{"id":660,"date":"2020-05-04T11:07:05","date_gmt":"2020-05-04T11:07:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=660"},"modified":"2020-05-04T11:07:07","modified_gmt":"2020-05-04T11:07:07","slug":"kulliki-vulf-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/kulliki-vulf-2\/","title":{"rendered":"K\u00fclliki Vulf"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">VIIBIDES \u00d5NNELIKUS VIDEVIKUS TEISE MAAILMA PIIRIMAIL<\/h3>\n\n\n\n<p>20. sajandi eesti kirjandus- ja kultuuriloo \u00fcks selgeksvaidlemata k\u00fcsimusi k\u00fcmnendist k\u00fcmnendisse on olnud Uku Masingu loomingulise p\u00e4randi t\u00e4htsus ja t\u00e4hendus, selle m\u00e4\u00e4ratlemine marginaalseks v\u00f5i mittemarginaalseks ning selle suhe Eesti (ja Euroopa) kultuuriruumiga.<\/p>\n\n\n\n<p>Uku Masingu raskep\u00e4rane keelekasutus, kujundirikas ja n\u00e4gemuslik luulekeel, traditsioonilisest erinev m\u00f5tlemislaad, enesev\u00e4ljenduse \u00e4\u00e4rmine intensiivus ja komplitseeritus on lugejaskonnale olnud ebatavaline ja n\u00f5udnud harjumusp\u00e4rasest enamat s\u00fcvenemisv\u00f5imet. Tema k\u00f5rge eruditsiooniga looming on leidnud arvukalt kiindunud lugejaid, aga veelgi arvukamalt m\u00f5junud h\u00e4mmeldust tekitavalt, v\u00f5\u00f5rastavalt. Ringo Ringvee s\u00f5nastust kasutades: Masing on j\u00e4\u00e4nud eesti intellektuaalidele probleemseks isikuks (vt. Looming 1989, nr. 12).<\/p>\n\n\n\n<p>Et v\u00e4ltida tendentslikkust, j\u00e4\u00e4vad ettekandes t\u00e4helepanuta k\u00f5ikv\u00f5imalikud ideoloogilised vastasseisud ja seltskondlikud eriarvamused Masingu loomingu suhtes. Nende m\u00f5just Masingu elut\u00f6\u00f6 k\u00e4sitlemisele on ka juba piisavalt r\u00e4\u00e4gitud. Ettekande keskpunktiks on Uku Masingu luuletaja-isiksus. T\u00e4psemalt tema looja-isiksuse suhe maailmaga. Seesuguse l\u00e4htumisviisi \u00f5igustuseks ja p\u00f5hjenduseks meenutan, et ka Masing ise m\u00e4\u00e4ratles ennast esmalt luuletaja ning alles seej\u00e4rel teoloogi, folkloristi ja lingvistina.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesm\u00e4rgiks olen seadnud j\u00e4lgida Uku Masingu filosoofilist suhet \u00fcmbritsevaga, tema esteetiliste hoiakute ja uurimisobjektide vahelisi seoseid ja m\u00f5jusid, et leida v\u00f5imalikke vastuseid k\u00fcsimustele:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>mis p\u00f5hjustel on Masing j\u00e4\u00e4nud oma lugejaskonnale v\u00f5\u00f5raks;<\/li><li>(Lugedes arvustusi U. Masingu t\u00f6\u00f6de ja loomingu kohta, j\u00e4\u00e4b l\u00f5ppj\u00e4reldustes sageli k\u00f5lama, et Masingu s\u00f5num on s\u00f5nastamatu, mitmesuunalisi lahendusi pakkuv, taandamatu, piiritlematu, selle seletamist on peetud ka ohtlikuks.)<\/li><li>miks arvustus ei ole p\u00e4riselt omaks tunnistanud, s.t. tunnistanud loomuliku osana rahvuslikku kultuurikonteksti kuuluvaks Masingu pingestatud, kompromissitut elutunnetust;<\/li><li>millised on v\u00f5imalused dialoogiks nende kahe, teineteist v\u00f5\u00f5rastava poole vahel.<\/li><li>Selle valgustusliku (Toomas Liivi pakutud \u00fcks v\u00f5imalus Masingu m\u00e4\u00e4ratlemiseks), isikukeskse anal\u00fc\u00fcsi alusena olen kasutanud Masingu luuleloomingut ja esseistikat, kohati toetunud ka m\u00f5nedele tema kirjadele.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>L\u00f5petuseks tuleks selgitada, miks on ettekandel selline pealkiri. Kirjas Bernard Kangrole 1980. aastal on Uku Masing kirjeldanud n\u00e4gemuslikku hetke 1933\/1934. aasta vahetusel, mis muutis oluliselt tema maailmatunnetust ja sellega seonduvalt kogu ta j\u00e4rgnevat luuleloomingut (vt. B. Kangro, &#8220;Arbujad&#8221;. &#8211; Mare Imbrium ehk eluk\u00f5rbes viirastuv jumalariik, lk-d 227 ja 228). Selle s\u00fcndmusega avastas Masing uued, talle seni teadmata v\u00f5imalused aistides n\u00e4ha \u00fcmbritsevat. Toimus tema seesmine vabanemine oma &#8220;esimesest minast&#8221;, mis v\u00f5imaldas tal asemele tulnud &#8220;teise minaga&#8221; leida t\u00e4iesti uus suhtlemisviis maailmaga, pakkudes Masingule ta enese s\u00f5nul j\u00e4tkuvalt meeldivat kummastust, h\u00e4mmastunud ja v\u00f5\u00f5rastavat olekut maailma tunnetamisel. Masingu tunnetuslikust eluvaatest l\u00e4htumise leidsin teema lahendamiseks k\u00f5ige loomulikuma olevat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>VIIBIDES \u00d5NNELIKUS VIDEVIKUS TEISE MAAILMA PIIRIMAIL 20. sajandi eesti kirjandus- ja kultuuriloo \u00fcks selgeksvaidlemata k\u00fcsimusi k\u00fcmnendist k\u00fcmnendisse on olnud Uku Masingu loomingulise p\u00e4randi t\u00e4htsus ja t\u00e4hendus, selle m\u00e4\u00e4ratlemine marginaalseks v\u00f5i mittemarginaalseks ning selle suhe Eesti (ja Euroopa) kultuuriruumiga. Uku Masingu raskep\u00e4rane keelekasutus, kujundirikas ja n\u00e4gemuslik luulekeel, traditsioonilisest erinev m\u00f5tlemislaad, enesev\u00e4ljenduse \u00e4\u00e4rmine intensiivus ja komplitseeritus on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-660","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/660","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=660"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/660\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":661,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/660\/revisions\/661"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=660"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=660"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=660"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}