Osutamine \u00fche unustatud kirjaniku – Reed Morni – teostele on \u00fchtlasi katse otsida vastust k\u00fcsimusele, kuidas tuua kirjaniku loomingut v\u00e4lja unustusest. \u00d5igupoolest tuleks alustada k\u00fcsimusest, miks on kirjanik unustatud? Kas on p\u00f5hjuseks kirjandusloolise kaanoni muutumine v\u00f5i on kirjaniku looming osutunud marginaalseks loomishetkest alates? Kas on kirjanik unustatud oma nn kunstilise k\u00fc\u00fcndimatuse t\u00f5ttu v\u00f5i seet\u00f5ttu, et on mingil p\u00f5hjusel kuulunud teatud marginaalsesse v\u00e4hemusse? Kas selle marginaalsuse m\u00e4\u00e4ras Reed Morni loomingu omap\u00e4ra v\u00f5i m\u00e4\u00e4ras selle kirjaniku sugu ehk teisiti: kas naissoost prosaisti ja kriitiku teostel oli rohkem eeldusi j\u00e4\u00e4da marginaalseteks? Kuna Reed Morni teostest ei ole uustr\u00fckke, v\u00f5iks ka k\u00fcsida, kas kirjaniku teoste retseptsiooniahel on katkenud juhuslikult v\u00f5i on ta looming j\u00e4\u00e4nud \u00fcldse arvestatava retseptsioonita? Ja l\u00f5puks – kas v\u00f5iks olla v\u00f5imalik ta teoste retseptisooni velmata?<\/p>\n\n\n\n
Seesuguste k\u00fcsimuste ees seistes peaksime alustama teoste vastuv\u00f5tust nende ajaloolisel ilmumishetkel. Uuskriitika on kahelnud ajaloolise lugemisviisi vajalikkuses. Vaieldamatult s\u00f5ltub iga kirjandusteose vastuv\u00f5tt k\u00f5ige enam sellest, mida see teos \u00fctleb lugejaile, kes loevad teda n\u00fc\u00fcd ja praegu. Ometi t\u00e4hendab kirjandusteose ajaloolise konteksti, ajaloolise retseptsiooni ja isegi loomisloo taastamine erakordset p\u00f5nevat jalutusk\u00e4iku minevikku. See mineviku slepp, mida iga teos kaasas kannab, kleepub oma m\u00e4rgilisuses teose k\u00fclge niiv\u00f5rd, et moodustab iga teose kui j\u00e4\u00e4m\u00e4e veealuse osa. Teosed kannavad kaasas kinnisepiteete mingi aja bestselleriks olekust, on ebam\u00e4\u00e4raselt “unustatud”, teatud lugejate grupi hulgas “hinnatud”, teatud autorite parimad teosed, teatud teema esmakordsed k\u00e4sitlused jne. Seesugused hinnangulised m\u00e4\u00e4ratlused kommenteerivad ja t\u00f5lgendavad teoseid, suhtestavad neid nende ajaloolise retseptsiooniga, on v\u00f5tmeks selle ajaloolise retseptsiooni taastamisel ja tasandavad teed retseptsiooni uue laine jaoks.<\/p>\n\n\n\n
Reed Morni pseudon\u00fc\u00fcmi all tuntuks saanud Frieda Dreverk (1898 – 1978) on neid loojaid, kes on v\u00e4ltinud igasugust t\u00e4helepanu oma isikule. Olen aga niiv\u00f5rd erak ning oma enese teid k\u00f5ndiv, kirjutas Frieda Dreverk Eduard Hubelile 1934. aastal (KM EKLA, f 182, m 1:120). Sama enesem\u00e4\u00e4rang oma erandlikkuse r\u00f5hutamise kaudu jatkus l\u00e4bi kogu ta elu. Kirjades korduvad deklaratsioonid nagu: Ma j\u00e4\u00e4n eestlaste seas ikka v\u00f5\u00f5raks, k\u00fcll ka k\u00f5ikjal mujal (Aario Maristile 7. VIII 1954, KM EKLA, f 169, m 227:2); Ma ei k\u00e4i eestlastega ega kellegagi l\u00e4bi siin. Elan t\u00e4iesti erakuna (pr Pressentinile 16. X 1967, KM EKLA, f 169, m 227:6); Minu eluk\u00e4ik ei paku midagi huvitavat. Mina end intervjueerida ei lasegi. Tahan j\u00e4\u00e4da oma h\u00e4marusse ja \u00fcksindusse rahulikult elama (Krusten 1978: 195).<\/p>\n\n\n\n
Frieda Drevergi eluloolised andmed on k\u00e4ttesaadavad vaid \u00fcldjoontes, ta on olnud t\u00f5rges k\u00fcsimustele vastates, andnud minimaalselt intervjuusid, tema kaasaegsed on enamasti lahkunud, tema arhiiv s\u00e4ilinud l\u00fcnklikult. S\u00fcndinud Tallinnas t\u00f6\u00f6lisperes (isa oli Krulli, ema Lutheri vabriku t\u00f6\u00f6line, ema kasvatas t\u00fctart \u00fcksi), sai ta ometi hea hariduse. K\u00e4inud I Maailmas\u00f5ja aegu mitmes Tallinna koolis, astus ta 1919. aastal Tartu \u00dclikooli, \u00f5ppis romaani filoloogiat, kirjandust ja filosoofiat, l\u00f5petas 1924. aastal filosoofiamagistrina. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas Frieda Dreverk kooli\u00f5petajana Paides ja Tallinnas. See amet oli ta enesesset\u00f5mbunud loomusele vastumeelne ja m\u00f5ne aasta j\u00e4rel loobus ta kindlat sissetulekut andvast t\u00f6\u00f6kohast ning teenis elatist vaid kirjat\u00f6\u00f6dest: ilukirjandusest, retsensioonidest, t\u00f5lgetest jm kaast\u00f6\u00f6st ajalehtedele v\u00f5i ajakirjadele. 1932. aastal sai ta Prantuse Instituudilt v\u00e4ikese stipendiumi, viibis aasta Pariisis (novembrist 1932 kuni novembrini 1933), seej\u00e4rel Madridis (1934. aasta veebruarini), venitades tagasihoidlikku summat ajaliselt mitu korda pikemaks. Raha puudusel ja t\u00f6\u00f6d leidmata, pidi tagasi p\u00f6\u00f6rduma kodumaale. Siin jatkas Dreverk kirjutamist, kuid pooleli olev romaan ei saanud valmis, mitmed avaldamiskatsed eba\u00f5nnestusid. Ta pidi andma eratunde v\u00f5i tunde koolis ning jatkama \u00e4\u00e4rmiselt kasinat elu. Iialgi ei liikunud ta kirjanduslikes ringkondades, keeldus astumast kirjanike liitu, ta suhtlusring oli kitsas. Ta hoidis k\u00f5rvale igasugusest t\u00e4helepanust, ei taotlenud \u00fchtegi toetust ja oli k\u00f5ige meelsamini kirjanduslikukst t\u00f6\u00f6st elatuv vabakutseline. Aastail 1940 – 1944, n\u00f5ukogude ja saksa okupatsioni ajal kasutas ta oma keelteoskust peamiselt t\u00f5lkijana, seda ka suuliselt. Eestist lahkus F.Dreverk j\u00e4\u00e4davalt 1944. aastal -Saksamaale, sattus nn T\u00f0ehhi p\u00f5rgusse Sudeetides, viibis kinnipidamislaagris, t\u00f6\u00f6tas seej\u00e4rel m\u00f5ne aasta Saksamaal. 1950. aastal p\u00fc\u00fcdis ta leida sobivamat asukohamaad, oli l\u00fchemat aega Rootsis ja lahkus 1952. aastal sakslasena New Yorki. P\u00e4rast kolmeaastast kontorit\u00f6\u00f6d \u00f5nnestus Drevergil asuda Kaliforniasse. 1955. aastast kuni surmani elas ta Los Angeles, tundes l\u00f5puks, et on j\u00f5udnud oma t\u00f5otatud maale.<\/p>\n\n\n\n
Avalikkuse ees sai Reed Morni kirjanikunimi tuntuks 1927. aastal, kui kuulutati v\u00e4lja esimese k\/\u00fc “Loodus” romaaniv\u00f5istluse auhinnad. Esimene auhind langes tundmatule noormehele August Jakobsonile romaani “Vaeste-Patuste alev” eest, j\u00e4rgmised auhinnad kahele noorele tundmata naiskirjanikule – Betti Alverile ja Reed Mornile.<\/p>\n\n\n\n
“Andekas parasiit”, Reed Morni esikromaan, \u00e4ratas ilmumisel (1927) k\u00fcllalt palju t\u00e4helepanu. Esteetiliselt k\u00f5rgel tasemel intelligentsiromaanina ei ulatanud teose retseptsioon k\u00fcll August Jakobsoni j\u00f5ulise agulinaturalismi tekitatud kirjandusv\u00e4listegi reaktsioonideni, ent kaksk\u00fcmmend viis retsensiooni v\u00f5i tutvustust ajakirjanduses osutasid \u00f5nnestunud deb\u00fc\u00fcdile. Teose pealkiri muutus s\u00fcmboliks ja alustas iseseisvat elu, s\u00e4ilides m\u00e4rgina ka siis, kui ta looja nimi oli unustatud. Selles teoses l\u00f5i kirjanik t\u00e4pse ps\u00fchholoogilise eritluse kaudu Ellu Romeldi, ajast v\u00e4ljas seisva \u00fcksiklase kuju. Peategelase \u00e4\u00e4rmuslik individuaalsus viis ta absoluutse ummikseisuni. “Andeka parasiidi” t\u00e4hendusmahtu v\u00f5iks v\u00f5rrelda kirjaniku \u00fche tookordse lemmiku – Lermontovi “Meie aja kangelasega”. Nagu Lermontov Pet\u00f0orini kaudu, p\u00fc\u00fcab Reed Morn Ellu kaudu osutada mitte ainult kangelasele, vaid ka ajale. J\u00f5udis aeg \u00fcksk\u00f5iksele hetkele, mil j\u00f5udis Ellu Romeldi ilma surema, algab romaan “Andekas parasiit”. T\u00f5elise elu v\u00f5imatus, tegelikkuse ja t\u00f5elise elu kui k\u00e4ttesaamatu ideaali \u00fchendamatus m\u00e4\u00e4ravad kogu Ellu Romeldi l\u00fchkese tee, mida m\u00e4rgib ihu ja hinge konflikt. Ellu on eluj\u00f5uetu tundeinimene, v\u00f5rdselt v\u00f5imekas ja tahtetu. Ta on vaese lesknaise t\u00fctar, kes ema abiga v\u00f5itleb end \u00fclikooli ja tunneb pidevat piina kehva elu labasuse ja madaluse p\u00e4rast. K\u00f5rk ja n\u00f5udlik vaim, kes p\u00f5lgab s\u00fcgavalt igasugust inimhulka ja massiteadvust. Unistaja, plaanidetegija, igasugusest ebapeenusest ja ebapuhtusest hirmuga eemalduv. T\u00e4is kaastunnet elu varjupoolele j\u00e4\u00e4nute vastu, ometi n\u00f5rk ja j\u00f5uetu oma kaastundes. L\u00f5puni egoistlik ja h\u00e4\u00e4bumisaldis, k\u00f5rge enesehinnaguga, kuid kammitsetud kompleksidest, v\u00f5imetu v\u00f5tma elult vastu igap\u00e4evast riski, nii l\u00f5petab ta oma elu revolvrilasuga. Ellu kujutles surnu n\u00e4gu \u00fclevana, kus puhtusetunnet ei riiva enam midagi elusate ebapuhtusest ja ebapeenusest. Kus ei \u00f0okeeri enam midagi labast ega banaalset. Romaani pealkiri osutab autori irooniale v\u00f5i isegi kohtuotsusele – Ellu Romeldil on k\u00fcll andeid ja eeldusi, ometi j\u00e4\u00e4b ta elule v\u00f5lgu. Ta ei jaksa \u00fchendada igatsust ja tegu, hinge ja ihu. Ihu j\u00f5uab anatoomikumi, kus arst seletab v\u00f5hikuile selle keha kaudu inimihu funktsioone. Hing oli lahkunud k\u00f5ikide silmist vabale tulevikule vastu, veel arg ning harjumata oma \u00fcksilduses, igatsedes h\u00e4maralt oma \u00e4sjast ihu.<\/p>\n\n\n\n
Avaldati isegi arvamust, et Reed Morni romaan on kunstik\u00fcpsem Jakobsoni naturalistlikust eluk\u00e4sitlusest. Siiski vastas August Jakobsoni panoraamne naturalism ajaj\u00e4rgu eesti romaani arengutendentsidele m\u00e4rksa adekvaatsemalt kui Reed Morni viimistletud keeles kirjutatud erandinimese lugu. Eesti proosa areng liikus 1920. aastate l\u00f5pul ja 1930. aastate alguses r\u00f5hutatult nn elul\u00e4heduse suunas. Laiahaardelise eluk\u00e4sitluse k\u00f5rval eeldati proosalt sotsiaalkriitilist hoiakut, mis Reed Morni romaanis ei puudu, kuid piirdub erandliku n\u00e4itega. Reed Morn ei taotlenud esineda sotsiaalsete \u00fcldistustega nagu August Jakobson, vaid tahtis anal\u00fc\u00fcsida teatud inimloomust, otsida ta saatuse algt\u00f5ukeid. Samal ajal kutsus “Kirjandusliku Orbiidi” meelne kriitika n\u00e4gema, st kujutama elus olulist ja suurt, \u00e4ratama inimestes elutahet ja -julgust. Seesugusena suundus ajastu elul\u00e4heduslike n\u00f5udmise teravik individualistliku elukujutuse, ka \u00fcksikindiviidi ps\u00fc\u00fchika teravdatud anal\u00fc\u00fcsi vastu. Niisugune elul\u00e4hedus j\u00e4i Reed Mornile, aga ka samaaegselt deb\u00fcteerinud Betti Alverile v\u00f5\u00f5raks. Seesuguste n\u00f5udmiste esilekerkimine aitab selgitada, miks Reed Morni teine romaan, “Kastreerit elu” (esikromaaniga v\u00f5rreldes m\u00e4rksa d\u00fcnaamilisem ja “elul\u00e4hedasem”) v\u00f5eti kriitika poolt suhteliselt loiult vastu.<\/p>\n\n\n\n
1929. aastal ilmunud “Kastreerit elu” vaatleb \u00fcksikisiku vaimse eneseteostuse v\u00f5imalikkust. Eraldatuse ja enesesse kapseldumise k\u00f5rval on muutunud oluliseks individuaalne julgus kurjale vastu astuda, ka kaasinimesi teenida. Teose tegevus toimub vanglas, kuhu peategelane Andreas Orpus on sattunud, sest astus v\u00e4lja naist piinanud j\u00f5hkardist peremehe vastu. Andreas Orpus on oma sisekaemustele p\u00fchendatud eksistentsis Ellu Romeldi sugulashing, introvert, \u00fclitundlik, tugevate emotsioonidega, ometi pidetu ja \u00fchiskonnas n\u00f5rk, kirglikult m\u00f5istmist ihkav, kuid igas k\u00e4eulatuses pettust kahtlustav. Valinud keskseks karakteriks \u00fcleliigse inimese, kes vihkab labasust ja t\u00f5usiklust, piinleb oma katsetes lahendada eksistentsiaalseid probleeme, ei korda kirjanik oma eelmist teost, vaid otsib uusi v\u00f5imalusi. “Kastreerit elu” paistab silma vanglaelu realistliku kujutamise ja v\u00e4rvikalt markeeritud karakterportreede poolest. Erandinimese saatuse lahenduseks ei ole meeleheitlik revolvrilask. Andrease sugulashing Ilma Rand otsustab saada diakonissi\u00f5eks – \u00f5eks k\u00f5igile. Peategelane ise lahkub kodumaa pigistavast ringist Aafrikasse, kus loodab leida t\u00f5elisemat elu. “Kastreerit elu” on originaalne kunstiteos, milles kirjanik v\u00f5ttis endale ulatuslikumaid \u00fclesandeid kui esikteoses ning p\u00fc\u00fcdis osutada indiviidi ummikseisude positiivsetele lahendusv\u00f5imalustele. Autori s\u00fcvenemine filosoofilistesse otsingutesse, ta filoloogiline kultuur ja iseseisev keelekasutus, ta areng j\u00e4id kriitikas suurema t\u00e4helepanuta. Taas kujutas Reed Morni romaan keskse tegelasena k\u00f5rgendatud vaimsete n\u00f5udmistega intelligenti ja j\u00e4lgis indiviidi vaimset eneseteostust, kuid teose \u00fcmber elevuse tekitamiseks puudus romaaniv\u00f5istluse tekitatud p\u00f5nevus. Kriitika ja lugejate meeled k\u00f6itsid agressiivsemad argielu kujutajad.<\/p>\n\n\n\n
Samal 1929. aastal ilmunud Reed Morni novellis “Prints” astutakse otses\u00f5nu v\u00e4lja indiviidi annulleerimise vastu \u00fchiskonna poolt. Peategelane, nagu Reed Morni tegelased \u00fcldse, on elus k\u00f5rvaltvaataja, kuid vaimne gurmaan, kelle jaoks enese vastandamine massile on pideva vaimse pinge allikaks. Eneseanal\u00fc\u00fcs ja kontemplatsioon domineerivad samuti Reed Morni j\u00e4rgnevais novellides, mida pingestavad eksistentsiaalsed probleemid ja sageli ka surma l\u00e4hedalolek. Kokku ilmus Reed Mornilt aastail 1929-1940 ajakirjas “Looming” kaheksa pikemat novelli. Imetledes erinevust, eluj\u00f5udu, eksootilisust loob autor sageli karakterportreid, milles vastanduvad noor enesesset\u00f5mbunud t\u00e4iuseigatseja ja j\u00f5uline ning kapriisne, eksootiliselt k\u00fclget\u00f5mbav indiviid. Maiste kirgede asemel kannustab Reed Morni meelistegelasi maksimalistlik vaimse t\u00e4iuse taotlemine. Novellis “\u00d5nn” (1935) vastandatakse kaks \u00f5de: t\u00e4iuseigatseja Sola ja ta argip\u00e4evase \u00f5nne st abieluga leppiv \u00f5de. “Briljandid”, “V\u00f5istleja” (1937) ja “\u00d5de Marga saatuslik suvi” (1938) on tugevad karakternovellid, grotesksev\u00f5itu situatsioonide esitamise k\u00f5rval paistavad nad silma oskusliku ps\u00fchholoogilise anal\u00fc\u00fcsiga. M\u00f5ned novellid (n\u00e4it “Don Unico” 1938; “Andke keisrile, mis keisri, Jumalale, mis Jumala”, 1939) on filosoofilise dispositsiooniga ja oma arutlustes esseel\u00e4hedased haakudes Frieda Drevergi selle perioodi esseistikaga. Frieda Dreverki esseistika vaatleb erandlikke ja kirglikke isiksusi, p\u00fchendunuid ilu teenimisele v\u00f5i filosoofilistele otsingutele, imetleb eksootilisust, k\u00f5ike seda, mis \u00fcletab rutiinse argip\u00e4eva. M\u00e4\u00e4ravaks kriteeriumiks on t\u00e4iuseigatsus, julgus vaadata silma igavikule. (N\u00e4it F.Dreverki esseed Michel de Montaigne’st ja Anna de Noailles’st ). Enesestm\u00f5istetavalt kuulub siia ritta ka Jeanne d’Arci biograafia: Kas ei peitu Jeanne’i saatuses veel \u00fcks igivana, kuid alati uus traagika: erandinimese saatus teisitim\u00f5tleva enamiku vastu, kellel ta ohvriks langeb? (Dreverk 1935:142).<\/p>\n\n\n\n
Reed Morni filosoofilised ja karakternovellid on ajastu asjadest r\u00e4\u00e4kivate teoste k\u00f5rval erakordselt suver\u00e4\u00e4nsed. Sotsiaalkriitilisest peajoonest h\u00e4lbimine v\u00f5iks olla nende teoste marginaalsusesse unustamise oluliseks p\u00f5hjuseks. Liiatigi hoidus autor kirjanduselust demonstratiivselt k\u00f5rvale, ei hoolitsenud reklaami eest, valis marginaalsuse v\u00e4ljakutsuva j\u00e4rjekindlusega.<\/p>\n\n\n\n
Reed Morni katsed l\u00f5petada kolmandat romaani – kujunemisromaani, mis sisaldas kirjaniku otsinguid ja p\u00fc\u00fcdlusi s\u00fcnteesi poole, eba\u00f5nnestusid. Ta unistas sidemete katkestamisest kodumaaga, kirjutamine ja argip\u00e4ev, igap\u00e4evane kasu ja \u00fclimad eesm\u00e4rgid ei andnud end tema jaoks kunagi \u00fchendada.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5plik kodumaalt lahkumine tuli teisiti, kui F.Deverk seda 1930. aastail kujutles, ent see ei t\u00e4hendanud loobumist kirjutamisest. Paguluses ilmus talt 1950. aastate alul l\u00fchemaid novelle, 1955. aastal avaldas kirjastus “Orto” Reed Morni romaani “Tee ja t\u00f5de”, “Manas” ilmus 1960. aastail seitse Drevergi tihedat esseistlikku k\u00e4sitlust maailmakirjanduse t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseist autoreist (Emily Dickinson, Ruben Dario, Hermann Keyserling jt.). Romaani “Tee ja t\u00f5de” v\u00f5iks nimetada Reed Morni k\u00f5ige olulisemaks tekstiks, mis s\u00fcnteesib ta varasemate romaanide individualistlikud ekslemised ja hilisemate t\u00f5eotsingud, n\u00e4itab indiviidi teekonda vaimse selguse, enesesalgamise, seesmise harmoonia ja kaasinimeste teenimise suunas. Peategelase Estri eluk\u00e4igu kujutamises v\u00f5ib m\u00e4rgata autobiograafilisi sugemeid, veel rohkem isiklikku v\u00f5iks leida Estri vaimse kujunemise anal\u00fc\u00fcsis. Ester on \u00e4\u00e4relinna poepidaja t\u00fctar, kelle isa on pere h\u00fcljanud. Ebapraktiline, vaimsete huvidega Ester vastandub praktilisele \u00f5ele Andale, kes teenib kohusetundlikult elu igap\u00e4evaseid v\u00e4ikesi eesm\u00e4rke. Ester kardab argip\u00e4eva ja tahab vaimselt kasvada, kuid hakkab m\u00f5istma oma igap\u00e4evast elu elavat ema, kes omal viisil teenib teisi inimesi ja kelles Ester \u00e4kki ei tunne kitsendavaid seesmisi piire. Kodust ja argip\u00e4evast toob vabanemise Tartu \u00dclikool, kus Ester leiab vaimse sugulashinge matemaatika\u00fcli\u00f5pilases Indro Asperis. Indro Asper leiab oma tee ja t\u00f5e tagasihoidlikus pargivahi ametis ja l\u00f5puks oma elu andmises kaasinimes eest. Ester lahkub kodumaalt ja r\u00e4ndab edasi, j\u00f5udes l\u00f5puks j\u00e4relduseni, et inimene ei v\u00f5i tahta v\u00f5tta endale jumala koormat. Inimliku tee m\u00f5\u00f5t on p\u00fc\u00fcd teha head teistele ja saavutada seel\u00e4bi koosk\u00f5la iseenda ja maailmaga. Romaanis “Tee ja t\u00f5de” l\u00e4bib kirjanik veel kord teemad, mis on iseloomulikud ta varasemale loomingule: igap\u00e4eva vaimun\u00fcristava labasuse ja vaimsete otsingute vastuolu v\u00f5i liha tee ja vaimu tee vastandamine (kahe \u00f5e v\u00f5rdlemine), hirm pideva argip\u00e4eva, aga ka maiste kirgede ees ja l\u00f5puks j\u00f5udmine kristliku eneseohverduse ja ligimese teenimiseni. Romaani pealkiri sisaldab tsitaadilise vihje “Uuele Testamendile”. Reed Morni viimane ilmunud teos on ajakirjas “Mana” avaldatud romaan “Nimed ajas ja ruumis”, mille viimane osa j\u00f5uab tr\u00fckki p\u00e4rast kirjaniku surma. Viimased teosed, nii avaldatud “Nimed ajas ja ruumis” kui ka k\u00e4sikirja j\u00e4\u00e4nud “M\u00e4rgit hing” ja jutustused on kirjutatud illustreerimaks kirjaniku viimaste eluk\u00fcmnendite selginud t\u00f5demust, et \u00f5nn tuleb inimese seest, mitte v\u00e4ljastpoolt. Need l\u00f5dva intriigiga filosoofilised m\u00f5tisklused on kirjutatud vaimsete otsingute korrastamiseks ja inspireeritud kirjaniku huvist ida \u00f5petuste, eesk\u00e4tt budismi vastu. Elu on Frieda Drevergi jaoks vaimne \u00fclesanne, ta kirjutab sellest, kuidas selle \u00fclesandega toime tulla.<\/p>\n\n\n\n
Reed Mornile v\u00f5iks kuuluda kirjandusloos m\u00e4rgatavalt olulisem koht, kui seda on praegune marginaalne asend. “Eesti kirjanduse ajalugu” p\u00fchendab talle lehek\u00fclje peat\u00fcki “Nooremaid romaanikirjanikke” alapeat\u00fckis “Teisi nooremaid autoreid” (Eesti Kirjanduse ajalugu IV, 2. Tallinn 1984, lk 305). Reed Morni loomingut tutvustatakse koos Arno Raagi, Edgar V. Saksa, August Kirsim\u00e4e, Helene Ranna, Leo Anveldi, Leida Tigase, Helga P\u00e4rli-Sillaotsa, Elmar \u00d5una ja Voldemar \u00d5una loominguga. Iseseisvalt k\u00e4sitletud autorid sealsamas on Karl Ristikivi, Mart Raud, Aadu Hint, Enn Kippel ja Leida Kibuvits. Missugused v\u00f5iksid olla v\u00f5imalikud kirjandusloolise kaanoni muudatused, mis asetaksid Reed Morni loomingu unustatud marginaaliast tsentrile l\u00e4hemale? \u00dcks ajakohane paradigmavahetuse v\u00f5imalus oleks kahtlemata eesti naiskirjanduse ajalugu. Seni ainuke katse, Oskar Kruusi anakronistlikult teedrajav, kuid positivismi takerduv “Naine hanesulega” (Tallinn, 1971) on \u00fcles otsinud arvukalt unustatud naiskirjanikke, ometi pole ta Reed Morni pidanud kaasv\u00f5tmise v\u00e4\u00e4riliseks. Oli ehk p\u00f5hjuseks Frieda Drevergi pagulasestaatus? Kahekordne sein, mis eraldas Reed Morni ja paljud teised kirjanikud n\u00f5ukogude kirjanduskaanonist, ei sisaldanud mitte naissoolisust ja pagulust, vaid deb\u00fc\u00fcti kodanlikuks nimetatud perioodil ja loomingu jatkumist paguluses. Kahtlemata ei oleks eesti feministlikul kirjandusuurimisel v\u00f5tta esindavamat n\u00e4idet unustatud naiskirjaniku kohta. Elaine Showalter on r\u00f5hutanud, et naiskirjanikke ei peaks uurima mitte seet\u00f5ttu, et nad k\u00f5ik kirjutavad samamoodi v\u00f5i et nende stiil on eriti feminiinne, vaid seep\u00e4rast, et naistel on oma ajalugu, mida v\u00f5ib anal\u00fc\u00fcsida. Spetsiifiliste tegurite hulka kuuluvad n\u00e4iteks naiste suhted kirjandusturuga, \u00fchiskondlike ja poliitiliste muudatuste m\u00f5jul toimunud muutused naise kui \u00fcksikisiku positsioonis. Viimane kehtib kindlasti Frieda Drevergi saatuse kohta, mis kui \u00fcksikisiku ja hiljem pagulases saatus ei saanud j\u00e4\u00e4da ajastu murrangutest v\u00e4ljaspoole. Nagu teisedki pagulased, pidi ta n\u00f5ustuma \u00fcksk\u00f5ik millise t\u00f6\u00f6ga. Vanuse, pagulase staatuse ja vahest ka soo t\u00f5ttu ei leidnudki ta oma haridusele vastavat t\u00f6\u00f6d. Eespool on osutatud Reed Morni hilisemate teoste hindamise v\u00e4hesele p\u00f5hjendatusele, teatud vaikuse v\u00f5i n\u00f5utuse seinale, mida ta teosed enda \u00fcmber kasvatasid. Kas pole siin \u00fcheks p\u00f5hjuseks ka. raskused kirjaniku sobitamisel stereot\u00fc\u00fcpidesse? Eesti naiskirjanduse kontekstis asetuks Reed Morn ritta, kuhu kuuluvad Betti Alver, Marta Sillaots, Leida Kibuvits, Helene Ranna, Helga P\u00e4rli-Sillaots, Aira Kaal jt, ajastu laiemas kirjanduslikus kontekstis alustas ta perioodil, ta mil olulisemateks prosaistideks olid Tammsaare, Metsanurk, Luts, Kivikas, Jakobson ja Sirge. Olustikuline argip\u00e4ev, agulielu v\u00f5itlused on Reed Morni jaoks tausta k\u00fcsimused, maaelu ja asunike v\u00f5itlus on talle v\u00f5\u00f5ras, kuid igasugune t\u00f5e ja \u00f5iguse ning vaimse eneseteostuse otsimine erutab teda p\u00fcsivalt. Tema loomingu k\u00fcsimuste k\u00fcsimuseks on, kuidas peaks inimene kasutama talle antud elu. Eksistentsiaalsete probleemide k\u00e4sitlemisel oleks v\u00f5imalik Reed Morni loomingut v\u00f5rdlevalt vaadelda 1920. ja 1930. aastate eesti romaani (sealhulgas Tammsaare, Metsanurk) taustal. Ps\u00fchholoogiline realism \u00fchendab teda Leo Anveldi, Rudolf Sirge (“H\u00e4bi s\u00fcdames”) jpt 1930. aastate romanistidega. Omaette k\u00fcsimuseks on ka Reed Morni suhe modernismiga. Seistes v\u00e4ljaspool k\u00f5iki r\u00fchmitusi, ei olnud kirjanikul vajadust seda probleemi aktualiseerida. Kahtlemata oli talle aga t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras 1920. ja 1930. aastate valdavalt uusrealistlik v\u00f5i naturalistlik suundumus, ta varasemad kirjanduslikud eeskujud kuulusid dekadentsiga piiritletud autorkonna hulka, ta ps\u00fchholoogiline realism, ta indiviidikeskne kujutamisviis on l\u00e4hedasem modernismile kui ajaj\u00e4rgu realistlikule peavoolule.<\/p>\n\n\n\n
Reed Morni teoste paigutamine v\u00f5imalikku naiskirjanduse konteksti tekitab k\u00fcsimuse kirjaniku enda alateadlikust suhtestumisest naiskirjanduse v\u00f5imalusega. Selles on palju vastuoksuslikku. Frieda Dreverk on v\u00e4itnud, et talle oli suurimaks komplimendiks, kui ta kuulis, et \u00fe\u00fcrii ei uskunud ta esikromaani vaagides, et autoriks v\u00f5iks olla naine. Ta romaanide ja novellide v\u00e4ikekodanlusep\u00f5lgus, vaimne n\u00f5udlikkus, \u00fcleolek igasuguse ainelise h\u00fcve suhtes, kauguste igatsus, ta tugev k\u00fclget\u00f5mme erakordsete isikute vastu (Pet\u00f0orin, Deemon jne.), ta anal\u00fc\u00fctiline vaim osutavad soovile salata v\u00f5imalikult oma sugu ja v\u00f5imalikku naisvaatenurka. Seejuures on ta oma teostes peale “Kastereerit elu” ja m\u00f5nede novellide valinud ometi naisvaatekoha. Ta kirjutab selleks, et konsolideeruda, st end t\u00f5estada meeste loodud maailmas, kuid v\u00e4ljendab naise kogemusi. Feministlikust kirjandusuurimusest l\u00e4htudes iseloomustaks Reed Morni t\u00fc\u00fcpiliselt kahekordne eneseteadvus (E.Showalteri t\u00e4henduses): Oma soo t\u00f5ttu vaatab ta end teiste silmadega, mehe vaatepunktist, v\u00f5rdleb end mehega ja tahab omada mehe juures hinnatud omadusi (anal\u00fc\u00fctilist m\u00f5tlemist). Reed Morni k\u00e4sikirja j\u00e4\u00e4nud romaanist “M\u00e4rgit hing” leiame t\u00f5demuse: Susan teadis: see maailm on mehe oma. Naisel pole muud, kui olla mehe varjus, temale kohandumises elada \u00e4ra oma elu (KM EKLA, f 325, m 3). Reed Morn leiab lahenduse vaimu tee l\u00e4bi liha \u00fcletamise kaudu, vaimse tugevuse kasvatamises. Tema loomingust on raske leida tavap\u00e4raseid ‘mehelik’- ‘naiselik’ opositsioonipaare, vaid ta vastandused on pigem filosoofilised: ‘elu’ – ‘surm’ (paljud ta tegelased l\u00f5petavad enesetapuga v\u00f5i keerleb nende m\u00f5te selle v\u00f5imaluse \u00fcmber); ‘tavainimene’-‘erandinimene’ (erandinimese saatus teisiti m\u00f5tleva enamiku vastas). Autori enese jaoks m\u00e4\u00e4rab ta marginaalsuse enese identifitseerimine erandinimesega. Kirjanik Reed Morni vaimsete otsingute tee on erandinimese vaimu k\u00f5rkuse \u00fcletamine ja tee inimeste teenimise juurde, kirglik t\u00f5eotsimine, vaimu primaat liha ees. Vaim on vaba, teda ei seo mingid – ka mitte soolised – piirid.<\/p>\n\n\n\n
Retseptsiooniesteetika vaatekohalt on ajalooline kirjandusteos m\u00f5istetav teose ja lugeja j\u00e4tkuva dialoogi taustal. Teose esteetiline m\u00f5ju kujuneb teose esteetiliste v\u00e4\u00e4rtuste esimesel testimisel ja v\u00f5rdlusel lugeja varasema lugemiskogemusega. Unustatud teksti m\u00f5istmise \u00fcks v\u00f5imalusi on niisiis m\u00f5ista k\u00fcsimust, millele antud tekst on vastuseks. Reed Morni loomingu retsepstioon j\u00e4i oma ajas tagasihoidlikuks \u00fchelt poolt ta teoste k\u00f5rgendatud vaimse v\u00e4ljakutse ja erandlike probleemide t\u00f5ttu, mis olid kauged 1930. aastate \u00fchiskondlikele ja biologistlikele suundumustele. Teisalt ka kirjaniku eemalet\u00f5mbumise t\u00f5ttu igasugusest avalikust elust, igasuguse reklaami v\u00e4ltimisest. K\u00f5ige l\u00e4hemal v\u00f5iks talle olla ehk Betti Alveri intensiivne ja t\u00e4iusetaotluslik looming v\u00f5i Leo Anveldi heitlevad noorukid, samuti oleks v\u00f5imalik otsida seoseid arbujaliku vaimsusega, ehkki arbujalik t\u00f5eteenimine on lahutamatu vormikultuurist ja isegi teatud m\u00e4ngulisusest, mis on raskuse vaimuga v\u00f5itlevale Reed Mornile v\u00f5\u00f5ras. Tema vaimsus viis ta elu viimasel perioodil budistlike m\u00f5tlejate tekstide uurimiseni ja budistliku s\u00f5numi vahendamiseni, millest tuletas oma tee ja t\u00f5e.<\/p>\n\n\n\n
Kogu filoloogia s\u00f5ltub jatkuvalt t\u00f5lgendusest. Reed Morni tekstide t\u00f5lgendamine annaks v\u00f5imaluse vaadelda ta teoseid kontekstis, mis sisaldab eesti kirjanduse filosoofilised otsingud (kaasajal n\u00e4it \u00dclo Mattheus), liha tee ja vaimu tee vastandamise (Emil Tode). Siit v\u00f5iks tuletada selle loomuliku \u00fcmbruse, mis v\u00f5imaldaks Reed Morni loomingu katkenud retseptsiooni jatkamist. Tekstide intertekstuaalse elu laiemat ulatust arvesse v\u00f5ttes pakuks maailmakirjanduses orienteeruva ja mitmes keeleruumis vabalt liikuva Reed Morni looming kirjandusloo konstrueerimisel p\u00f5nevat materjali.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus:
Dreverk, Frieda 1935. Jeanne d’Arc. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Jauss, Hans Robert 1982. \u00c4stetische Erfahrung und literarische Hermeneutik. Frankfurt am Main: Suhrkamp.
Krusten, Pedro 1978. Aiapidu lampioonidega. Lund: Eesti kirjanike Kooperatiiv.
Lyytik\u00e4inen, Pirjo 1995. Laji ja periodi-suhteita. Uuden kirjallisuudenhistorian l\u00e4ht\u00f6kohtia etsimassa. – Helmi. Simpukka. Joki. Kirjallisuushistoria t\u00e4n\u00e4\u00e4n. Helsinki: Suomen Kirjallisuuden Seura.
Moi, Toril 1991. Feministlik kirjanduskriitika. – Vikerkaar nr 7, lk 68-78.
Saariluoma, Liisa 1997. Kirjanduslugu eile ja t\u00e4na. – Akadeemia nr 9, lk 1885-1914
Showalter, Elaine 1990. Feminism and Literature. – Literary Theory Today. (Ed
Peter Collier and Helga Geyer-Ryan.) Cornell University Press, LK
Tammi, Pekka 1988. Onko t\u00e4ll\u00e4 tekstilla lukija Lukijan, tekstin ja lukemisen k\u00e4sitteist\u00e4. – Teokset, taustat, tutkijat. Kirjallisuudentutkijain Seuran vuosikirja 42. Helsinki: Suomen Kirjallisuuden Seura.
Varpio,Yrj\u00f6 1995. 1990-luvun kirjallisuuhistoria. – Helmi. Simpukka. Joki. Kirjallisuushistoria t\u00e4n\u00e4\u00e4n. (Toim M.Ihonenen ja Y.Varpio). Helsinki: Suomen Kirjallisuuden Seura.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
UNUSTATUD NAISKIRJANIK – REED MORN Osutamine \u00fche unustatud kirjaniku – Reed Morni – teostele on \u00fchtlasi katse otsida vastust k\u00fcsimusele, kuidas tuua kirjaniku loomingut v\u00e4lja unustusest. \u00d5igupoolest tuleks alustada k\u00fcsimusest, miks on kirjanik unustatud? Kas on p\u00f5hjuseks kirjandusloolise kaanoni muutumine v\u00f5i on kirjaniku looming osutunud marginaalseks loomishetkest alates? Kas on kirjanik unustatud oma nn kunstilise […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,60,59],"tags":[],"class_list":["post-487","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid","category-v-xiii-kevadkool-1996"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/487","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=487"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/487\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":488,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/487\/revisions\/488"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=487"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=487"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=487"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}