{"id":649,"date":"2020-05-04T11:04:36","date_gmt":"2020-05-04T11:04:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=649"},"modified":"2020-05-04T11:04:38","modified_gmt":"2020-05-04T11:04:38","slug":"katrin-puusepp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/katrin-puusepp\/","title":{"rendered":"Katrin Puusepp"},"content":{"rendered":"\n

GERMAANILINE HINGEELU: Saksa keele m\u00f5ju Marie Underi kogus “Sonetid”, ballaadis “Kotermann” ja luuletuses “Ja langes \u00fcks t\u00e4ht”<\/h3>\n\n\n\n

Marie Underi (1883-1980) kujunemislugu on piisavaks p\u00f5hjuseks, et otsida tema loomingus nii keelelisi kui n.-\u00f6. hingeelulisi germanisme. L\u00e4hema keelelise vaatluse alla ongi valikuliselt v\u00f5etud esikkogu “Sonetid” (1917), ballaad “Kotermann” (1927) ning luuletus “Ja langes \u00fcks t\u00e4ht” (1958). Tekstide puhul on l\u00e4htutud nende esmakordselt tr\u00fckis ilmunud algkujust, mis v\u00f5ivad hilisematest versioonidest redigeerimise t\u00f5ttu kohati erineda.<\/p>\n\n\n\n

Et ajaline distants ja eesti keele \u00fcldine k\u00f5rge germaniseeritus (u. 30%) on raskendavaks teguriks vahetegemisel personaalse luulekeele ja keelelise saksap\u00e4rasuse vahel, siis on spetsiifiline keeleteaduslik termin ‘germanism’ asendatud v\u00e4ljendiga ‘saksa m\u00f5ju’.<\/p>\n\n\n\n

Saksa m\u00f5ju on j\u00e4lgitav Underi loomingu eri etappides.<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsist n\u00e4htuvalt ei kao saksa m\u00f5ju Underi loomingus keelelise tasandi taandudes. “Sonettides” selgelt tajutavat, kuid ballaadis “Kotermann” veel vaid n\u00f5rgalt aimuvat keelelist v\u00f5\u00f5rm\u00f5ju kompenseerib vorm ja taust. Rootsi germaanikeelses keskkonnas kirjutatud luuletuses “Ja langes \u00fcks t\u00e4ht” on keeleline k\u00fclg taas aktiveerunud.<\/p>\n\n\n\n

Under ja “Kalevipoeg” – midagi \u00fchist.<\/p>\n\n\n\n

Paralleele otsima ajendas ettekande pealkirjaks v\u00f5etud s\u00f5na\u00fchend “germaaniline hingeelu”, millega Tuglas iseloomustab rahvuskirjandust, seega ka “Kalevipoega”. Nagu teada, ilmus “Kalevipoja” esmatr\u00fckk (1857-1861) eesti-saksakeelse paralleeltekstina. Underi kakskeelsuse ilminguks on tema algusaastate saksakeelsed v\u00e4rsid ning arvukad saksa autorite t\u00f5lked (l\u00e4htudes seisukohast, et t\u00f5lkimine on looming).<\/p>\n\n\n\n

Tuglas iseloomustab “Kalevipoja” isamaalisust kui baltisaksalist. T\u00f6chterschule’s Underi baltisaksalik mentaliteet s\u00fcveneb, mida v\u00e4ljendavad tolleaegsed saksakeelsed v\u00e4rsikatsetused. Ka Under-Adsoni “Siurust” v\u00e4lja kasvanud printsessi-paa\u00fei suhtet v\u00f5ib t\u00f5lgendada kui Underi teatavat baltisaksalikku eluhoiakut. Underile t\u00e4hendas see roll k\u00fcll m\u00f5ningat isikuvabaduse piirangut, kuid v\u00f5imaldas \u00fchtlasi s\u00e4ilitada sinisuklik eluhoiak ning p\u00fchenduda t\u00e4ielikult luulele.<\/p>\n\n\n\n

Minu h\u00fcpotees ei tohiks t\u00e4hendada j\u00e4rjekordset \u00fclekohut “Kalevipoja” aadressil. Kui taandada m\u00f5lemad nimed m\u00e4rgi tasandile, j\u00e4ttes k\u00f5rvale muud parameetrid, v\u00f5iks Underi k\u00f5rvutamine “Kalevipojaga” sellest aspektist ennast siiski \u00f5igustada.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud kirjandus<\/p>\n\n\n\n

  1. Kogutud luuletused. 1958. Stockholm: Vaba Eesti.<\/li>
  2. Sonetid. 1917. Tallinn: Siuru.<\/li>
  3. \u00d5nnevarjutus. 1929. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus.<\/li>
  4. \u00c4\u00e4remail. 1963. Stockholm: Vaba Eesti.<\/li>
  5. D e u t s c h e D i c h t e r: Leben und Werk deutschsprachiger Autoren vom Mittelalter bis zur Gegenwart (hrsg. von Gunter E. Grimm und Frank Rainer Max) 1993. – Stuttgart: reclam.<\/li>
  6. D u d e n D e u t s c h e s U n i v e r s a l w \u00f6 r t e r b u c h \/ hrsg. und bearb. vom Wissenschaftlichen Rat und den Mitarbeitern der Dudenredaktion. – 3., v\u00f6llig neu bearb. und erw. Aufl. – Mannheim; Leipzig; Wien; Z\u00fcrich: Dudenverl., 1996.<\/li>
  7. Ee s t i k e e l e s \u00f5 n a r a a m a t 1999. – Tallinn: AS PAKETT tr\u00fckikoda.<\/li>
  8. E e s t i k i r j a n d u s e a j a l u g u. (IV kd. 1. raamat) 1981. – Tallinn: Eesti Raamat.<\/li>
  9. E r e l t, Tiiu 1997. Eesti ortograafia. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. – Tallinn: AS PAKETT tr\u00fckikoda.<\/li>
  10. K a n n, K., K i b b e r m a n n, E., K i b b e r m a n n, F., K i r o t a r, S. 1987. Eesti-saksa s\u00f5naraamat. 4., parandatud ja t\u00e4iendatud tr\u00fckk. – Tallinn: Valgus.<\/li>
  11. K i b e r m a n n, E., K i r o t a r, S., K o p p e l, P. 1995. Saksa-eesti s\u00f5naraamat. – Tallinn: Valgus.<\/li>
  12. P \u00f5 l d, H. 1915. Eesti keele\u00f5petus koolidele I jagu . – Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.<\/li>
  13. R i l k e, Rainer Maria 1995. S\u00e4mtliche Werke (hrsg. von Rilke-Archiv in Verbindung mit Ruth Sieber-Rilke besorgt durch Ernst Zinn. Erster Band). – Frankfurt am Main: Insel Verlag.<\/li>
  14. R u m m o, Paul 1972. \u00dcle keelepiiride. – Looming, nr. 9, lk. 1530-1551.<\/li>
  15. R u m m o, Paul-Eerik 1981. Mu s\u00fcda laulab. – Tallinn: Eesti Raamat.<\/li>
  16. S i i r a k, Erna 1987. Marie Under ja tema ballaadid. Talendi maagia. – Tallinn: Eesti Raamat, lk. 113-133.<\/li>
  17. T u g l a s, Friedebert 1996. Kogutud teosed 7. – Tallinn: Eesti Raamat.<\/li>
  18. V a i n u l a, Karl 1932. Eesti keele \u00f5igekirjutuse-k\u00e4siraamat. – Tallinn: autori kirjastus.<\/li>
  19. V a l m a s, Anne, K e l d e r, Vallo 1994. Marie Under. Personaalnimestik. – Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.<\/li>
  20. M \u00e4 g i, Ruth (peatoim.), K u l l, Rein (\u00fcldtoim.) 1999. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nastik. – Tallinn: TEA kirjastus.<\/li>
  21. W i e d e m a n n, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa s\u00f5naraamat. Neljas, muutmata tr\u00fckk teisest, Jakob Hurda redigeeritud v\u00e4ljaandest. Tallinn: Valgus.<\/li><\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    GERMAANILINE HINGEELU: Saksa keele m\u00f5ju Marie Underi kogus “Sonetid”, ballaadis “Kotermann” ja luuletuses “Ja langes \u00fcks t\u00e4ht” Marie Underi (1883-1980) kujunemislugu on piisavaks p\u00f5hjuseks, et otsida tema loomingus nii keelelisi kui n.-\u00f6. hingeelulisi germanisme. L\u00e4hema keelelise vaatluse alla ongi valikuliselt v\u00f5etud esikkogu “Sonetid” (1917), ballaad “Kotermann” (1927) ning luuletus “Ja langes \u00fcks t\u00e4ht” (1958). Tekstide […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-649","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/649","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=649"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/649\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":650,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/649\/revisions\/650"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=649"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=649"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=649"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}