{"id":647,"date":"2020-05-04T11:04:03","date_gmt":"2020-05-04T11:04:03","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=647"},"modified":"2020-05-04T11:04:05","modified_gmt":"2020-05-04T11:04:05","slug":"kristi-joesaar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/kristi-joesaar\/","title":{"rendered":"Kristi J\u00f5esaar"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Marie Under luulet\u00f5lkijana<\/h3>\n\n\n\n<p>\u00a8 Marie Underi tegevus luulet\u00f5lkijana<br>M. Underi luulet\u00f5lkeid on avaldatud alates 1919. aastast, t\u00f5lked on ilmunud ajakirjanduses, eraldi raamatutena ja kogumikes. N\u00e4iteks on M. Under eesti lugejale tutvustanud nii saksa ekspressioniste kui t\u00f0ehhi luuletajaid, nii Mihhail Lermontovi kui Goethe loomingut; lisaks n\u00e4ited leedu, l\u00e4ti, soome, ungari, rootsi, prantsuse jne. luulest. M. Underi luulet\u00f5lked on uurimist v\u00e4\u00e4rt ka seet\u00f5ttu, et t\u00f5lkija ise pidas neid sedav\u00f5rd oluliseks, et lootis need v\u00e4lja anda eraldi kogumikuna. T\u00f5lkekogumikku ei ole siiani ilmunud, p\u00f5gusa \u00fclevaate M. Underi t\u00f5lkijat\u00f6\u00f6st annab vaid kogu &#8220;\u00c4\u00e4remail&#8221; II osa.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00a8 Luulet\u00f5lkija Marie Underi suhtumine v\u00f5\u00f5rasse teksti<br>M. Underi kirjades Ants Orasele, Ivar Ivaskile ja Ivar Gr\u00fcnthalile on muu hulgas juttu ka luule t\u00f5lkimisest: selgub, kuidas suhtub M. Under t\u00f5lgitavasse teksti, mida peab t\u00f5lkimisel k\u00f5ige olulisemaks, mida k\u00f5ige keerulisemaks jne. Seega on t\u00f5lkija M. Under oma vaated luulet\u00f5lkimisest ka s\u00f5nastanud: esimese ja k\u00f5ige olulisema p\u00f5him\u00f5ttena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua austuse t\u00f5lgitava teksti kui v\u00f5\u00f5ra ehk &#8220;mitte oma&#8221; teksti suhtes ning p\u00fc\u00fcde see t\u00f5lkes v\u00f5imalikult t\u00e4pselt edasi anda.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00a8 Millistest keeltest on Marie Under t\u00f5lkinud<br>Marie Underi personaalnimestikus (Tallinn, 1994) on v\u00e4lja toodud t\u00f5lked j\u00e4rgmistest keeltest: gruusia, inglise, saksa, leedu, l\u00e4ti, mordva, norra, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, t\u00f0ehhi, t\u00f0et\u00f0eeni-ingu\u00f0i, ungari ja vene. Tegelikult v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida loetletud keeltes kirjutatud luule t\u00f5lkimisest, sest otse t\u00f5lkis M. Under vaid saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keelest, kuna teiste keelte puhul olid abiks kas saksa- v\u00f5i venekeelsed (vahe)t\u00f5lked.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00a8 Marie Underi t\u00f5lgitud autorite ja tekstide valik<br>M. Underi t\u00f5lgitud autorite valik on v\u00e4ga lai, h\u00f5lmates nii tuntud kui v\u00e4hetuntud luuletajaid. Olen p\u00fc\u00fcdnud v\u00e4lja selgitada, miks on eesti t\u00f5lkekirjandus t\u00e4iendust saanud just selliste autorite ja tekstidega, nagu leiame M. Underi t\u00f5lkeloomingust, ja kas t\u00f5lkijapoolne valik on olnud s\u00fcsteemikindel v\u00f5i pigem juhuslik.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00a8 Luulet\u00f5lked Marie Underi loomingu kontekstis<br>M. Underi t\u00f5lgitud luulet ei saa kindlasti vaadelda eraldiseisvana M. Underi algup\u00e4rasest loomingust, t\u00e4heldatavad on nii t\u00f5lgitud autorite m\u00f5jutused Underi luulele kui ka vastupidi &#8211; t\u00f5lkija omaloomingu m\u00f5ju t\u00f5lgitud tekstidele. M. Under luulet\u00f5lkijana on mitmel juhul asetunud kaasautori positsiooni: sellele viitab n\u00e4iteks luulet\u00f5lgete esitamine ka algup\u00e4rast loomingut sisaldavas kogus &#8220;\u00c4\u00e4remail&#8221; v\u00f5i Anna Ahmatova &#8220;Reekviemi&#8221; eestikeelne t\u00f5lge, mille tiitellehel on autorina kirjas nii Anna Ahmatova kui Marie Under.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00a8 Marie Underi luulet\u00f5lgete vastuv\u00f5tt kriitikas<br>Luulet\u00f5lkija Under on j\u00e4\u00e4nud paratamatult luuletaja Underi varju: tema omalooming sai kriitikas alati suure t\u00e4helepanu osaliseks ning sellest on arvukalt uurimusi, t\u00f5lgete kohta aga v\u00f5ib leida vaid \u00fcksikuid \u00fclevaateid. Ehkki M. Underi t\u00f5lkelooming ei ole p\u00e4lvinud kriitikas suurt t\u00e4helepanu, on \u00fcksikuid t\u00f5lkeid, mille puhul saab r\u00e4\u00e4kida ka arvestatavast vastukajast. Vaieldamatult k\u00f5ige rohkem on kirjutatud A. Ahmatova &#8220;Reekviemi&#8221; t\u00f5lkest, ka &#8220;Valik saksa uuemast l\u00fc\u00fcrikast&#8221; ei j\u00e4\u00e4nud retsensioonideta. Nende kahe luuleraamatu ilmumise vahele j\u00e4i \u00fcle 40 aasta ning selle aja jooksul ilmus M. Underilt mitu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset luulet\u00f5lget. Kas aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid arvustusi nende luulet\u00f5lgete kohta?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Marie Under luulet\u00f5lkijana \u00a8 Marie Underi tegevus luulet\u00f5lkijanaM. Underi luulet\u00f5lkeid on avaldatud alates 1919. aastast, t\u00f5lked on ilmunud ajakirjanduses, eraldi raamatutena ja kogumikes. N\u00e4iteks on M. Under eesti lugejale tutvustanud nii saksa ekspressioniste kui t\u00f0ehhi luuletajaid, nii Mihhail Lermontovi kui Goethe loomingut; lisaks n\u00e4ited leedu, l\u00e4ti, soome, ungari, rootsi, prantsuse jne. luulest. M. Underi luulet\u00f5lked [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-647","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/647","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=647"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/647\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":648,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/647\/revisions\/648"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=647"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=647"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=647"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}