{"id":652,"date":"2020-05-04T11:05:11","date_gmt":"2020-05-04T11:05:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=652"},"modified":"2020-05-04T11:05:12","modified_gmt":"2020-05-04T11:05:12","slug":"maria-kristiina-lotman","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/maria-kristiina-lotman\/","title":{"rendered":"Maria-Kristiina Lotman"},"content":{"rendered":"\n

V\u00d5\u00d5RAS KUI OMA: EESTI KVANTITEERIV V\u00c4RSS<\/h3>\n\n\n\n
  1. Eestikeelse ilukirjandusliku kvantiteeriva v\u00e4rsi allikad. Tuleb eristada nelja t\u00fc\u00fcpi l\u00e4htekohti: a) lingvistilised: fonoloogia ja eksperimentaalfoneetika saavutused 19. sajandi l\u00f5pul – 20. sajandil v\u00f5imaldasid m\u00e4\u00e4ratleda eesti keele prosoodilise struktuuri, samuti on v\u00e4lja selgitatud, milliste v\u00e4rsis\u00fcsteemide jaoks on eesti keeles loomulik alus; b) folkloorilised: regiv\u00e4rsi kvantiteeriva v\u00e4rsiehituse avastamisele 20. sajandi alguses j\u00e4rgnesid kohe esimesed ilukirjandusliku kvantiteeriva v\u00e4rsi katsetused; c) kirjanduslikud: eesti keeles on p\u00fc\u00fctud antiikv\u00e4rssi edasi anda alates 18. sajandist; d) kulturoloogilised: antiikkultuuril on s\u00fcgav t\u00e4htsus kogu euroopa kultuurile, renessansiajast saadik on k\u00f5ikides t\u00e4htsamates uuseuroopa kirjandustes p\u00fc\u00fctud edasi anda ka antiikv\u00e4rsi kvantiteerivat struktuuri. <\/li>
  2. Antiikaja kvantiteeriv v\u00e4rss (kreeka ja rooma luules): keelelised ja kultuurilised erinevused, v\u00f5\u00f5ra v\u00e4rsivormi transplanteerimise probleem. Indo-Euroopa algv\u00e4rss andis kreeka keeles tulemuseks s\u00fcllaabilis-kvantiteeriva v\u00e4rsi (aioolia traditsioonis) ja kvantiteeriv-s\u00fcllaabilise v\u00e4rsi (joonia v\u00e4rsitraditsioonis). \u00dcle\u00fcldise helleniseerumise k\u00e4igus v\u00f5eti need vormid kasutusele ka ladina kirjanduses. Kuid ladina keele prosoodiline s\u00fcsteem erines kreeka keele omast: seda iseloomustas k\u00fcll pikkade ja l\u00fchikeste silpide opositsioon, kuid s\u00f5nar\u00f5hk ei olnud meloodiline (nagu kreeka keeles), vaid d\u00fcnaamiline. \u00dcks raskustest, millega tuli ladinakeelse kvantiteeriva v\u00e4rsi loojatel v\u00f5idelda, tulenes otseselt sellest: n\u00e4eme, et suuremal v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00e4\u00e4ral m\u00e4ngib s\u00f5nar\u00f5hk rolli kogu ladinakeelses luules.<\/li>
  3. Antiikv\u00e4rsim\u00f5\u00f5dud uusaja euroopa luules: lingvistilised ja kulturoloogilised probleemid. Renessansiajastul, mil hakati uuesti v\u00e4\u00e4rtustama antiikkultuuri, p\u00fc\u00fcti uuseuroopa kirjandustes taaselustada ka antiikset v\u00e4rsiehitust, s.t. struktuuri, mille aluseks on silpide arv ja kvantiteet ning mille elementaarsed perioodid on v\u00e4rsijalad (erinevalt keskaegsest v\u00e4rsist, mis p\u00f5hines algul silpide arvul, hiljem aga osaliselt ka s\u00f5nar\u00f5hul). Esimesed katsed selles suunas tegid itaalia humanistid, kes t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uued meetrika p\u00f5him\u00f5tted, nende eeskujul levis see praktika ka teistesse romaani keeltesse, seej\u00e4rel aga ka germaani ja isegi slaavi keeltesse. Loodi erinevad s\u00fcsteemid, mis olid sageli \u00fcksteisega vastuolus ja eksisid ka antiikv\u00e4rsi reeglite vastu.<\/li>
  4. Nn. sekundaarne kvantiteeriv v\u00e4rss eesti luules v\u00f5rreldes regiv\u00e4rsim\u00f5\u00f5duga ja antiikaja kvantiteeriva v\u00e4rsiga. Antiikv\u00e4rsi struktuuri edasi andmiseks eesti keeles on loodud erinevaid teoreetilisi aluseid (J. Bergmann, E. Roos, A. Annist, A. Kaalep jne.), mis arvestavad nii antiikv\u00e4rsi kui ka regiv\u00e4rsi ehitust. Siiski ei ole eesti luuletraditsioonis \u00f5nnestunud juurutada kreekap\u00e4rast kvantiteerivat v\u00e4rssi, milles s\u00f5nar\u00f5hul puudub v\u00e4himgi t\u00e4htsus, pigem v\u00f5iks eesti ilukirjanduslikku kvantiteerivat v\u00e4rssi v\u00f5rrelda ladina luulega, milles olid t\u00e4htsad nii s\u00fcllaabiline, kvantitatiivne kui ka aktsendiline p\u00f5him\u00f5te.<\/li><\/ol>\n\n\n\n

    Bibliograafia<\/p>\n\n\n\n

    Annist, A. 1958. Antiikeeposte eestikeelseist t\u00f5lkeist ja nende v\u00e4rsiprobleemidest. Keel ja Kirjandus nr. 2, lk. 75-89.<\/p>\n\n\n\n

    Annist, A. 1962. Veel eestikeelsest heksameetrist. Keel ja Kirjandus nr. 11, lk. 240.<\/p>\n\n\n\n

    Annist, A., Kaalep, A. 1963. Veel eesti heksameetri kvantiteedist. Keel ja Kirjandus nr. 2, lk. 99-101.<\/p>\n\n\n\n

    Beare, W. 1968. The Roman stage. London: Methuen.<\/p>\n\n\n\n

    Drexler, H. 1987. Einf\u00fchrung in die R\u00f6mische Metrik. Darmstadt: Wiss. Buchges.<\/p>\n\n\n\n

    Halpurn, J. W., Ostwald, M., Rosenmeyer, T. G. 1962. The meters of Greek and Latin poetry. Norman: University of Oklahoma Press.<\/p>\n\n\n\n

    Korhonen, M. 1994. The Early History of the Kalevala Metre. Songs Beyond the Kalevala. Transformations of Oral Poetry. Studia Fennica Folkloristica 2. Helsinki 1994. pp. 75-87.<\/p>\n\n\n\n

    Lotman, M. 1998. V\u00e4rsis\u00fcsteemidest. Akadeemia nr. 9-10, lk. 1846-1875, 2058-2078.<\/p>\n\n\n\n

    Niedermann, M. 1945. Pr\u00e9cis de ph\u00f3netique historique du Latin. Paris.<\/p>\n\n\n\n

    Palmer, L. R. 1954. The Latin Language. Norman: University of Oklahoma Press.<\/p>\n\n\n\n

    P\u00f5ldm\u00e4e, J. 1978. Eesti v\u00e4rsi\u00f5petus. Tallinn: Eesti Raamat.<\/p>\n\n\n\n

    Roos, E. 1938. Eestikeelse kvantiteeriva heksameetri s\u00fcsteem. AK\u00dc T XII. Tartu.<\/p>\n\n\n\n

    Torpats, \u00dc. 1961. Homerose “Ilias” eesti keeles. Keel ja Kirjandus nr. 12, lk. 719-723.<\/p>\n\n\n\n

    Sarv, M. 1998. Language and Poetic metre. Folklore nr. 7.<\/p>\n\n\n\n

    West, M. L. 1982. Greek metre. Oxford: Clarendon Press.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    V\u00d5\u00d5RAS KUI OMA: EESTI KVANTITEERIV V\u00c4RSS Eestikeelse ilukirjandusliku kvantiteeriva v\u00e4rsi allikad. Tuleb eristada nelja t\u00fc\u00fcpi l\u00e4htekohti: a) lingvistilised: fonoloogia ja eksperimentaalfoneetika saavutused 19. sajandi l\u00f5pul – 20. sajandil v\u00f5imaldasid m\u00e4\u00e4ratleda eesti keele prosoodilise struktuuri, samuti on v\u00e4lja selgitatud, milliste v\u00e4rsis\u00fcsteemide jaoks on eesti keeles loomulik alus; b) folkloorilised: regiv\u00e4rsi kvantiteeriva v\u00e4rsiehituse avastamisele 20. sajandi alguses […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-652","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/652","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=652"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/652\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":653,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/652\/revisions\/653"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=652"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=652"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=652"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}