Eelmise sajandi viiek\u00fcmnendatel aastatel pakkus kommunikatsioonips\u00fchholoog Charles
E. Osgood s\u00f5nade t\u00e4henduse m\u00f5\u00f5tmiseks v\u00e4lja polaarsete s\u00f5napaaride hindamisel p\u00f5hineva meetodi, mille ta nimetas s\u00f5na semantiliseks diferentsiaaliks. Olgu siinkohal v\u00e4lja pakutud \u00fcks katseline skeem s\u00f5na v\u00f5\u00f5ras protot\u00fc\u00fcbi hindamiseks eesti keeles. Oma hinnangud skeemil joonega \u00fchendades v\u00f5ib saada isikliku (konnotatiivse) t\u00e4hendusmustri s\u00f5na v\u00f5\u00f5ras kohta.
\u00dcks kultuurifilosoofide ees seisvaid paradokse on see, et mida “suuremaks” kasvab kultuuristatud ala, seda enam pikeneb ka kokkupuutejoon tundmatuga. Mida rohkem on m\u00e4rke, seda enam saame teadlikuks mittem\u00e4rgilise ala suurusest. Veelgi enam: kultuuri areng toob kaasa ka tumedate laikude tekkimise kultuuris endas. Inimesed teavad, mis on oma ja mis on v\u00f5\u00f5ras, mis on keelatud ja mis on lubatud, mis on hea ja mis on halb ja mis on k\u00f5ige selle taustal inimene v\u00f5i inimese m\u00f5te. \u00c4kki juhtub kultuuris midagi ja inimesed hakkavad kahtlema asjades, mis varem moodustasid nende maailmast arusaamise vundamendi.
Paradoks on seegi, et niisuguseid asju ei ole v\u00f5imalik ette ennustada. Nii nagu inimm\u00f5tlemine on kohati irratsionaalne, k\u00e4itub irratsionaalselt ka kultuur. \u00dcheks p\u00f5hjuseks, miks ei ole siiamaani suudetud luua rahuldavat “m\u00f5tlemise teooriat” v\u00f5i siis \u00fchtset arusaadavatel printsiipidel p\u00f5hinevat kultuuriteooriat (mis oleks teistest m\u00e4rgatavalt parem), on see, et nende teooriate piires ei ole v\u00f5imalik \u00e4ra seletada kultuuri v\u00f5i m\u00f5tlemise irratsionaalset, etteennustamatut komponenti. V\u00f5ime asju ette n\u00e4ha, mitte neid tagantj\u00e4rele seletada, on aga mis tahes teadusliku teooria nurgakiviks. Maailm ja seda kirjeldav keel peavad olema mingil m\u00e4\u00e4ral komplementaarsed: \u00e4hmaseid asju ei saa v\u00e4ga h\u00e4sti kirjeldada liialt t\u00e4pse ja \u00fclem\u00e4\u00e4ra struktureeritud keele abil. Siin tekibki vastuolu kultuurin\u00e4htuste ja inimteadvuse kirjeldamisel (nende kahe teatav sarnasus oli muuhulgas \u00fcks Juri Lotmani p\u00f5hiveendeid): mida “adekvaatsemat” teooriat me p\u00fc\u00fcame luua, seda udusemaks ja ebateaduslikumaks muutub selle teooria abil loodav kirjeldus. Ja vastupidi: mida t\u00e4psem on meie keel, seda v\u00e4iksemat ja t\u00f5en\u00e4oliselt ebaolulisemat osa kultuurist \u00f5nnestuks meil selle abil m\u00e4\u00e4ratleda. Kultuuriteoreetikutest v\u00f5ib-olla ongi selle k\u00fcsimuse \u00fcle k\u00f5ige rohkem m\u00f5tisklenud Juri Lotman ja Jacques Derrida, teadusfilosoofidest ehk Karl Popper ja Paul Feyerabend. \u00dchest lahendust siin vaevalt olla saabki, \u00fcks v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s, milleni ka humanitaarteadused ise on oma loogilise arengu k\u00e4igus j\u00f5udnud, on loobumine \u00fche ja ainu\u00f5ige logotsentristliku alusteooria otsimisest, nagu see on iseloomulik fundamentaalteadustele. Selliseid teooriaid peabki olema mitu, et tagada metakeelte paljusus ning h\u00f5lmata kogu seda keerukat inimtunnetusele omast n\u00e4htuste virvarri, mida aeg-ajalt tavatsetakse nimetada kultuuriks.
Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et probleem oma ja v\u00f5\u00f5ra, tuntud ja tundmatu, kirjeldatava ja kirjeldamatu vahel on kultuuriteoorias niisama segane, k\u00e4sitamatu ja paljulubav nagu eesti keele protot\u00fc\u00fcbiski s\u00f5na v\u00f5\u00f5ras kohta.
Kirjandus<\/p>\n\n\n\n
1. Bahtin, Mihhail (1987). Valitud t\u00f6id. Vene k. tlk. M. J\u00f5gi jt. Tallinn: Valgus.
2. Bruner, Jerome (1990). Acts of meaning. Cambridge: Harvard University Press.
3. Derrida, Jacques (1995). Positsioonid. Pr. k. tlk. H. Krull. Tallinn.
4. Feyerabend, Paul (1991). Against method. New York: Verso.
5. Lotman, Juri (1990). Kultuurisemiootika. Vene k. tlk. P. Lias jt. Tallinn: Olion.
6. Osgood, Charles E. (1957). A behavioral analysis of perception and language as cognitive phenomena. In Bruner, J. S. (Ed.), Contemporary approaches to cognition. Cambridge, MA: Harvard University Press.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
V\u00d5\u00d5RA KULTUURISEMIOOTILISED PARADOKSID Eelmise sajandi viiek\u00fcmnendatel aastatel pakkus kommunikatsioonips\u00fchholoog Charles E. Osgood s\u00f5nade t\u00e4henduse m\u00f5\u00f5tmiseks v\u00e4lja polaarsete s\u00f5napaaride hindamisel p\u00f5hineva meetodi, mille ta nimetas s\u00f5na semantiliseks diferentsiaaliks. Olgu siinkohal v\u00e4lja pakutud \u00fcks katseline skeem s\u00f5na v\u00f5\u00f5ras protot\u00fc\u00fcbi hindamiseks eesti keeles. Oma hinnangud skeemil joonega \u00fchendades v\u00f5ib saada isikliku (konnotatiivse) t\u00e4hendusmustri s\u00f5na v\u00f5\u00f5ras kohta.\u00dcks kultuurifilosoofide ees seisvaid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-643","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/643","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=643"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/643\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":644,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/643\/revisions\/644"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=643"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=643"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=643"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}