kivisildniku teksti eesk\u00e4tt ilukirjandusteosena vaadeldes on ehk kasulik sedagi hoiatust meeles pidada.<\/p>\n\n\n\n
2.<\/p>\n\n\n\n
Praeguses poleemikas esile kerkinu ei h\u00f5lma “leksikoni” k\u00f5iki t\u00e4hendusaktsente, mis olid aredad ta valmimisajal, kuus aastat tagasi. Sellep\u00e4rast k\u00f5igepealt pisut neist.<\/p>\n\n\n\n
“Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist” on kirjutatud 1990. aasta kevadtalvel. M\u00f5istagi on tegemist r\u00e4pase tellimust\u00f6\u00f6ga. Nimelt oli Vikerkaarele kirjandusr\u00fchmituse Hirohall erinumbri (1990, nr 5) tarvis juba laekunud kaks Kivisildniku l\u00fchikest manifestilaadset kirjutist: “Etnofuturismi ideaalid” ja “Metodoloogilisi marginaale”. Toimetusele aga tundus, et etnofuturistide kirjanduskriitiline panus v\u00f5iks numbris siiski kopsakam olla, ning nii sai k\u00fcsitud juurde midagi “programmi avavamat”. Kivisildnik vastas sellele vagale soovile “leksikoniga”, tekstiga, mille puhul tuli aga tunnistada, et ei Vikerkaare toimetus ega eesti rahvas tervikuna ole s\u00e4\u00e4raseks ilmutuseks veel valmis. Ikka veel k\u00e4iva “kaevikuteta vabaduss\u00f5ja” n\u00e4rvilises \u00f5hustikus paistsid teksti avaldamise v\u00f5imalikud tagaj\u00e4rjed toimetusele \u00fclem\u00e4\u00e4ra destruktiivsetena.<\/p>\n\n\n\n
Tsensuuri langemisele j\u00e4rgnenud eufooriaajal kompas kirjas\u00f5na \u00f5hinal lubatavuse piire. Kirjastusmonopoli varingule oli j\u00e4rgnenud v\u00f5imas harrastuskirjas\u00f5na laviin. Samal ajal oli kujunemas postmodernismih\u00f5nguline kirjandussituatsioon, kus tugevasti \u00e4hmastuvad tekstimaailma-sisesed piirid ja tekstid ise ei anna enam selgeid signaale sellest, millisesse liiki nad kuuluvad, ega sellestki, kas nad \u00fcldse on tekstid (Hennoste 1996: 143). Nagu Kivisildniku “leksikoni” puhul juba kunagi varem vihjanud olen: olukorras, kus tundub, et praktiliselt mis tahes tekst on avaldatav, kusjuures avaldatav ka just nimelt ilukirjandusena, tekib paratamatult “sportlik” huvi luua tekst, mis k\u00e4ituks risti vastupidiselt, s.o ei oleks p\u00f5him\u00f5tteliselt avaldatav, kusjuures seda avaldamise p\u00f5him\u00f5ttelist v\u00f5imatust oleks v\u00e4ga raske loogiliselt p\u00f5hjendada (Pruul 1991: 839). Sellise teksti loomise katsena v\u00f5ibki Kivisildniku “leksikoni” vaadelda. (Ilmne on seegi, kuidas nii omamoodi otsekui p\u00f6\u00f6ratakse \u00fcmber 1980. eesti “avaliku” literaadi p\u00f5hip\u00fcrgimus, mida perestroika-aja saabudes veel erilise hasardiga oli asutud teostama – luua tekste, mis oleksid avaldatavad k\u00f5igi riskifaktorite kiuste.)<\/p>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcdse lugeja jaoks on ilmselt suuresti tuhmunud veel mitmed toonased konkreetsed ideoloogilised t\u00e4henduskihid<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukoguliku kirjandusteaduse jms v\u00e4ltimatust kontekstist on siiski juttu olnud, t\u00f5epoolest: Stalinistlikul ajastul avalikult, stagnaks nimetatul varjatumalt, ei olnud p\u00f5rmugi ropp kirjutada \u00fche v\u00f5i teise nime taha iseloomustusi: kodanlik natsionalist, kulak, vereimeja, bandiit, tallalakkuja (Mihkelson 1996). Punase retoorika paaritamine seksuaalsete roppustega aga oli \u00fcsna levinud poeetiline v\u00f5te juba 1980. aastate eesti underground-kirjanduses (nt Pruul 1993: 78-79).<\/p>\n\n\n\n
Sama oluline tundub ka vahetum ja avaram ajakontekst: k\u00fcmnendivahetuse Eesti elu koos selle uue, “valge”, sageli samuti v\u00e4gis\u00f5nalise retoorikaga (vrd nt “leksikoni” soovitusi s\u00fclitada kellegi “marksistisuhu” jne), meie esimeste watergate’ide jms-ga, kus harjumatus meediasituatsioonis l\u00f5id vankuma senised arusaamad autentse teadmise v\u00f5imalikkusest. (Viimane muide on \u00fchtlasi valdkond, millest toitub enamik Kivisildniku 1990-te algupoole m\u00fcstifikatsiooni-loomingust “Kostabis” ja “Postis”). Ehk on Kivisildniku “leksikoni” \u00fcheks ajastuparalleeliks ka selline toonases eesti ajakirjanduses populaarne \u00feanr nagu “KGB agentide nimekiri”, niisama “julm”, “eba\u00f5iglane” ja saatuslikult t\u00f5rjumatu?<\/p>\n\n\n\n
3.<\/p>\n\n\n\n
Interneti-versioonis on Kivisildnik esitlenud oma “leksikoni” “luuletusena” ning p\u00f5hieelduse teda sellisena ka t\u00f5lgendada on eesti kirjandusk\u00e4situs ja p\u00e4evakriitikagi aktsepteerinud juba nii ammu, et seda siin \u00fcle r\u00e4\u00e4kida tundub kuidagi kohatu. Esindusliku n\u00e4ite leiame 1980. aastate algupoole \u00e4rksalt luulearvustajalt Aivo L\u00f5hmuselt. V\u00e4ideldes Linnar Priim\u00e4ega, kes oli kahelnud Toomas Liivi v\u00e4rsikogu “Fragment” (1981) luulelisuses, osutab L\u00f5hmus kui enesestm\u00f5istetavale: Kunst on k\u00f5ik, mis on raami sisse v\u00f5etud, muust maailmast raami l\u00e4bi eraldatud. See t\u00e4hendab, k\u00f5ik, millele vaataja t\u00e4helepanu on juhitud kui kunstifaktile, ning seostab selle kunstiv\u00f5imaluse 1960-ndate teisel poolel meie maile j\u00f5udnud lainega, mis t\u00f5i kaasa popkunsti ja vastava esteetikagi (L\u00f5hmus 1981: 560).<\/p>\n\n\n\n
Kivisildniku teksti puhul niisiis osutuks “raami v\u00f5etuks” kogum kaasaegsete eesti kirjanike alfabeetiliselt j\u00e4rjestatud nimesid ja teatmekirjanduse keelekonventsioone, kusjuures viimased on “moonutatud” ja l\u00e4bi p\u00f5imitud \u00fche teise, biograafialeksikoni eeldatavasti hardale k\u00f5netoonile stiililiselt vastandliku leksikaalse reaga – seksuaalsete jm roppustega. (Too obsts\u00f6\u00f6nne s\u00f5narida ise on nii h\u00f5lmav ja mitmekesine, et \u00f5ieti tuleks selles “raamis” kirjandusleksikoni k\u00f5rval n\u00e4ha veel \u00fcht iseseisvat alusteksti, kujutletavat “loomuliku” keele leksikoni – eesti keele s\u00f5imus\u00f5nastikku. Kuuldavasti ongi Kivisildnik teksti tegemisel akadeemiliste suurs\u00f5naraamatute abi tarvitanud.)<\/p>\n\n\n\n
Teatavad kirjanduskriitilise teksti l\u00fchi\u00feanrid (leksikoni- ja ents\u00fcklopeediaartikkel, teoseannotatsioon, teatmekommentaar) oma kirjelduskeele \u00fclimas tihedusetaotluses ja \u00fchtaegu paratamatus banaalsuses on h\u00f5lpsasti vaadeldavad omamoodi kirjanduskriitika kit\u00f0ivormina. Eriti lihtne on neid parodeerida v\u00f5i k\u00e4mpida, kui nad k\u00e4sitlevad kaasaegset kirjandust, sest nad kalduvad kivistama endasse ajastu kriitikakeele kli\u00f0eid, mille \u00fc\u00fcrikus satub koomilisse vastuollu “igavikulise” p\u00fcrgimusega, teksti pretensiooniga asjalikult edastada v\u00f5imalikult kindlat ja l\u00f5plikku teadmist. Ja 1980. aastate eesti kirjanduskultuuris leidub nende s\u00e4\u00e4rasest \u00e4rakasutamisest juba ka k\u00fcllalt n\u00e4iteid. Siin vaid \u00fchest niisugusest.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4letatavasti hakkas kunagi 1970. aastatel kirjastus “Eesti Raamat” ka ilukirjandusv\u00e4ljaandeid varustama l\u00fchikeste (eesk\u00e4tt vist raamatukogut\u00f6\u00f6tajatele m\u00f5eldud) anon\u00fc\u00fcmsete sisuannotatsioonidega. Ise\u00e4ranis tolleaegsele luulekriitikale andsid need \u00fcksjagu ainet protesteerimiseks ja irooniaks. Peale muu tajuti neid toonases kirjandussituatsioonis ka kui “v\u00f5\u00f5ra”, “v\u00f5imu” s\u00f5na tungimist kunstiteksti (raamatu) p\u00fchale ja vabale pinnale. Uudse aspekti aga saab see “dialoog annotatsiooniga” n\u00e4iteks “Kassetis ’88” ilmunud M\u00e4rt V\u00e4ljataga v\u00e4rsikogus “Teine keel”, mis l\u00f5peb j\u00e4rgmise luuletusega:<\/p>\n\n\n\n
Noore autori esikkogu sisaldab \u00fchtlaselt
Mitmekesises vormis l\u00fc\u00fcrikat ja m\u00f5tteluulet.
Peamiseks luuleaineks on groteskiv\u00f5tmes v\u00e4ljendatud
Vaimsuse hoidmine argip\u00e4evas, p\u00f5lvkonnap\u00fcsisidemed,
Inimese valulev seismine maailmataeva all,
Inimese saatus kui osake K\u00f5iksusest,
Maailma \u00fchtsus ja haprus, kodu ja kestvus,
\u00dcle\u00fcldine side, kirgastumine,
Armastuse piirhetked ning linna ja maa Erinevus.
Luulemina on tundlik ja vitaalne, kannab endas
Iroonilist p\u00fcrgimise m\u00e4rki, mis siiski
Ei vastanda end Rahulolukiiktoolile.
Pisiseika s\u00fcvenemise kaudu lastakse aimata
Suurt ja \u00dcldist, kusjuures
Vormi n\u00e4iline klassikalisus on saavutatud
T\u00e4nu s\u00fcgavatele sissevaadetele Ajakulgemisse,
Olemisse ja Igavikku.
Autori suhe lugejaga on t\u00e4iesti siiras. (V\u00e4ljataga 1989: 46)<\/p>\n\n\n\n
Tegemist on kollaa\u00feiga kassetile eelnenud noorte deb\u00fc\u00fctluulesarja annotatsioonidest. Et l\u00e4htetekstid on olnud t\u00f5esti ilmekad, ei saa ma loobuda l\u00f5bust esitada neidki: Noore autori luule on valdavalt maa-aineline, loodusetundlik. Napi kujundi l\u00e4bi, v\u00e4rsi n\u00e4ilise lihtsuse tagant aimub elu p\u00fcsisidemeid, t\u00f6\u00f6 ja tehtu j\u00e4rjekestvust, inimese valulevat seismist maailmataeva all (Ilmar S\u00e4rg, “Lambri laulud”, 1986); L\u00fc\u00fcrikakogu teemaks on inimese elu ja saatus kui looduse, aja ja k\u00f5iksuse osa (Harri Kingo, “Lennuj\u00e4lg”, 1986); Noore luuletaja luulekogus valdab armastus- ja m\u00f5tteluule, see on olemise imelisusest, samal ajal katse tabada n\u00e4htuste ja m\u00f5istete s\u00fcgavamat t\u00e4hendust, \u00fcle\u00fcldist sidet (Merike \u00d5im, “V\u00e4ljakuid ja v\u00f5lvik\u00e4ike”, 1985); Luuleraamatus r\u00e4\u00e4gitakse kirgastumise, aususe ja armastuse v\u00f5imalustest linnas ja \u00f6\u00f6s (Kalev Kesk\u00fcla, “L\u00e4bi linna\u00f6\u00f6”, 1986); Luulekogu k\u00e4sitleb noore p\u00f5lvkonna intiimseid, eetilisi ja sotsiaalseid suhteid ja suhtumisi. V\u00e4rsistus on groteskiv\u00f5tmes, mis annab eri v\u00e4rvinguga luuleainete puudutamisel ebatavalisi koos- ja lahkuk\u00f5lasid (Priidu Beier, “Vastus”, 1986); Luulevihikus k\u00f5neldakse rahulolukiiktooli ja enesepettuse m\u00f5just inimhingele ning selgema ja s\u00fcgavama elutunnetuse vajalikkusest (Annes Ihoma, “\u00c4\u00e4remeri”, 1985), jne.<\/p>\n\n\n\n
Teksti “luulelisust” on V\u00e4ljataga markeerinud selle murdmisega v\u00e4rsiridadesse ja j\u00f5uliste siiretega, samuti nii v\u00e4rsialgulise kui afektatiivse s\u00f5naalgulise suurt\u00e4hega. Ja k\u00f5hklemata t\u00f5lgendas ka ilmumisaegne kriitika seda teksti luulena.<\/p>\n\n\n\n
4.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4lised luulelisuse-markerid ei puudu p\u00e4riselt ka Kivisildniku “leksikonil”: m\u00e4rgakem katkelist interpunktsiooni, lausungite fragmentaarsust, tabeli-vormi domineerimist teksti lineaarsuse \u00fcle, mis demonstratiivselt l\u00f5plikult murtakse “leksikoni” keskosas:<\/p>\n\n\n\n
R.,E. – just R-de perekond ongi see t\u00fchi koht mida
R.,R. – loodus ei pidada sallima<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4htsam aga on ehk see, et just leksikonibiograafia valimine l\u00e4htekohaks annab autorile juba iseenesest k\u00e4tte v\u00f5imsa m\u00fctogeense j\u00f5uv\u00e4lja. Artikkel biograafialeksikonis on ju v\u00e4ga tugeva metafoorse, peaaegu maagilise m\u00f5jutaustaga tekst. Tema vahekord reaalsusega oleks nagu kuidagi vahetum ja salap\u00e4rasem kui muudel tekstidel. Ta algab isiku ainulise p\u00e4risnimega ja otsekui p\u00fcriks olema inimese t\u00e4ielik asendaja, kokkuv\u00f5te ja kohtuotsus t\u00e4iesti konkreetsele, kordumatule inimindiviidile, kes sellisena on \u00fchtlasi meie uusaegse maailmapildi keskmeks. Kusjuures “suurte” ja “v\u00e4iksemate” surnute suletud ning elavate veel poolikud lakoonilised eludaatumid sealsamas sadistlikult meenutavad tolle ainulise eksistentsi absurdset l\u00f5plikkust.<\/p>\n\n\n\n
Leksikoni kui terviku puhul lisandub veel valikusurve k\u00f5igis oma keerukates \u00fcldkultuurilistes ja sotsiaalsetes ajastus\u00f5ltuvustes, ning Juri Lotmani m\u00f5isteid kasutades – k\u00fcsimus “\u00f5igusest biograafiale”, “biograafiaga inimeste” ja “biograafiata inimeste” probleem. Ja l\u00f5puks – Leksikon kui teadusliku teadmise totaalsusetaotluse kehastus, mille k\u00fcsitavaks muutmine on juba 1970.-1980. aastate kirjanduse olulisi teemasid (vrd kas v\u00f5i Enn Vetemaa taksonoomiatravestiat “Eesti n\u00e4kiliste v\u00e4lim\u00e4\u00e4raja”, 1980).<\/p>\n\n\n\n
Nagu sellest v\u00e4he oleks, moodustab kirjaniku leksikonibiograafia ju keeleliseltki v\u00e4ga erip\u00e4rase, \u00fclimalt kokkusurutud semantilise ruumi, kus \u00fcksteisega p\u00f5imuvad, \u00f5igemini \u00fcksteise sisse pressitakse v\u00e4ga erinevad diskursused (ideoloogilis-ajalooline, esteetilis-filoloogiline, bioloogiline jne), p\u00fc\u00fcdes nende k\u00f5igi abil \u00fcles ehitada ka veel teatavat diskreetset p\u00f5hjuslike (n\u00e4iv)seoste rida. Tekib v\u00e4ga tugev pinge loomuliku keele lausega, mille \u00f5gvendamiseks on v\u00e4lja kujunenud omaette keeleline v\u00f5ttestik koos kindlate kli\u00f0eedega (teatud t\u00fc\u00fcpi kokkuleppelised elliptilised lausekonstruktsioonid, nominatiivsus, umbisikulisus jne).<\/p>\n\n\n\n
Kivisildniku teksti p\u00f5hiline “avastus” selles seisnebki, et ta selle, leksikoniartikli t\u00e4hendusruumi kokku surutud meeletu energia on \u00fcles leidnud ja vallandanud. Stereot\u00fc\u00fcpset leksikonikeelt kord selle enese reeglite piires absurdini viies, kord seda keelekangast obsts\u00f6\u00f6nsustega mulgustades muudab Kivisildnik pidevalt fookust l\u00e4htetekstil (kord on see biograafiaosal, kord loominguannotatsioonil jne), nii et peadp\u00f6\u00f6ritava kiirusega vahetuvad ka puudutavad diskursused. Nii s\u00fcnnib intensiivne kujundivool. Selle r\u00fctmile m\u00e4ngib kaasa nihkuv puutepunkt “reaalsusega”: kord on “solvang” n.\u00f6 t\u00e4iesti aleatoorne, kord sisaldab keerukamat allusiivset m\u00e4ngu, mille rohked inversioonid ometi teevad “teolt tabamatuks” (vrd nt: T.,T. – R-i abikaasa, alla surutud ja jubedalt koheldud).<\/p>\n\n\n\n
Tunnistan, et minu jaoks on just kogu see omaette elu elama hakkav kujundip\u00f6\u00f6ris peamine, mis mul “leksikoni” ilukirjandusteosena v\u00f5imaldab lugeda.<\/p>\n\n\n\n
5.<\/p>\n\n\n\n
Aga luule luuleks, kas Kivisildniku “leksikon” siiski ka “laimab”? S\u00f5na t\u00f5sises m\u00f5ttes laim justkui eeldaks, et teadlikku valet on v\u00e4lja pakutud t\u00f5ep\u00e4rase teabena. Juba kogu “leksikoni” raam ent on algusest peale konstrueeritud avalikult anakronistliku ja absurdsena. Pealkirjas nimetatud organisatsioon “Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liit” eksisteeris tegelikult hoopis aastatel 1940-1958. “1981. aasta seisuga” polnud Toomas Haug, J\u00fcri Talvet jmt, kelle nimed tekstis esinevad, veel kirjanike liidu liikmed, samal ajal kui puuduvad nt Teet Kallas, Heino Puhvel jt. Muidugi on alati v\u00f5imalik luua kujutletav lugejakuju, kes seda teksti oleks t\u00f5esti suuteline v\u00f5tma s\u00f5na-s\u00f5nalt t\u00f5simeelse informatsiooni p\u00e4he eesti kirjanikest v\u00f5i t\u00e4nu interneti-levile ehk koguni “meile vaenulikus propagandas” \u00e4ra kasutama. Aga pole teksti, mille puhul niisugust kuju konstrueerida ei saaks. M\u00e4letatavasti kasutasid sedasorti ettehooldava demagoogia argumente sageli n\u00f5ukogudeaegsed kirjandusametnikud.<\/p>\n\n\n\n
Kui ka ei “laima”, ehk on siis p\u00f5hjust tunda end v\u00e4hemalt “solvatuna”? On raske ette kujutada, et v\u00e4hegi kvalifitseerituma lugeja puhul – ja asjast puudutatud eesti kirjanikud seda ju ometi on – ei paljanduks kohe teksti karnevalinaeru-efekt, kus naerdakse k\u00f5igi \u00fcle ja naeravad k\u00f5ik, sest s\u00f5imus\u00f5nad kaotavad selles kontekstis oma praktilise iseloomu ning omandavad “universaalsuse, s\u00fcgavuse ja otstarbe iseendas” nagu Bahtini poolt vaadeldud “familiaarses v\u00e4ljakuk\u00f5nes” (Bahtin 1987: 191).<\/p>\n\n\n\n
Too m\u00f6\u00f6dalugemine on seda kummalisem, et s\u00e4\u00e4rast kultuurikogemust pole tarvis tundma \u00f5ppida teab mis eksootiliste kultuurisituatsioonide kaudu. Ligil\u00e4hedane institutsioon oli olemas ka 20. sajandi eesti k\u00fclakultuuris, selle nn k\u00fclavahelaulu traditsioonis . Paistab, et k\u00fcla lorilaulumeister oli peresid \u00fcksteise j\u00e4rel “laulu sisse pistes” sageli niisama aleatoorselt “\u00fclekohtune”. Meenutagem kas v\u00f5i vastavat tegelast Mait Metsanurga romaanis “Punane tuul” v\u00f5i siis Laulu-Lullut Tammsaare “T\u00f5e ja \u00f5iguse” esimeses k\u00f6ites. T\u00f5si k\u00fcll, ka Vargam\u00e4e Andres l\u00e4ks ja andis Laulu-Lullule l\u00f5uga ning l\u00f5i ta majast v\u00e4lja. Tema tegi seda v\u00e4hemasti omaenda pulmas. Aga ei saa ju ometi minna igale karnevalile nagu oma pulma.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttes saab Kivisildnik n\u00fc\u00fcd l\u00fckkida uue p\u00e4rli sellesse kinnisepiteetide ritta, mida ta ometi autorinimele tavatseb lisada: tema tuli eesti kirjanikke Leksikoni painest karnevalinaeruga lunastama, nood aga – kippusid risti l\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus:
Bahtin, Mihhail 1987. Valitud t\u00f6id. Tallinn: Eesti Raamat.
Hennoste, Tiit 1996. H\u00fcpped modernismi poole – Eesti 20.sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal. 20. loeng. Kodueesti modernism IV: lagunemine I. – Vikerkaar 1996, nr 5-6, lk 142-149.
Kesk\u00fcla, Kalev 1996. S\u00fcdametunnistuse diktatuur. – Eesti Ekspress, 21.06.
Koskelainen, Jukka 1996. Tagasitulek v\u00f5itlusv\u00e4ljale. – Vikerkaar, nr 3, lk 98-100.
L\u00f5hmus, Aivo 1981. Fragment ja raamid. (Toomas Liiv: Fragment.) – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 560-561.
Mihkelson, Ene 1996. Mis juhtus aastal 1981? – Postimees, 08.07.
Pruul, Kajar 1993. Mustast luulest ja valgest luulest. (Albert Trapee\u00fe. Sitased seitsmek\u00fcmnendad. Ebatsensuurset luulet aastaist 1969-1977.) – Vikerkaar, nr 10, lk 78-79.
Pruul, Kajar 1991. \u00dcleminekuaja luuleraamat. Kimbuke suvahinnanguid ja intiimkommentaare. – Looming, nr 6, lk 832-839.
Reest, Vesta 1996. Oran\u00feid juuksed – \u00fchiskonna hirm. – Eesti Ekspress, 28.06.
Runnel, Hando 1991. Hingerahust ja b\u00fcrokraatiamasina kohutavusest. Kirjanike kongressil 1986. – Isamaavajadus. (“Loomingu” Raamatukogu 33\/ 35.) Tallinn: Perioodika.
V\u00e4ljataga, M\u00e4rt 1989. Teine keel. – Kassett 88. Tallinn: Eesti Raamat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
KIVISILDNIKU “LEKSIKON” KUI KUNSTITEOS* 1. Kes oleks veel m\u00f5ni aeg tagasi v\u00f5inud arvata, et mingi kirjandusega seotud af\u00e4\u00e4r lausa mitme kuu jooksul korduvalt \u00fcletab Eesti p\u00e4evalehtede uudisek\u00fcnnise ja \u00fcldhuviajakirjandus, r\u00e4\u00e4kimata Tartu politseist, murrab pead kirjanduse olemuse ja piiride \u00fcle! V\u00e4itlus Kivisildniku “leksikoni” \u00fcmber tundub s\u00fcmptomaatilisena l\u00fclituvat \u00fchte kindlasse kultuurikonfliktide ritta, kuhu kitsamas m\u00f5ttes kirjandusliku poole pealt tuleks […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-483","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/483","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=483"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/483\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":484,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/483\/revisions\/484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=483"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=483"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=483"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}