Romaanide “Seitsmes rahukevad” ja “V\u00f5lu ja vaim” peategelasteks on t\u00fcdrukud, kes ei vasta traditsioonilisele ettekujutusele naiselikkusest. Soostereot\u00fc\u00fcbist erinev naistegelane on autori k\u00e4es nagu meetod, mille abil kujutatakse II maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse Eesti \u00fchiskonna kujunemist ning naise soovi emantsipeeruda.<\/p>\n\n\n\n
1) Sellise tegelase kaudu n\u00e4idatakse s\u00f5jaj\u00e4rgseid olusid Eesti peres, kus aineline puudus ja kaugus teistest asustatud punktidest m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra lapse arengutingimused. Lapsel pole soorollile vastavaid eeskujusid v\u00f5i ei soovi ta mingitel p\u00f5hjustel nendega samastuda.<\/p>\n\n\n\n
2) Soostereot\u00fc\u00fcbile mittevastav tegelane on n\u00f5ukogude \u00fchiskonna k\u00f5verpeegel, nende tegelaste kaudu tuuakse esile \u00fchiskonna kahepalgelisus. Muutused \u00fchiskonnas p\u00f5hjustavad hirme, lapse agressiivne (t\u00fcdrukule mitte tavap\u00e4rane) k\u00e4itumine aitab hirmudest vabaneda. Last m\u00f5jutab meedia, mis r\u00f5hutab vastuolu elureaalsuse ja propagandaideede vahel.<\/p>\n\n\n\n
3) Stereot\u00fc\u00fcpidest erinev naistegelane v\u00e4ljendab naise emantsipeerumisvajadust, vajadust vaba enesem\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rele. Tegelane soovib omada v\u00f5imu ja olla tugev. J\u00f5udu on vaja selleks, et olla\/j\u00e4\u00e4da isiksus(eks). Sotsiaalsete soorollide t\u00e4itmine piirab isiksuse vaba arengut. Naine tunnetab eriti teravalt keha ja vaimu vastuolu. Tegelane taotleb inimestevahelist v\u00f5rdsust, kus soolise kuuluvuse j\u00e4rgi ei m\u00e4\u00e4ratletaks inimese olemust.<\/p>\n\n\n\n
4) M\u00f5lemast tegelasest kujunevad loovisiksused. H\u00fcpoteesina v\u00f5ib v\u00e4ita, et soostereot\u00fc\u00fcpide v\u00e4ltimine on vajalik selleks, et olla looja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
“Poisst\u00fcdruk” Viivi Luige ja Mari Saadi teostes Romaanide “Seitsmes rahukevad” ja “V\u00f5lu ja vaim” peategelasteks on t\u00fcdrukud, kes ei vasta traditsioonilisele ettekujutusele naiselikkusest. Soostereot\u00fc\u00fcbist erinev naistegelane on autori k\u00e4es nagu meetod, mille abil kujutatakse II maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse Eesti \u00fchiskonna kujunemist ning naise soovi emantsipeeruda. 1) Sellise tegelase kaudu n\u00e4idatakse s\u00f5jaj\u00e4rgseid olusid Eesti peres, kus aineline […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,64,63],"tags":[],"class_list":["post-581","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-viii-xvi-kevadkool-1999","category-viii-xvi-kevadkool-1999"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/581","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=581"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/581\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":582,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/581\/revisions\/582"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=581"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=581"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=581"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}