Huumori- ja satiiriajakirja Pikker 1970. aastate l\u00f5pu ja 1980. aastate alguse paroodialisa “K\u00e4kker” m\u00f5ju praegusele kirjandusele ja kultuurielule \u00fcldse on peaaegu t\u00e4iesti avastamata. Vestlustes mitme autoriga (Mehis Heinsaar, Lauri Sommer, Karl Martin Sinij\u00e4rv) olen t\u00e4heldanud nende soojalt nostalgilist suhtumist “K\u00e4krisse”, kuid isegi nemad ei ole selle suhet oma loominguga lahti m\u00f5testanud. Vast aitab mu uurimus seda teha; vast hoopis ei seostugi kuidagi kirjanduslooga, vaid j\u00e4\u00e4b t\u00e4iesti omaette, eksootiliseks saarekeseks interdistsiplinaarseis neutraalvetes.<\/p>\n\n\n\n
“K\u00e4kker” tundub m\u00e4rksa enamana pelgast paroodialisast. Selle tegemisel osalesid tuntud ja v\u00e4hemtuntud kultuuritegelased (Priit P\u00e4rn, Jaan Kaplinski, Toomas Kall, Ann Must, Teet Kallas, Riho Mesilane jpt.), kuid “K\u00e4kker” on suurem oma osade summast, esindades t\u00e4iesti isev\u00e4rki m\u00f5ttelaadi ja m\u00f5judes lausa omaette isiksusena. V\u00e4hesed kaasal\u00f6\u00f6nud autoreist on viljelenud taolist laadi tulemusrikkalt v\u00e4ljaspool “K\u00e4krit”.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4krit v\u00f5ib vaadelda omamoodi \u00f5uenarrina – kuid see v\u00f5rdlus vast esildaks liialt suhet v\u00f5imuga, rolli sovetliku kultuuri pilajana. Seda rolli t\u00e4itis “K\u00e4kker” aga Pikri osadest vaat et v\u00e4himal m\u00e4\u00e4ral. T\u00e4psem tundub mulle teine V\u00f5\u00f5ra-kujund: tehisintellekt. “K\u00e4kker” oli eesti kultuuri poolt endale teadlikult modelleeritud veider teisik, kes programmeeriti m\u00e4rkama kultuuri igap\u00e4evaelus ja kontaktides spontaanselt ilmnevaid liialdusi, kuid ka neid anal\u00fc\u00fcsima ja s\u00fcnteesima diskursusepiire j\u00e4rsult \u00fcletades (nt. “Kit\u00f0 kulinaarias”). Nende liialdusteseongute abil rekonstrueeris “K\u00e4kker” kultuuri normatiivse tuuma ja sidestas selle kultuuri tagasi (kasutan selle kohta Dagmar Normeti “Delfiiniast” laenatud terminit “varlitama”). Too kultuurivarlitus m\u00f5jub \u00fchtaegu naljaka, lummava ja \u00f5\u00f5vastavana – kuiv\u00f5rd tundub sageli t\u00f5esemana ehk olemuslikumana eesti kultuuri tavap\u00e4rasest eneset\u00f5lgendusest. Mu tunnet kinnitab mitmete “K\u00e4kri” tekstide p\u00fcsiv p\u00e4evakajalisus (nt. mitmed “kirjandusteoreetilised” ja “spordialased” kirjutised, ent ka “reklaamikampaaniad”). “Elustiili” pilaga tundub “K\u00e4kker” oma ajast lausa ees olnuvat, aimates tarbijakultuuri liialdustes seda, mis t\u00e4na n\u00e4ibki olevat igap\u00e4evane reaalsus. Usun siiski, et “K\u00e4kri” v\u00f5\u00f5ritusefekt v\u00f5is eesti kultuuri eneseteadvust tugevdada; v\u00f5imalik, et tugevdaks n\u00fc\u00fcdki, kas taasavastatult v\u00f5i samal tasemel j\u00e4tkatult.<\/p>\n\n\n\n
Muljet “K\u00e4kri” isikulisusest s\u00fcvendab ka selle kestvaim maskott – t\u00f5sise ilmega egiptuse kirjutaja, tr\u00fckimasin s\u00fcles. \u00dcldjoontes on K\u00e4kker mu jaoks sarnane sarkastilise homunkuluse Xaveriusega Aleksandr Grini “Kuldketis”, kuid Xaverius on ennek\u00f5ike k\u00f5neleja ja “K\u00e4kker” justament kirjutaja, tuues esile t\u00f5simeelsete kirjapruukide veidraid paradokse. Seep\u00e4rast siis “kirjanaerev homunkulus”.
\u00dclalmainitud tekstidele lisaks soovitan lugeda Juri Lotmani artiklit “Aju – tekst – kultuur – tehisintellekt” (kogumikus “Kultuurisemiootika”, lk. 394-410) ja kindlasti – mu arvates vahvaima t\u00e4nase vastena “K\u00e4krile” – Valdur Mikita \u00e4sjailmunud raamatut “\u00c4parduse r\u00f5\u00f5m”. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
KIRJANAEREV HOMUNKULUS: “K\u00c4KKER” KUI KULTUURI VARLITUS Huumori- ja satiiriajakirja Pikker 1970. aastate l\u00f5pu ja 1980. aastate alguse paroodialisa “K\u00e4kker” m\u00f5ju praegusele kirjandusele ja kultuurielule \u00fcldse on peaaegu t\u00e4iesti avastamata. Vestlustes mitme autoriga (Mehis Heinsaar, Lauri Sommer, Karl Martin Sinij\u00e4rv) olen t\u00e4heldanud nende soojalt nostalgilist suhtumist “K\u00e4krisse”, kuid isegi nemad ei ole selle suhet oma loominguga […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,55,66],"tags":[],"class_list":["post-668","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ix-xvii-kevadkool-2000","category-kevadkoolid","category-teesid-ix-xvii-kevadkool-2000"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/668","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=668"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/668\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":669,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/668\/revisions\/669"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=668"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=668"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=668"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}