Oleks k\u00fcllalt raske ammendavalt vastata, mitu algust eesti homoluulel tegelikult on. Homoseksuaalsete motiividega luule kujutab endast siin piisavalt haruldast n\u00e4htust, mis v\u00e4\u00e4riks lausa eraldi k\u00e4sitlust. Meie piirdume praegu vaid markeeringuga. Miks on just homoluule j\u00e4rjekordese algusega tegemist?<\/p>\n\n\n\n
Pole v\u00f5imatu, et sellealaseid motiive leiab rahvalauludestki. Kelle jaoks algab t\u00f5sine eesti luule K.-J.Petersoniga, sellele v\u00f5iks lohutav olla, et temast l\u00e4htuvad ka esimesed homoseksuaalse s\u00f5numiga luuletused armsale Alole (Peterson 1976: 51-53). Kuid see homoluule algus j\u00e4i j\u00e4tkamata pikaks ajaks, pole ka teada, et m\u00f5ni saksa pastorist v\u00e4rsisepp oleks homoseksuaalseina t\u00f5lgenduvaid luuletusi teinud.<\/p>\n\n\n\n
Uuesti v\u00f5inuks n\u00e4htus k\u00f5ne alla tulla alles olude ja kommete vabamaks muutumisega 20. sajandi algupoolel. Siis kirjutas Valmar Adams , et talle meeldib “k\u00f5ik pervers” ning kriitika reageeris vastavalt teda patoloogiliseks isikuks v\u00f5i haigeks tembeldades. Kuid homoluule \u00f5igeks aluguseks oli sellestki liiga v\u00e4he, Adams ise j\u00e4rjekindlusetu ning sotsiaalne hukkam\u00f5ist tugev. V\u00f5ib-olla ka, et tookord elasid teatud kalduvustega v\u00f5imekad inimesed ennast v\u00e4lja mitte luulevormis, vaid kuidagi teisiti: Hugo Treffner n\u00e4iteks asutas poistekooli, kus ta ennast h\u00e4sti tundis.<\/p>\n\n\n\n
Nii on eesti gayluule algus k\u00fcll katkeline ja p\u00f5gus, n\u00e4htust eitada oleks aga v\u00e4\u00e4r. Igor Kon raamatus “Interdistsiplinaarne seksoloogia” annab meeshomoseksuaalide arvuks umbes 4%, eesti autor Ilmar Soomere v\u00e4idab nende arvuks 3% kogu meessoost elanike hulgast. Isegi kui v\u00f5tta aluseks viimane number, teeb see Eesti kohta ca 15 000 t\u00e4iskasvanud homoseksuaalset meest. Pole p\u00f5hjust arvata, et sellise hulga peale \u00fchtki luuletajat ei teki.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5nedel andmetel avalduvad loovv\u00f5imed homodel isegi eredamalt kui tavalistel surelikel. Antiigis olid \u00fchesoolise armastuse viljelejad Aischylos, Sokrates, Platon, Solon, Anakreon – kui nimetada ainult tuntumaid. Itaalias Sodoma, Strozzini, Poliziano, Aretino Bevennuto Cellini, Michelangelo ja Leonardo da Vinci. Uusaja homoseksuaalsete kultuuritegelaste hulka kuuluvad Bacon, Winckelmann, Verlaine, Rimbaud, Wilde, Whitman, Proust, Gide, Stein, Albee… Sellele nimekirjale teab nimesid lisada ilmselt iga\u00fcks.<\/p>\n\n\n\n
Miks siis ei v\u00f5i Eestis esineda luuletajat, kellel, ehkki sotsiaalsest surutisest tingituna v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ja varjatult, aga j\u00e4rjekindlalt esineb loomingus homoseksuaalseid motiive? \u00dcksk\u00f5ik, kas ta ise on gay v\u00f5i mitte?<\/p>\n\n\n\n
Runneli juurde viis meid kunagine m\u00e4lestus, et kogus “M\u00f5\u00f5ganeelaja” \u00fctleb ta luuletuses t\u00fctarlapse kohta: ah mis sitta. Samas raamatus tapab roimar l\u00f5busas pilalaulukeses vanema naisterahva (1972: 27). Siitpeale hakkasime j\u00e4lgima, kuidas homoseksuaalsed motiivid Runneli j\u00e4rgmistes raamatutes v\u00e4lja on toodud, kuidas nad jaotuvad ja millised on homoseksuaalseid motiive toetavad \u00fcksused (n\u00e4iteks viha v\u00f5i p\u00f5lgus naiste vastu jne).<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ljakujunenud traditsiooni kohaselt on Runneli luule isamaaline, maskuliinne ja patriarhaalne, see seisukoht on p\u00fcsinud ilma p\u00f5him\u00f5ttelise muutuseta aastak\u00fcmneid. Runneli luule retseptsioon loodi \u00fchiskonnas, kus kogu rahvas oli \u00fchiskondlikes k\u00fcsimustes t\u00e4iesti \u00fcksmeelne ja raske oli leida inimest, kellega poleks saanud vene v\u00f5imu kiruda.<\/p>\n\n\n\n
Okupeeritud Eesti oli vaimselt tervik ja viljeldava kirjanduse retseptsioon oli kujuteldamatult invariantne. Olukord on muutunud, pole enam \u00fcht keskset omariikluse ja vabaduse ideed, mis rahvast ja kriitikuid koos hoiaks ning on tekkinud pluralismi v\u00f5imalus. Tegelikku pluralismi veel ei ole, nagu ei ole ka Runneli luule retseptsiooni paljusust. Pluralismi asemel k\u00e4ibib ikka veel ritualiseerunud \u00fchtsus, mille j\u00e4rgi ei ole enam ei sisemist ega v\u00e4list vajadust.<\/p>\n\n\n\n
Eestis ei huvita patriotism enam isegi mitte riigiametnikke, veel v\u00e4hem on meil m\u00f5tet oma patriotismi v\u00e4lismaalastele pakkuda. Kujutame ette olukorda, kus \u00f5ige eesti mees suvalisele ameerilasele Runneli luulet ette loeb. Patriootilised ja ajaloolised n\u00fcansid j\u00e4\u00e4vad talle arusaamatuks, k\u00fcll aga v\u00f5ib silma torgata Runneli omalaadne suhe naistesse, perekonnasse ja meestesse, sooidentsuse problemaatika, otsesed ning s\u00fcmboolsed vihjed homoseksuaalsele kogemusele. “Kuidas selle homoluuletaja nimi oligi?” v\u00f5iks ameeriklane v\u00f5i taanlane p\u00e4rast Runneli luuletustega tutvumist k\u00fcsida. Ja tal oleks \u00f5igus, sest pluralistlikust \u00fchiskonnast tulnud inimene n\u00e4eb tekstis k\u00f5ike seda, mis kirjas on, mitte ainult seda, mida meid on \u00f5petatud n\u00e4gema. Pluralistlikus keskkonnas loetud Runneli luule on midagi hoopis muud kui samad tekstid kaksk\u00fcmmend aastat tagasi, kui homotemaatikat ei osatud ega tohitud k\u00e4sitleda. Homotemaatika aastak\u00fcmnete pikkune ignoreerimine Runneli loomingus on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest, kui vastuv\u00f5tlik on inimese ps\u00fc\u00fchika totalitaarsetele reklaamikampaaniatele.<\/p>\n\n\n\n
Homoseksuaalsed motiivid on Runneli luules kesksel kohal, silmatorkavad, otsesed ja korduvad.<\/p>\n\n\n\n
1. Esimene vaieldamatute homoseksuaalsete motiividega raamat on “M\u00f5ru ning m\u00f6\u00f6duja” (1976). \u00dcldtoon on pessimistlik, naine rohkem negatiivne, r\u00fcndav ja alistatud objekt kui partner, s\u00f5ber v\u00f5i armastatu . Ahistatus tekkinud sotsiaalsest survest, oma homoseksuaalseid kiindumusi ei tohtinud avalikult n\u00e4idata. Protest on riietatud isamaalisse vormi.
2. Luulekogus “Punaste \u00f5htute purpur” (1982) on esimesed ts\u00fcklid veel kahtlevad ja irvitavad, l\u00f5puts\u00fcklid m\u00e4rgivad heteroseksuaalset suunda Runneli loomingus . \u00dcldtoon seega erinev, kogu on optimistlikum v\u00f5ib-olla l\u00f5puts\u00fckli armastava ja hooliva suhte t\u00f5ttu partnerisse. Naise kujund on siiski v\u00e4ga ettevaatlikult antud, igal pool pole sugugi kindel, et tegu on naisega. Suhe meessooga sublimeeritakse l\u00e4bivasse isakujundisse, n\u00e4iteks ts\u00fcklis “Isa asi”.
3. “Laulud eestiaegsetele meestele” (1988) on \u00fcleminekuraamat, kus on osaliselt avaldatud vanu tekste, mis poliitilistel p\u00f5hjustel ilmumata j\u00e4\u00e4nud. Tegeleb rohkem \u00fchiskondliku eluga, isiklikud (intiim)elamused j\u00e4\u00e4vad tagaplaanile .
4. Luulekogu “Kiikajon ja kaalepuu” (1991) sisaldab k\u00f5ige enam homomotiive, mis selgitub v\u00f5imalusega ennast vabamalt v\u00e4ljenduda . Saab ka v\u00e4ljendada oma vimma naissoo suhtes. Isikud kellele on viidatud luuletuste alguses on \u00fcle 90% mehed ja naisi mainitakse vaid siis kui nad on \u00fcle 70 aasta vanad v\u00f5i surnud ja ei kujuta endast sooliselt partnerit.
5. “Oli kevad, oli suvi” (1994) v\u00e4ljendab raugevat intensiivsust, tundub et luuletaja on saanud ennast v\u00e4lja elada, pingelangus peegeldub ka kunstilise taseme alanemises .<\/p>\n\n\n\n
I. Otsesed homoseksuaalsed motiivid :<\/p>\n\n\n\n
1) armastab s\u00f5pra, mitte s\u00f5bratari:
Pai s\u00f5ber, seekord
mu jutt on kasin
ma ainult \u00fctlen:
sind armastasin (1976: 15)<\/p>\n\n\n\n
Kostitan sind veinide ja praega,
riietan sind moodsalt lillasse. (1976: 8)<\/p>\n\n\n\n
2) Imetlev toon, nagu kuuluks tekst naisterahavale:
Istusid ilum\u00e4el ilusad poisid,
ilusad poisid, siledad sellid,
siledad sellid, kavalad kutid,
kavalad kutid, kibedad k\u00fctid. (1994: 116)<\/p>\n\n\n\n
3) T\u00fc\u00fcpsituatsioon, alkohol k\u00f5rvaldab pidurdusmehhanimsmid:
Kui viina on laialt ja naisi on napilt,
v\u00f5id leida end \u00e4kitsi sellelt etapilt,
kus mees mehe vastu on istumas lauas
ja kihvtine kuul kolksub kubemel rauas (1991: 105)<\/p>\n\n\n\n
Oh v\u00f5ta viina, kui kurb on hing,
lips v\u00f5ta kaelast, tee lahti ling (1988: 32)<\/p>\n\n\n\n
4) Mehed t\u00f5mbavad autorit ise enda poole, naised peavad selleks pingutama:
Meestel on magnetv\u00e4li,
naistel on v\u00f5rgutusv\u00f6\u00f6nd. (1994: 107)<\/p>\n\n\n\n
5)Otses\u00f5naline eneseiseloomustus:
Ma olen k\u00f5vade asjade harrastaja.
Ma olen koivalguse kohitseja.
\/- – -\/
Ma olen olend.
Ma olen isend.
Mul on v\u00e4ljund.
Mul on sisend. (1991: 51)<\/p>\n\n\n\n
6) Naise l\u00e4henemiskatsed ei tekita mitte erutust vaid viha, eriti rinnaga t\u00f5ukamine. Naise ja mehe rind on anatoomiliselt erinevad ja seega vallandab naise rind temas v\u00f5\u00f5ristuse. Luuletuse pealkiri on “Muulanna”, aga praeguses kontekstis ei oma see enam endist t\u00e4hendust ja j\u00e4rele on j\u00e4\u00e4nud vaid homoseksuaalne kontekst:
Ta t\u00f5ukas tagumikuga
mind endast eemale.
Ma olin lahke, alandlik
ja v\u00f5tsin koomale.
Siis t\u00f5ukas ta mind tissiga.
Ei seda ma v\u00f5ind kannata-
da! (muidugi ma \u00fctlesin,
mis nondest m\u00f5tlesin!) (1991: 44)<\/p>\n\n\n\n
7) Homoluulele eriti iseloomulik l\u00fc\u00fcriline p\u00f6\u00f6rdumine, sellest v\u00f5ib aimata suhete ebap\u00fcsivust mis homode puhul on sagedasti tavaks; tekivad paralleelid Kristjan-Jaak Petersoni v\u00e4rsiga:
Kurb, mu s\u00f5brakene, kurb on, et sa
l\u00e4hed varsti, varjud inimmetsa.
J\u00e4litama j\u00e4\u00e4n sind, h\u00fc\u00fcan armsat nime (Runnel 1976: 18)<\/p>\n\n\n\n
ning<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rele j\u00e4\u00e4b lauludes
Armsa Alo nimi (Peterson 1976: 65)<\/p>\n\n\n\n
8) Homoerootiline m\u00e4lestus lapsep\u00f5lvest, millesse on sulandunud mitmeid homoluule p\u00f5himotiive: suhete p\u00f5gusus ja konkurents naistega. Nuripidise Oidipuse kompleksi v\u00e4ljendus, kus ollakse emale kade tema meess\u00f5bra p\u00e4rast:
Ja perekonnaseisusabast \u00e4ra jooksis seegi,
kes oli ema sinna kutsund kohtamiseks,
mind s\u00fclle t\u00f5stis, palgele mind suudles keegi,
see j\u00e4igi meie k\u00f5igi viimseks kohtamiseks. (1976: 19)<\/p>\n\n\n\n
9) Kaks eraldi motiivi, – prunt tuule augu ette – on otsene homoseksuaalne s\u00fcmbol; teiseks nimetatakse kaaskirjanikest mehi “armsateks”. Teame, et m\u00f5lemis nimetatus sisaldus ka teatav hulk naiselikke jooni, mis v\u00f5ivad m\u00f5nedel tingimustel aktiivsele homoseksuaalile meeldida:
on siis s\u00fc\u00fcdi tuuleveski tiivad,
parem tuuleaugu ette l\u00f6\u00f6dagu \u00fcks prunt –
nutsid kaks, kes mulle vahel armsad,
J\u00fcri \u00dcdi ja Mati Unt. (1991: 29)<\/p>\n\n\n\n
10) Idu on meeste suguelundi rahvakeelne s\u00fcnon\u00fc\u00fcm ja seega seemnek\u00fclvamine meessuguelundi peale; looduskirjeldusse peidetud homoseksuaalne s\u00fcmboolika n\u00e4itab taoliste kujndite \u00e4\u00e4rmiselt tugevat seotust autori m\u00f5tteilmaga:
\u00d6\u00f6 k\u00fclib hommiku seemet,
\u00fcle t\u00e4rkava idu
roomab viinam\u00e4etigu (1991: 54)<\/p>\n\n\n\n
II. Kaudselt homoseksuaalsetena t\u00f5lgenduvad motiivid:<\/p>\n\n\n\n
1) Naiste p\u00f5lguse motiiv lorilaulus, kontekst pole kuigi t\u00f5siselt v\u00f5etav, ent t\u00fc\u00fcpiline on homoseksuaalsete motiivide \u00f5ilistamine religioossete p\u00f5hjustega:
Ei j\u00e4\u00e4nud j\u00e4nni Carducci,
ta pani tagasi p.tsi
ja tagasi viimse kui v.tu
ja \u00fctles ma enam ei .iku,
ei uuri, ei puuri neid selgeks,
ta n\u00e4gu l\u00e4ks eriti helgeks,
ta haaras \u00f5hinal ristist. (1991: 61)<\/p>\n\n\n\n
2) Grammatiline sarnasus “enesesarnast, enesesugust ehk enesesoolist”:
Inime otsib enesesarnast,
sile siledat, karvane karvast. (1982: 36)<\/p>\n\n\n\n
3) Homoerootiline motiiv on t\u00f5lgendatav peegli ees masturbeerimisena:
V\u00e4lk puhkab v\u00e4lisseinal,
pauk puhkab paugu peal,
vulkaani \u00e4hvardav purse
on paiguti peeglite peal.<\/p>\n\n\n\n
Ei ole mul endist j\u00f5udu (1982: 53)<\/p>\n\n\n\n
4) \u00dches kujundis on koos esiteks viide ilusale mehele ja teiseks gulinaarse nimetuse kaudu ka fallosele:
Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani (1982: 6)<\/p>\n\n\n\n
5) Paanilise kiivuse ja varjamise motiiv, sest ei saa avalikustada s\u00fcmpaatia objekti; taas vihje kontaktide p\u00f5gususele:
Ei tundnud mina teda,
ei tundnud tema mind,
ma ainult tundsin seda,
kui k\u00f5rgele kerkis rind,
kui nobedaks l\u00e4ksid jalad
– – –
Ma h\u00fc\u00fcdsin vastu: Ei veel!
Ei veel, ei mitte iial
te ei saa tema kuju mu k\u00e4est! –
ja just nagu t\u00f5otuseks l\u00e4ksin
\u00fcle m\u00f5lemast Munam\u00e4est.<\/p>\n\n\n\n
6) Religioose s\u00fcmboolikaga \u00f5ilistatud l\u00fc\u00fcriline p\u00f6\u00f6rdumine:
Sa oled kui kalju,
milles veel pole vett,
mida pole veel puudutand
Moosese kepp. (1982: 65)<\/p>\n\n\n\n
7) Liigne mehelikkuse r\u00f5hutamine viitab v\u00f5imalikele h\u00e4iretele seksuaalses s\u00e4ttumuses; teises t\u00f5lgendub enesereklaamina:
Mina olen mees.
Mina hakkasin meheks.
Mulle kasvasid musklid.
Mina olen mees. (1991: 110)<\/p>\n\n\n\n
8) Antiikmaailmas olid teatavad homoseksualismi vormid kultiveeritud ja tunnustatud:
elatakse h\u00e4\u00e4s antiigis (1988: 52)<\/p>\n\n\n\n
9) Julge homoerootiline motiiv:
kuivanud suuga
k\u00e4id lakkumas tila (1988: 29)<\/p>\n\n\n\n
10) Runnelile t\u00fc\u00fcpiline motiiv: meeste hukkumise p\u00e4rast muretsetakse seda otses\u00f5nu v\u00e4lja \u00f6eldes, samas esineb luuletusi, kus naisterahva surm ei kutsu esile mingit traagikat (vaata ahistatud naise motiiv). V\u00e4hendav kujund on p\u00e4rit rahvalaulust, t\u00f5lgendub ka homoerootiliselt, murena just suude p\u00e4rast:
metsas palju mehi suri
\/- – -\/
palju suid j\u00e4i surmavakka (1988: 44)<\/p>\n\n\n\n
11) Tavalisel inimesel tekib k\u00fcsimus, miks peab \u00f5nne hammaste v\u00f5i suuga hoidma:
Eeldab: \u00f5nne hoitakse hammastega (1976: 25)<\/p>\n\n\n\n
12) Autoril n\u00e4ib olevat tarvidus isasloomi esile t\u00f5sta:
Vend oraval on uhke saba (1976: 27)<\/p>\n\n\n\n
13) Freudistlik kujund:
Ja k\u00f5ikide avade kaudu nad imbuvad ihudesse (1976: 41)<\/p>\n\n\n\n
14) J\u00e4rgmise n\u00e4iteluuletuse l\u00f5pp homoseksuaalset v\u00e4rvingut ei toeta, pealkiri “Iha” k\u00fcll (Runnel mahendab sageli oma luuletustes esinevaid “kahtlasi” kujundeid mehhaniliselt juurde liidetud programmiliste l\u00f5ppudega; need l\u00f5pud ei ole homoerootikaga seotud):
S\u00e4\u00e4l aeglaselt avaneb kelder
ja tulevad v\u00e4lja s\u00e4\u00e4lt seest
kaks meest. (1988: 54)<\/p>\n\n\n\n
15) Soolise identiteedi k\u00f5ikuvus ja varieeruvus:
Oh oleksin ma t\u00fcdrukuke,
kel patsid peas ja kaenlas pupe,
oh oleksin ma t\u00fcdrukuke,
ma kana kallalt ajaks kuke! (1991: 11)<\/p>\n\n\n\n
kukel on kergem, kuid ole sa kana,
hellaks v\u00f5ib minna su pesaduspaik
(Runnel 1988: 11)<\/p>\n\n\n\n
16) Korduv isa-kujund \u00fche ts\u00fckli v\u00e4ltel viitab tugevale kiindumusele; isa on \u00fcldistuv meessooks kui tervikuks:
ISA ASI (1982: 45)<\/p>\n\n\n\n
Isa oli joodik,
ema oli pai (1982: 41)<\/p>\n\n\n\n
Ma polegi isa n\u00e4inud,
ta elu aeg k\u00e4is t\u00f6\u00f6l (1982: 27)<\/p>\n\n\n\n
Isa oli karm, aga ema oli helde (1982: 33)<\/p>\n\n\n\n
17) Freudistlik kujundivoha viitab alateadvuse tungidele: suguvend, ankrusse seadmine, pampude lahti tegemine , v\u00f6\u00f6 varna panemine ja l\u00f5bus t\u00f6\u00f6:
kus on ees \u00fcks suguvend
s\u00e4eme ankrusse me end
pambud lahti varna v\u00f6\u00f6
see on v\u00e4ga l\u00f5bus t\u00f6\u00f6. (1988: 18)<\/p>\n\n\n\n
18) Patsifism tunneb hirmu meeste m\u00e4ngu p\u00e4rast, s\u00f5jas tapetakse peamiselt mehi:
Ja haaras mindki hinge-\u00e4ng,
kuid veel ei ole meeste m\u00e4ng
\/- – -\/
siis takistama l\u00e4hen neid
nii sama palja rinnaga (1988: 54)<\/p>\n\n\n\n
19) Peitmotiiv – aednikud on reeglina mehed:
Aednikud armastavad aednikuid (1976: 24)<\/p>\n\n\n\n
20) Satiir, aga freudistliku alatooniga luuletuses “Nemad”:
Kes p\u00e4raku poolt
ravib kaksteists\u00f5rmiksoolt
\/- – -\/
Neid mehi on meile vaja! (1988: 49)<\/p>\n\n\n\n
21) Freudistlikud s\u00fcmbolid mees, kala ja oks:
Sa tuled mu juurde mees
\/- – -\/
Ma und n\u00e4en k\u00fclmunud kalast.
\/- – -\/
ma oksa peal turnin, p\u00e4rdik. (1976: 37)<\/p>\n\n\n\n
III. Naise kujutamine:<\/p>\n\n\n\n
1) Ebameeldiv naine:
Siutsuv suu, mis paelus pilke
saatis kilke j\u00e4rel kilke
valla valgeist hambaist \u00f5hku,
alla kukkus kuldset p\u00f5hku (1991: 17)<\/p>\n\n\n\n
2) Naisenimedega kohtades ei tunne poeetiline mina ennast h\u00e4sti:
Virus, Irus, \u00c4mma rinnal,
Lindanisas, Liivi rannal,
– – –
suuremat ei sobi olek,
tihti juhtub viha tulek (1991: 24)<\/p>\n\n\n\n
3) Agressiivne naine:
Miina H\u00e4rma, Anna Haava
l\u00f5id mu hinge hiigla haava (1992: 63)<\/p>\n\n\n\n
Und n\u00e4gin Underist
\/- – -\/
Ta vaatas idakaarde
pilgul selgel, valjul. (1988: 32)<\/p>\n\n\n\n
on kevad ja kenad neiud
on j\u00e4lle jultunuks l\u00e4inud (1976: 44)<\/p>\n\n\n\n
4) Naine ja loom on sagedased seosed, ehkki loomadega ei v\u00f5rrelda:
Naisi ja hobuseid
s\u00e4lgude suguseid,
naisi ja hobuseid
t\u00f5rksaid ja tugevaid
taltsaks pead tegema
valdajal v\u00e4el!
\/- – -\/
armsaks pead tegema
armunud k\u00e4el (1991: 20)<\/p>\n\n\n\n
ja elu eriti rikuvad
h\u00e4\u00e4d naised ja kurjad koerad (1976: 39)<\/p>\n\n\n\n
5) Lapsep\u00f5lves n\u00e4htud l\u00f5hkiminevad \u00fcmarad lehmad seostuvad rasedate naistega:
Ei l\u00e4he need lehmad meelest,
kes \u00e4dala peal l\u00e4ksid l\u00f5hki (1976: 35)<\/p>\n\n\n\n
6) Seostab naisi loomadega minnes v\u00e4idetavalt naiste juurde karjalauta. P\u00f6\u00f6rdumise objekt \u00e4ratab kahtlusi, virtsak\u00e4ru l\u00fckkasid lautades tavaliselt meeskarjakud. Seet\u00f5ttu eba\u00f5nnestub ka suhe, m\u00e4\u00e4ritud \u00fclikonda v\u00f5ib t\u00f5lgendada ka m\u00e4\u00e4ritud reputatsioonina:
Karjalauta l\u00e4ksin ma,
et piigakesi kaeda,
\u00fchelgi neist minu jaoks,
ei olnud aga aega.
\/- – -\/
k\u00f5ige kenam virtsak\u00e4ru
hakkas v\u00e4lja viima
\/- – -\/
Ah mu vaene \u00fclikond,
see on n\u00fc\u00fcd ropp ja kole!
Sellist kosjask\u00e4imist
ilmas teist ei ole. (1991: 55)<\/p>\n\n\n\n
7) V\u00e4line manipulatsioon:
saatuse
\u00fcksluises
\u00fcsas
\/- – -\/
piinatud pilguga naaldudes r\u00fc\u00fctatud rindade vastu,
kord-korralt paljaks neid v\u00f5ttes ja pannes neid tagasi (1976: 32)<\/p>\n\n\n\n
\u00dcksluine \u00fcsk on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne kujund, normaalse seksuaalse s\u00e4ttumuse puhul peaks \u00fcsk k\u00f5ige muu kui \u00fcksluisusega seonduma. Naise erogeenne tsoon ei n\u00e4i erutavat, pigem tekitab ebakindlust; suhe j\u00e4\u00e4b v\u00e4lise manipulatsiooni tasandile.<\/p>\n\n\n\n
8) Ahistatud naine:
kukkus Kai
suisa suuli
kui ta sai
k\u00f5mdi kuuli (1988: 43)<\/p>\n\n\n\n
Kaastunde puudumine naise tapmise puhul, tundub nagu oleks tegu v\u00e4\u00e4rtusetu olendiga, kelle surm on paigutataud lorilaulu konteksti; emotsioonaalne k\u00fclmus:
l\u00e4hed lebad luine s\u00e4ngis,
naine nutuga lahutab meelt (1976: 33)<\/p>\n\n\n\n
9) Teenindav naine, naisel on sageli teenindav funktsioon, naine pole mehega samav\u00e4\u00e4rne:
ja naine pesu pesi (1976: 43)
tuleb turunaine (1976: 48)
kojanaise luud (1976: 51)<\/p>\n\n\n\n
10) Palindroomi pealkiri n\u00e4itab, et ei suudeta t\u00fcdrukule l\u00e4hedale p\u00e4\u00e4seda, takistus suhtlemisel noorte naistega on n\u00e4htav ka k\u00f5ige s\u00fcgavamates keelekihistustes:
PLIKA JA KILP (1994: 86)<\/p>\n\n\n\n
11) Positiivsed elamused seoses naistega on kohmakad ja v\u00e4heveenvad, neid ei osata v\u00e4ljendada, j\u00e4\u00e4dakse n\u00f5utuks ja reageeritakse ebaadekvaatselt:
Su puusad on kui pastilaa,
ma n\u00e4ppe lahti neist ei saa. (1982: 63)<\/p>\n\n\n\n
12) J\u00e4rgmine v\u00e4rss seostub s\u00fc\u00fctundemotiiviga, “h\u00e4\u00e4ks teha” tahetakse leigust vastassooga suhtlemisel:
Ta vahetas kleiti,
ma n\u00e4gin ta keha.
Ma tahtsin ta h\u00e4\u00e4ks
s\u00e4\u00e4l midagi teha.<\/p>\n\n\n\n
Ma lugesin raha:
sada viisk\u00fcmmend rubla…
Ei, kinke ta endale
teha ei luba! (1991: 38)<\/p>\n\n\n\n
13) S\u00fcmpaatiat v\u00f5ivad \u00e4ratada v\u00e4lja kujunemata v\u00f5i vanad naised.
vanaeit k\u00fcttis sauna –
kuum, et v\u00f5ta karva! (1991: 41)<\/p>\n\n\n\n
(\u00dcldisest suhtumisest naisesse moodustavad erandi raamatu “Punaste \u00f5htute purpuri” kaks viimast ts\u00fcklit “\u00d5htud” ja “Me liigume”).<\/p>\n\n\n\n
14) Suhete, sealhulgas peresuhte formaliseerumine:
isa on visa,
ta lutsib veel nisa,
kuigi on k\u00fcllaltki vana.<\/p>\n\n\n\n
Ema on kena,
ei t\u00f5rele tema,
talle too jant on
\u00fckstakama. (1991: 27)<\/p>\n\n\n\n
15) Kodu on alanduse paik, kust igal v\u00f5imalusel p\u00fc\u00fctakse p\u00f5geneda:
Me j\u00e4tsime kodud, kuid kahju ei olnud (1988: 5)
p\u00f5ll v\u00f5ta eest ja p\u00f5gene kodust (1976: 21)<\/p>\n\n\n\n
16) Vastavates ringkondades on eriti populaarne luuletus “Patt”, mida on laulnud Joel Steinfeld, keda on karistatud homoseksuaalse kuriteo eest:
me k\u00e4ime keset s\u00fcmboleid
see on me meelest t\u00f5elus,
kuid tegelikkus teine on (1991: 23)<\/p>\n\n\n\n
17)Vastandumine ja \u00f5ilistamine samaaegselt:
l\u00f5\u00f5g on l\u00fchike, l\u00f5bu on pikk,
hirm on l\u00fchike, himu on pikk. (1982: 17)<\/p>\n\n\n\n
18)Keha ja vaimu vastandus, samas ka konflikt luterlike (moraali)normidega ning s\u00fc\u00fctunde otsesed v\u00e4ljendused:
Ma h\u00e4benen \u00f6elda, et h\u00e4benen,
ma kardan \u00f6elda, et kardan. (1994: 100)<\/p>\n\n\n\n
See on t\u00f5si. Olen hull v\u00f5i rumal. (1994: 83)
valgeks vilistan musta (1976: 6)<\/p>\n\n\n\n
19) homoseksuaalne motiivi \u00f5ilistatamine patriootilise v\u00f5i religioosse retoorikaga on t\u00fcpiline:
roomasime m\u00e4ele,
haljale oksale,
Immanuel! (1988: 19)<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et Runnelil on enam perspektiivi v\u00e4listurul edukalt l\u00e4bi l\u00fc\u00fca kui paljudel teistel eesti luuletajatel. Homoluulel on k\u00f5ikjal tsiviliseeritud maailmas kindlate maitse-eelistustega ja rohkearvuline publik. Runneli n\u00e4ide annab julgust eesti luulega tegeleda, meie kirjandus ei ole nii t\u00fchine ja ebahuvitav nagu me oleme harjunud m\u00f5tlema. Tuleb ainult \u00fcle olla oma eelarvamustest ja anal\u00fc\u00fcsida tekste sellistena nagu nad tegelikult on.
Eesti kirjandus on rikas ja tal on suur tulevik, selle k\u00e4sitluse tagaj\u00e4rjel muutub vaieldavaks Emil Tode juhtpositsioon eesti homokirjanduses, kuid konkurents on pluralistlikus \u00fchiskonnas niikuinii vajalik n\u00e4htus.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus:
Peterson, Kristjan-Jaak 1987. P\u00e4evaraamat. Tallinn: Eesti Raamat.
Runnel, Hando 1982. Punaste \u00f5htute purpur. Tallinn: Eesti Raamat.
Runnel, Hando 1991. Kiikajon ja kaalepuu. Tallinn: Eesti Raamat.
Runnel, Hando 1972. Lauluraamat ehk M\u00f5\u00f5ganeelaja ehk Kurbade kaitseks. Tallinn: Perioodika.
Runnel, Hando 1976. M\u00f5ru ning m\u00f6\u00f6duja. (Loomingu Raamatukogu, nr 14.) Tallinn: Perioodika.
Runnel, Hando 1988. Laulud eestiaegsetele meestele. (Loomingu Raamatukogu, nr 44-46.) Tallinn: Perioodika.
Runnel, Hando 1994. Oli kevad, oli suvi. Tallinn: Eesti Raamat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
EESTI GAYLUULE J\u00c4RJEKORDNE ALGUS: HANDO RUNNEL* Oleks k\u00fcllalt raske ammendavalt vastata, mitu algust eesti homoluulel tegelikult on. Homoseksuaalsete motiividega luule kujutab endast siin piisavalt haruldast n\u00e4htust, mis v\u00e4\u00e4riks lausa eraldi k\u00e4sitlust. Meie piirdume praegu vaid markeeringuga. Miks on just homoluule j\u00e4rjekordese algusega tegemist? Pole v\u00f5imatu, et sellealaseid motiive leiab rahvalauludestki. Kelle jaoks algab t\u00f5sine eesti […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-485","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/485","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=485"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/485\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":486,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/485\/revisions\/486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=485"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=485"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=485"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}