Aeg, millest me unistand, iial ei saabu.<\/em><\/p>\n\n\n\n Vea silmile kaabu ja taandu eksiili.<\/em><\/p>\n\n\n\n Neid ridu 1936. aastal kirjutades pidas Heiti Talvik vaimusilmas k\u00fcllap hoopis muud, kuid luuletajale, a r b u j a l e omistatud n\u00e4gelikkuse paikapidavust tulevase maapao, p o l i i t i l i s e e k s i i l i kujul v\u00f5ime t\u00f5deda nii p\u00f5lvkond hilisemate tuulisuilaste (Kalju Lepik, Ilmar Talve) loomingus kui ka seda k\u00e4sitlenud, proosaarbujaks nimetatud Karl Ristikivi esseistikas.<\/p>\n\n\n\n Traditsioonilise pagulaskirjanduse teemadeks on enese kui v\u00f5\u00f5ra tunnetamine, sellest l\u00e4htuvad vastuolud uue \u00fcmbrusega ja nostalgia kaotatud kodumaa j\u00e4rele koos selle sageli loojanguv\u00e4rvides j\u00e4\u00e4dvustamisega loomingus, koduh\u00f5llandusega.<\/p>\n\n\n\n Ent mida t\u00e4hendab siin traditsiooniline? See on v\u00f5\u00f5ras \u00fcmbruses mitte kohanev ja seda mitte \u00e4ra kasutada suutev ega p\u00fc\u00fcdevgi, konservatiivne, resignatiivne, tagasiihalev, eleegiline p\u00f5hit\u00fc\u00fcp, mida eksiilkirjaniku \u00fche tuntuma “arhet\u00fc\u00fcbi” Publius Ovidius Naso j\u00e4rgi ja Claudio Guill\u00e9ni eeskujul v\u00f5iksime nimetada o v i d i a a l s e k s. Eesti n\u00e4idete varal kuulub siia enamik vanemas ja keskeas pagulusse sattunud autoreid. Lisaks tagasivaatelisele hoiakule iseloomustab neid ka hoidumine modernismist ja \u00fcldse vormiuuendustest ning ideoloogiline, v\u00f5itlev valvsus uute teemade ja vaatepunktide suhtes (\u00e4\u00e4rmuslikem n\u00e4ide: manitsevat kriitikat Vanema Kirjamehe pseudon\u00fc\u00fcmi all avaldanud Artur Adson).<\/p>\n\n\n\n Teistsugust p\u00f5hit\u00fc\u00fcpi v\u00f5iksime nimetada o d \u00fc s s e i l i s e k s. See on kergemini kohanev, uut keskkonda ja avanenud v\u00f5imalusi \u00e4ra kasutada p\u00fc\u00fcdev t\u00fc\u00fcp, kes samas ei \u00fctle lahti oma keelelis-rahvuslikust identiteedist. Eelmisega v\u00f5rreldes v\u00f5ib ta kuuluda nooremasse p\u00f5lvkonda, on avatud uutele m\u00f5ttesuundadele ja suudab olla kriitiline ka konservatiivide valvatud minevikup\u00e4randi suhtes, sageli on tema p\u00f5hi\u00feanriks kirjanduslik vabam\u00f5tlemine – esseistika (I. Ivask, M. Valgem\u00e4e, H. Grabbi).<\/p>\n\n\n\n Need p\u00f5hit\u00fc\u00fcbid on muidugi suured \u00fcldistused ja v\u00f5ivad varieeruda sageli juba \u00fche ja sama autori loomingus (n\u00e4iteks eleegilisus ja od\u00fcsseia-motiiv B. Kangrol, K. Ristikivi diloogia, sellele j\u00e4rgnev vormieksperiment ja ajalooline sari, mida v\u00f5ime vaadelda od\u00fcsseiana).<\/p>\n\n\n\n Kahele p\u00f5hit\u00fc\u00fcbile v\u00f5iks lisada \u00fche kirjandusest p\u00e4rit \u00fcksiklase – k a p t e n Nemo. Jules Verne’i teostest “20 000 lj\u00f6\u00f6d vee all” ja “Saladuslik saar” tuttav India aadliku kuju esineb Ivar Gr\u00fcnthali luules kahekordse pagulase t\u00e4histusena ja H. Grabbi v\u00e4itel olevat I. Gr\u00fcnthal kirjutanud teost pealkirjaga “Nemo logiraamat”, millest t\u00e4nini pole mingit j\u00e4lge. See on nemo, “eikeegi”, pagendatu, kes on kaotanud kodumaa, l\u00e4inud vastuollu ka paguluse tavaarusaamadega ja t\u00f5mbunud eemale kogu eba\u00f5iglasest maailmast.<\/p>\n\n\n\n Kapten Nemo kui haritud \u00fcksiklase n\u00e4ide juhib meid aga ka palju \u00fcldisema paguluse, elupaguluse, enese maailmas v\u00f5\u00f5rsil tunnetamise juurde. P\u00f5hiolemuselt romantiline, maailmale vastanduv looja on vaimsetest v\u00e4\u00e4rtustest mitte hoolivas \u00fcmbruses ikka end v\u00f5\u00f5rana tundnud. Teisalt on t\u00e4nap\u00e4eva pagulasteks nimetatud ka intellektuaale ja ilmselt sellist \u00fcldistust pidaski vaimusilmas H. Talvik.<\/p>\n\n\n\n Milliseid “v\u00f5\u00f5ruse” t\u00fc\u00fcpe ja tasemeid saame aga eristada, kui j\u00e4lgime Argentiinas eksiilis elanud, ent tavap\u00e4rast pagulas\u00fchiskonda oma m\u00f5tetega k\u00fcllap \u00e4rritanud poola kirjanikku Witold Gombrowiczit hetkel, mil ta loeb intellektuaalide poolt \u00fche enim anal\u00fc\u00fcsitud 20. sajandi elupagulase Franz Kafka “Protsessi” ja v\u00f5rdleb seda normaalses maailmas s\u00e4ttumuslikult v\u00f5\u00f5ra Andr\u00e9 Gide’i instseneeringuga?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" PAGULANE KUI V\u00d5\u00d5RAS Aeg, millest me unistand, iial ei saabu. Vea silmile kaabu ja taandu eksiili. Neid ridu 1936. aastal kirjutades pidas Heiti Talvik vaimusilmas k\u00fcllap hoopis muud, kuid luuletajale, a r b u j a l e omistatud n\u00e4gelikkuse paikapidavust tulevase maapao, p o l i i t i l i s e e […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-654","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/654","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=654"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/654\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":655,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/654\/revisions\/655"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=654"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=654"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=654"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}