Traditsioonilises Ida-Euroopa juudi \u00fchiskonnas oli levinud mitmekeelsus, kusjuures igal keelel oli selge funktsioon: heebrea ja aramea – nn. p\u00fchad keeled,<\/p>\n\n\n\n
jidi\u00f0 – k\u00f5nekeel ning naistele suunatud kirjanduse keel. Eksisteerisid m\u00f5ned vahepealsed registrid. Mittejuudi keeltel ei olnud mingit kindlat staatust, neid osati niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd tunti selle j\u00e4rele vajadust.<\/p>\n\n\n\n
Valgustusajal hakkas traditsiooniline skeem lagunema. 19. sajandil tekkis moodne juudi natsionalism (m\u00f5ned h\u00e4stituntud vormid on sionism ja ilmalik jidi\u00f0ism). Kuid moodsate liikumiste k\u00f5rval eksisteerisid traditsioonilised kogukonnad (eriti Poolas), kus tavap\u00e4rane mitmekeelsuse mudel s\u00e4ilis.<\/p>\n\n\n\n
I. B. Singer oli ise p\u00e4rit traditsioonilisest perest. Kuigi ta hakkas jidi\u00f0i kirjanikuks ja h\u00fclgas traditsioonilise eluviisi, ei suutnud ta siiski l\u00f5puni harjuda ilmaliku eluga.<\/p>\n\n\n\n
Suurema osa oma teoseid kirjutas Singer USA-s p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da. Ta tajus moodsa jidi\u00f0ismi ja jidi\u00f0i keele probleeme, v\u00e4ljendades tihti arvamust, et jidi\u00f0i kirjanduse eksisteerimine on v\u00f5imatu. Nii v\u00f5i teisiti peegeldub \u00fcmbritseva poola-juudi v\u00f5i ameerika-juudi maailma keeleline mitmekesisus tema loomingus. Siin k\u00e4sitleme p\u00f5hiliselt romaani “Perekond Mu\u00f0kat” (1945-1948, inglise keeles 1950) ja m\u00f5ningaid jutustusi.<\/p>\n\n\n\n
Tegemist on perekonnaromaaniga. S\u00fcndmused arenevad Poolas 20. sajandi algusest kuni Teise maailmas\u00f5jani. Singer iseloomustab tegelaste keelepruuki detailselt. V\u00f5ib eristada j\u00e4rgmisi valikuid:<\/p>\n\n\n\n
1) keelte tasemel (jidi\u00f0, poola);<\/p>\n\n\n\n
2) murrete\/registrite tasemel:<\/p>\n\n\n\n
* jidi\u00f0i murded (poola jidi\u00f0, leedu jidi\u00f0, saksap\u00e4rane jidi\u00f0),<\/p>\n\n\n\n
* poola keele variandid (lihtrahva keel, aristokraatia keel, juutide poola keele variandid).<\/p>\n\n\n\n
Keelelise iseloomustuse vahendid:<\/p>\n\n\n\n
1) poola jidi\u00f0i markeerimine (m\u00f5ned s\u00f5nad murdep\u00e4rases h\u00e4\u00e4lduses);<\/p>\n\n\n\n
2) \u00fcksikud v\u00f5\u00f5rkeelsed s\u00f5nad (enamasti poola keele puhul);<\/p>\n\n\n\n
3) saksap\u00e4rane jidi\u00f0i keel (saksa keel jidi\u00f0i ortograafias, jidi\u00f0i ja saksa keele l\u00e4bisegi kasutamine);<\/p>\n\n\n\n
4) metalingvistiline kommentaar (k\u00f5ige sagedamini kasutatav v\u00f5te).<\/p>\n\n\n\n
Kui teose s\u00fcndmused toimuvad USA-s, siis on kasutusel amerikaniseeritud jidi\u00f0 (mitmesuguste leksikaalsete laenudega). Oma USA-perioodi alguses oli Singer n\u00f5utu – ta tundis oma emakeele puudulikkust, sest teda \u00fcmbritsesid asjad ja n\u00e4htused, millel jidi\u00f0is polnud nime. Sellegipoolest kirjutas ta tihti ameerika juutidest ja ameerika elust. J\u00e4rk-j\u00e4rgult kujunes v\u00e4lja uus “mina”: Itshok Ba\u00f0evis muutus Isaac Bashevis Singeriks v\u00f5i isegi Isaac Singeriks.<\/p>\n\n\n\n
Tundub, et oma-v\u00f5\u00f5ra keele eristamine on \u00fcpris keeruline (v\u00f5i \u00fcldse v\u00f5imatu). Singer hindas ameerika kirjandust ja kultuuri ning pidas seda mingil m\u00e4\u00e4ral omaks. Kuid kindlasti oli tal ka poola identiteet (kuigi ta kurtis oma viletsa poola keele oskuse \u00fcle, polnud see teda intervjueerinud poola ajakirjaniku v\u00e4itel sugugi nii vilets). Seet\u00f5ttu tundub, et tegelaste keelekasutuse detailne iseloomustus on vahend, mis aitab v\u00e4ltida j\u00e4ikade piiride t\u00f5mbamist mitmekeelses juudi maailmas.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud kirjandus<\/p>\n\n\n\n
Even-Zohar, Itamar (1990) Polysystem studies. – Poetics Today, 11 (1).<\/p>\n\n\n\n
Even-Zohar, Itamar and Shmeruk, Khone (1990) Authentic Language and Authentic Reported Speech: Hebrew vs. Yiddish. – Poetics Today, 11 (1), 155-164.<\/p>\n\n\n\n
Hadda, Janet (1997) Isaac Bashevis Singer. A life. New York – Oxford: Oxford University Press.<\/p>\n\n\n\n
Norich, Anita (1991) The Homless Imagination in the Fiction of Israel Joshua Singer. Bloomington: Indiana University Press.<\/p>\n\n\n\n
Itshok Ba\u00f0evis (1950) Di mi\u00f0poxe Mu\u00f0kat. New York: Morris S. Sklarsky (jidi\u00f0i keeles).<\/p>\n\n\n\n
Singer, Isaac Bashevis (1988) The Family Moskat. Harmondsworth: Penguin Books.<\/p>\n\n\n\n
Singer, Isaac Bashevis (1986) Love and Exile. Harmondsworth: Penguin Books.<\/p>\n\n\n\n
I. B. Singer<\/p>\n\n\n\n
“Perekond Mu\u00f0kat”<\/p>\n\n\n\n
1.<\/p>\n\n\n\n
Ta [Me\u00f0ulam Mu\u00f0kat] kuulus v\u00e4heste juudi usu traditsioone j\u00e4rgivate \u00e4rimeeste hulka, kes oskasid vene ja poola keelt, ning r\u00e4\u00e4giti, et kindral-kuberner peab temast lugu.<\/p>\n\n\n\n
2.<\/p>\n\n\n\n
Reb Me\u00f0ulam kohtas naist allika juures [Karlsbadis], kus juuakse vett, ja ajas temaga juttu, esialgu saksap\u00e4rases jidi\u00f0is, seej\u00e4rel emakeeles [s.o. tavalises jidi\u00f0is].<\/p>\n\n\n\n
3.<\/p>\n\n\n\n
(Murde markeerimine: n\u00e4iteks \u00fcks s\u00f5na lauses murdelise foneetikaga. Sellele v\u00f5ib j\u00e4rgneda metalingvistiline kommentaar)<\/p>\n\n\n\n
\u2026gai veis ‘mine tea’ [muidu oleks gei]\u2026, \u00fctlesid nad oma tumedak\u00f5lalises galiitsia jidi\u00f0is.<\/p>\n\n\n\n
4.<\/p>\n\n\n\n
Mis kasut\u00fctresse puutub, ei osanud reb Me\u00f0ulam midagi peale hakata. Adele oli haritud, r\u00e4\u00e4kis poola ja saksa keelt, oskas prantsuse ja ladina keelt.<\/p>\n\n\n\n
5.<\/p>\n\n\n\n
Peategelase Oizer-He\u00f0li esimene kirjeldus: tuleb kolkast, astub Varssavis rongilt maha, taskus soovituskiri ja Spinoza “Eetika” heebrea t\u00f5lkes.<\/p>\n\n\n\n
6.<\/p>\n\n\n\n
Nalewki t\u00e4naval oli nelja- ja viiekordseid maju laiade v\u00e4ravate, rauast r\u00f5dudega ning t\u00e4is silte vene, poola, jidi\u00f0i keeles.<\/p>\n\n\n\n
7.<\/p>\n\n\n\n
(Kellassepast kohaliku vabam\u00f5tleja lugemisvara iseloomustus)<\/p>\n\n\n\n
Tal k\u00e4is ajaleht “Hameasef” [uusheebreakeelne ilmalik v\u00e4ljaanne]. Riiulis seisis piibel Meldelssohni t\u00f5lkes saksa keelde, peale selle saksa luuletajate kogumikud: Klopstock, Willand, Goethe, Schiller, Heine, Lenau ning vanad algebra, geomeetria, f\u00fc\u00fcsika, geograafia, keemia \u00f5pikud. Seal oli ka Spinoza, Kanti, Hegeli t\u00f6id\u2026 Oizer-He\u00f0l poolenisti m\u00f5istis saksa keelt, poolenisti maadles sellega\u2026 Poola ja vene keelt kordas ta s\u00f5naraamatu j\u00e4rgi, p\u00fcha keelt [s.o. heebrea] – reegleid t\u00e4is igivana grammatika j\u00e4rgi, ladina keelt – preestrilt laenatud Vulgata j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n
8.<\/p>\n\n\n\n
(Valgustatud juudi, professor \u00d0marja Jakobi iseloomustus)<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6tab reformistlikus s\u00fcnagoogis. Kirjutab raamatut kalendri ajaloost ning t\u00f5lgib heebrea keelde Miltoni “Kaotatud paradiisi”.<\/p>\n\n\n\n
9.<\/p>\n\n\n\n
(Uue sugulase tutvustamine)<\/p>\n\n\n\n
See on mu t\u00fctar Eidele. V\u00f5id temaga r\u00e4\u00e4kida poola keelt. Ta ei oska vene keelt. Oleme Galiitsiast. [Edasi kommentaar, et Hodese r\u00e4\u00e4kis Eidelega poola keeles.]<\/p>\n\n\n\n
10.<\/p>\n\n\n\n
(Hodese ja Oizer-He\u00f0li vestlus. Hodese k\u00f5nes Poola jidi\u00f0 markeeritud, samas esineb saksap\u00e4rasusi)<\/p>\n\n\n\n
– di mame\u00f0i hot ihn gelozt? ‘kas emake lasi teil minna?’ (\u2026)<\/p>\n\n\n\n
– Ma ei tea, mida teile \u00f5petada, \u00fctles ta k\u00f5hkluse j\u00e4rel. V\u00f5ib-olla poola keelt? Vene keelest ma ei hooli.<\/p>\n\n\n\n
– Olgu poola keel.<\/p>\n\n\n\n
– Pan siis m\u00f5istab? k\u00fcsis ta poola keeles.<\/p>\n\n\n\n
– Jah. K\u00f5ike.<\/p>\n\n\n\n
Niipea kui Hodese poola keelele \u00fcle l\u00e4ks, muutus tema toon. Enne oli ta h\u00e4\u00e4l lapselik, laused tulid v\u00e4lja kokkusurutult v\u00f5i l\u00f5ppesid j\u00e4rsult. N\u00fc\u00fcd k\u00f5lasid poola s\u00f5nad tema suus selgelt ja teravalt, k\u00f5igi pehmete ja poolpehmete konsonantidega. Oizer-He\u00f0l hakkas k\u00f5nelema aeglaselt, poolkogeledes. Ta pidi m\u00f5tlema, kuidas nimis\u00f5nu k\u00e4\u00e4nata ja mis on verbide l\u00f5pud. Ta r\u00e4\u00e4kis grammatiliselt. Ta ei ajanud segi daativi ja akusatiivi, nagu Hodese isa. Vaid lauseehitus oli veider. Tema suu l\u00e4bi muutus mittejuudi keel l\u00e4bitungivalt koduseks, justkui poola keel oleks ime l\u00e4bi muutunud jidi\u00f0iks.<\/p>\n\n\n\n
11.<\/p>\n\n\n\n
(Jutt \u00fchest tuttavast)<\/p>\n\n\n\n
– Kena professor k\u00fcll! Vene keelt ei oska, poola keelt ka mitte.<\/p>\n\n\n\n
– Z\u00fcrichis on vaja saksa keelt.<\/p>\n\n\n\n
– Minu teada ei oska ta ka saksa keelt.<\/p>\n\n\n\n
– Mis keeles ta siis loenguid peab? Aramea keeles v\u00f5i?<\/p>\n\n\n\n
12.<\/p>\n\n\n\n
(Suur hulk rahvast koos)<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik r\u00e4\u00e4kisid korraga jidi\u00f0it, poola keelt, vene keelt. \u00dcks r\u00e4\u00e4kis teravat Leedu jidi\u00f0it.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
OMA KEEL JA V\u00d5\u00d5RAS KEEL I. B. SINGERI LOOMINGUS Traditsioonilises Ida-Euroopa juudi \u00fchiskonnas oli levinud mitmekeelsus, kusjuures igal keelel oli selge funktsioon: heebrea ja aramea – nn. p\u00fchad keeled, jidi\u00f0 – k\u00f5nekeel ning naistele suunatud kirjanduse keel. Eksisteerisid m\u00f5ned vahepealsed registrid. Mittejuudi keeltel ei olnud mingit kindlat staatust, neid osati niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd tunti selle j\u00e4rele […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-656","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/656","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=656"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/656\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":657,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/656\/revisions\/657"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=656"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=656"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=656"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}