Eesti iseseisvumine aastal 1928 t\u00f5i kaasa identiteediotsinguid. Kuna oldi teatud m\u00e4\u00e4ral harjunud alistatud rahva positsioonis olema, siis otsiti siingi tuge suurematelt rahvastelt. \u00dchelt poolt p\u00f6\u00f6rduti oma arvatavate sugulaste – soomeugrilaste poole, tugevnes h\u00f5imuliikumine. Teisalt seati endile eeskujuks Euroopa vaimukeskusi. Kuna Saksamaa ja Venemaasuhtes oldi m\u00f5istetavatel p\u00f5hjusel pisut eelarvamuslikud, p\u00f6\u00f6rduti Inglismaa ja eriti Prantsusmaa poole. Hakati r\u00e4\u00e4kima prantsuse vaimutulekust meie kultuurmaastikule. See ei piirdunud vaid kirjandusteadusega. Senisest rohkem t\u00f5lgiti prantsuse autoreid. Samuti tekkisid eesti kirjanikel Prantsusmaaga vahetud kontaktid. Tihti kajastusid need nende loominguski.<\/p>\n\n\n\n
Ungarisse suhtuti kui suure sugulasrahva maasse, sestap tehti temaga aktiivset koost\u00f6\u00f6d h\u00f5imuliikumise raames. \u00dcheks eelduseks, et see protsess k\u00e4ivituda sai, oli ungari keele \u00f5petamise alustamine Tartu \u00fclikoolis. Esimeseks ungari keele lektoriks sai Elemer Viranyi, kes tegutses aktiivselt ka ungari kirjanduse vahendajana Eestisse ja vastupidi. Eesti poolt arendas kirjanduslikke kontakte eelk\u00f5ige t\u00f5lkija Ants Murakin.<\/p>\n\n\n\n
Eeltoodud asjaolusid arvestades vaatlengi prantsuse ja ungari kirjanduslikke kontakte eesti kirjandusega aastatel 1918-1940; isikuid, kes nende kontaktide taga olid, nende isikute suhtumist oma missiooni ja \u00fcksteisesse, p\u00fc\u00fcan leida paralleele ungari ja prantsuse m\u00f5jutuste tulekul Eestisse ja j\u00e4lgi nendest m\u00f5jutustest meie kirjanduses ja kultuurielus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ungari ja prantsuse t\u00f5lked eesti kirjanduse “m\u00f5jutajatena” Eesti iseseisvumine aastal 1928 t\u00f5i kaasa identiteediotsinguid. Kuna oldi teatud m\u00e4\u00e4ral harjunud alistatud rahva positsioonis olema, siis otsiti siingi tuge suurematelt rahvastelt. \u00dchelt poolt p\u00f6\u00f6rduti oma arvatavate sugulaste – soomeugrilaste poole, tugevnes h\u00f5imuliikumine. Teisalt seati endile eeskujuks Euroopa vaimukeskusi. Kuna Saksamaa ja Venemaasuhtes oldi m\u00f5istetavatel p\u00f5hjusel pisut eelarvamuslikud, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-645","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/645","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=645"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/645\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":646,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/645\/revisions\/646"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=645"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=645"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=645"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}