{"id":748,"date":"2020-05-04T11:49:08","date_gmt":"2020-05-04T11:49:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=748"},"modified":"2020-05-04T11:49:10","modified_gmt":"2020-05-04T11:49:10","slug":"leena-kurvet-kaosaar-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/leena-kurvet-kaosaar-2\/","title":{"rendered":"Leena Kurvet-K\u00e4osaar"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Enese loomine kirjanikuna Aino Kalda ja Virginia Woolfi p\u00e4evikuis<\/h3>\n\n\n\n<p>P\u00e4evikupidamist on traditsiooniliselt peetud naiste p\u00e4rusmaaks, sest p\u00e4evik oma katkendliku ja samas kordusi sisaldava struktuuriga sarnaneb naise \u00fcksluisev\u00f5itu eluga, mida fragmenteerivad majapidamist\u00f6\u00f6d. Seda hoiakut toetab ka p\u00e4eviku paiknemine tekstina avaliku ja erasf\u00e4\u00e4ri piirimail ning sellest tulenev (v\u00f5imalik) pingestatud suhe kultuurilise ja \u00fchiskondliku normiga. P\u00e4evik ei ole kunagi eriti olnud kirjanduskaanoni osa, samuti on v\u00e4he p\u00e4evikut normeerivaid kindlalt v\u00e4ljakujunenud vormilisi ja sisulisi piiranguid. Kui l\u00e4htuda seisukohast, et avalik sf\u00e4\u00e4r on nii minevikus kui ka t\u00e4nap\u00e4eval rohkem meeste p\u00e4ralt olnud ja kirjanduskaanongi meeste poolt paika pandud, siis v\u00f5iks p\u00e4evik kujutada endast tekstit\u00fc\u00fcpi, mis pakub naistele v\u00f5rdlemisi suurt kirjutamisvabadust.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval \u00fcsna populaarsete p\u00e4eviku-uuringute aluseks on enamasti avaldamata p\u00e4evikud ning kuigi nende anal\u00fc\u00fcsimisel kasutatakse ka kirjandusteoreetilisi meetodeid ning p\u00e4evikut vaadeldakse eelk\u00f5ige kui teksti, on haruharvad juhud, kui m\u00f5ni p\u00e4evikupidaja, olgu ta siis mees- v\u00f5i naissoost, ainult p\u00e4eviku kaudu kirjanikuna tuntuks saab. Nii nagu Aino Kallast ja Virginia Woolfi v\u00f5ib pidada oma aja kontekstis privilegeeritud naisteks, nii on ka nende p\u00e4evikud privilegeeritud tekstid. Sellise staatuse annab neile m\u00f5lemale esmajoones varasem kirjanikukuulsus, mis loob automaatselt eeldusi ka p\u00e4evikule teatud kirjandusliku v\u00e4\u00e4rtuse omistamiseks. Kirjaniku p\u00e4eviku puhul tekib kohe p\u00e4eviku ja kirjaniku muu loomingu suhestamise probleem. P\u00f5gusalt peatun oma ettekandes ka Kalda ja Woolfi p\u00e4eviku neil k\u00fclgedel.<\/p>\n\n\n\n<p>Kirjanduslikust v\u00e4\u00e4rtusest eraldi olen k\u00f5nealustes p\u00e4evikutes vaadelnud sissekandeid, mis keskenduvad m\u00f5lema naise kirjanikuksolemisele, hoidudes aga \u00fcks\u00fcheste paralleelide t\u00f5mbamisest kirjanike eluga. N\u00e4idete abil tahaksin oma ettekandes pikemalt m\u00f5tiskleda selle \u00fcle, kuidas Kallas ja Woolf end oma p\u00e4evikuis kirjanikuna m\u00e4\u00e4ratlevad, milliste metafooride kaudu nad oma loomingut kirjeldavad ja kuiv\u00f5rd on p\u00e4evikulehek\u00fclgedel tajuda pinget traditsioonilise naiserolli (eriti emaduse) ning kirjanikuksolemise vahel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enese loomine kirjanikuna Aino Kalda ja Virginia Woolfi p\u00e4evikuis P\u00e4evikupidamist on traditsiooniliselt peetud naiste p\u00e4rusmaaks, sest p\u00e4evik oma katkendliku ja samas kordusi sisaldava struktuuriga sarnaneb naise \u00fcksluisev\u00f5itu eluga, mida fragmenteerivad majapidamist\u00f6\u00f6d. Seda hoiakut toetab ka p\u00e4eviku paiknemine tekstina avaliku ja erasf\u00e4\u00e4ri piirimail ning sellest tulenev (v\u00f5imalik) pingestatud suhe kultuurilise ja \u00fchiskondliku normiga. P\u00e4evik ei ole [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,68,67],"tags":[],"class_list":["post-748","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-x-xviii-kevadkool-2001","category-x-xviii-kevadkool-2001"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/748","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=748"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/748\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":749,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/748\/revisions\/749"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=748"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=748"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=748"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}