1990-ndate aastate kirjanduskriitika \u00fcheks iseloomulikuks jooneks v\u00f5ib pidada eelnevalt kinnistunud kirjanduslike periodiseeringute vaidlustamist v\u00f5i problematiseerimist. Modernismi k\u00e4sitluses (anglo-ameerika kontekstis) on valdavad olnud k\u00f5igepealt T. S. Elioti ja Ezra Poundi esteetika ning hiljem Harry Levini (“What Was Modernism?”, 1960), Irwing Howe’i (Literary Modernism, 1967) ja Stephen Spenderi ( The Struggle of the Modern, 1963) k\u00e4sitlused. Keskendudes vormile, vaatlesid Levin, Howe ja Spender modernismi eelk\u00f5ige homogeense ja interdistsiplinaarse kirjandusvooluna, mida t\u00e4histab ennek\u00f5ike aasta 1922, mil n\u00e4is j\u00f5udvat haripunkti modernismi suurimate geeniuste anne, v\u00e4ljenduses eelk\u00f5ige Elioti Ahermaa ja Joyce’i Ulysses’e tr\u00fckkij\u00f5udmise n\u00e4ol. Hilisemad k\u00e4sitlused on keskendunud teistele aspektidele, tehes k\u00fcsitavaks modernismi vaatlemise k\u00fcll mitmek\u00fclgse, kuid teatud p\u00f5hiomadustelt \u00fchtse vooluna. Michael Levenson’i A Genealogy of Modernism (1984) ja Lawrence Rainey Institutions of Modernism (1997) keskenduvad modernismi produktsiooniprintsiipide, publitseerimise strateegiatele ja institutsionaliseeritusele. Mitmed 1990-ndate k\u00e4sitlused \u00e4hmastavad piire modernismi ja postmodernismi vahel (n\u00e4iteks P. Brookeri toimetatud Modernism\/Postmodernism ja Patricia Waugh’ Practicing Postmodernism, Reading Modernism, m\u00f5lemad 1992).<\/p>\n\n\n\n
Eelpoolmainitud k\u00e4sitlused problematiseerivad k\u00fcll \u00fchtse ja universaalse modernismiparadigma olemust, kuid ei p\u00f6\u00f6ra eraldi t\u00e4helepanu sookategooriale modernismis. Esimesed feministlikud modernismik\u00e4sitlused j\u00e4\u00e4vad 1980-ndate l\u00f5ppu ja 1990-ndate algusesse ning keskenduvad naiskirjanike ja -luuletajate sobivusele universaalsena esitatud kuid meeste poolt loodud modernistlikku paradigmasse. (V. Smyersi ja G. Hanscombe’i Writing for Their Lives (1987), Shari Benstocki Women of the Left Bank: Paris, 1990-1940, (1986), Ellen Friedmani ja Miriam Fuchi toimetatud Breaking the Sequence: Women’s Experimental Fiction (1989), Bonnie K. Scotti The Gender of Modernism: A Critical Anthology (1990), Mariane Dekoveni Rich and Strange: Gender, History, Modernism (1991), Bridget Ellioti ja Jo-Ann Wallace’i Women Artists and Writers: Modernist (Im)positioninigs (1994)). K\u00e4esolev ettekanne p\u00fc\u00fcab modernismi paradigmat vaadelda l\u00e4bi modernismiajastu naiskirjanike prisma. Mind huvitab, kuidas paiknevad need naiskirjanikud modernismi paradigma suhtes, nii 20. sajandi alguses kui modernismi hilisemas kanoniseeringus, milline oli nende kirjanike positsioon, millised tegurid m\u00f5jutasid nende teoste hindamist ning publitseerimist, kas ja kuidas modernismiajastu naiskirjanike ja luuletajate teosed erinesid meeskirjanike omadest. Teema laiaulatuslikkuse t\u00f5ttu on ettekanne enam \u00fclevaatlik kui s\u00fcvitsiminev. \u00dcksikasjalikuma k\u00e4sitluse on eelpoolmainitud sookategooriaga seonduv probleemistik leidnud minu kursusel “Modernistlikud naiskirjanikud”, mida \u00f5petasin 1999\/2000 \u00f5ppeaasta kevadsemestril. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Modernismi paradigma ja naiskirjanikud 1990-ndate aastate kirjanduskriitika \u00fcheks iseloomulikuks jooneks v\u00f5ib pidada eelnevalt kinnistunud kirjanduslike periodiseeringute vaidlustamist v\u00f5i problematiseerimist. Modernismi k\u00e4sitluses (anglo-ameerika kontekstis) on valdavad olnud k\u00f5igepealt T. S. Elioti ja Ezra Poundi esteetika ning hiljem Harry Levini (“What Was Modernism?”, 1960), Irwing Howe’i (Literary Modernism, 1967) ja Stephen Spenderi ( The Struggle of the […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-666","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/666","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=666"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/666\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":667,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/666\/revisions\/667"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=666"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=666"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=666"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}