{"id":750,"date":"2020-05-04T11:49:35","date_gmt":"2020-05-04T11:49:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=750"},"modified":"2020-05-04T11:49:37","modified_gmt":"2020-05-04T11:49:37","slug":"sirje-olesk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/sirje-olesk\/","title":{"rendered":"Sirje Olesk"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Aino Kallas ja naiskirjanduse kaanon<\/h3>\n\n\n\n<p>1. Aino Kallase isik ja looming on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne objekt k\u00f5igile neile uurijaile, keda huvitavad loov isik ja tema eneserefleksioonid oma loomingu kohta. V\u00e4ga mahukas s\u00e4ilinud arhiiv ning p\u00e4evikud v\u00f5imaldavad \u00fcsna t\u00e4pselt j\u00e4lgida Aino Kallase elu ja selle kajastusi eri v\u00e4ljundites: loomingus, kirjades, m\u00e4lestustes, p\u00e4evikus.<\/p>\n\n\n\n<p>2. Aino Kallas oli 1920.-1930. aastatel \u00fcks v\u00e4ljapaistvamaid Soome ja Eesti kirjanikke, keda t\u00f5lgiti enam kui kedagi teist kummalgi maal. P\u00e4evikud v\u00f5imaldavad j\u00e4lgida, kuidas see tuntus on saavutatud. Naiskirjanik Aino Kallas kirjutab nagu iga oma aja kirjanik ega eksponeeri minu k\u00e4situst m\u00f6\u00f6da kusagil oma sugu. Ta k\u00e4itub suhtluses kirjastajate, t\u00f5lkijate ja m\u00e4ned\u00feeridega selle aja kommete kohaselt nagu kirjanik, mitte naiskirjanik. Oma rahvusvahelist karj\u00e4\u00e4ri ehitab ta ise sihip\u00e4raselt, visalt ja reaalsust arvestades. Kuigi V. Woolfi &#8220;Oma tuba&#8221; oli selleks ajaks ilmunud ja sufra\u00feetid Inglise \u00fchiskonnas n\u00e4htavalt olemas, ei samasta Aino Kallas end kunagi nendega. Veel enam, elu l\u00f5pul saab ta maha fraasiga: &#8220;Ma tunnustasin, nagu teen \u00fcha t\u00e4nap\u00e4evalgi, mehe vastuvaidlematut m\u00f5istuslikku ja loovat \u00fcleolekut&#8221; (A. Kallas, &#8220;Mu saatuse maa&#8221;. Vadstena 1947, lk. 65).<\/p>\n\n\n\n<p>3. Mida on Aino Kallase loomingus spetsiifilist tema soo t\u00f5ttu? Kas ei tulene see spetsiifiline hoopis sellest, et ta oli soome rahvuslase t\u00fctar? V\u00f5i pigem sellest, et ta elas suure osa oma elust teiste rahvaste (eestlaste, inglaste, rootslaste) seas?<\/p>\n\n\n\n<p>4. Mida k\u00f5neleb Aino Kallasest tema p\u00e4evik? Toetudes peamiselt Anna Makkosele (artikkel &#8220;&#8221;My Own Novel, Yes, Really!&#8221;: The Early Diary of Aino Kallas and Reading for the Plot&#8221; kogumikus &#8220;Scandinavian Studies&#8221; (Winter 1999, Number 4)), k\u00e4sitlen ma seda kui naiskirjaniku p\u00e4evikut. Mis selleks p\u00f5hjust annab? Kas sellest s\u00f5ltub tajutaval viisil p\u00e4eviku retseptsioon? Kas p\u00e4evik an sich m\u00f5jutab kuidagi&nbsp;<br>A. Kallase muu loomingu retseptsiooni? Praegu kaldun ma arvama, et feministlikus diskursuses on Aino Kallase keskne teos nimelt p\u00e4evik, mille valgusel saab feministlikult t\u00f5lgendada ka tema muud loomingut, eriti &#8220;Hundim\u00f5rsjat&#8221;.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aino Kallas ja naiskirjanduse kaanon 1. Aino Kallase isik ja looming on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne objekt k\u00f5igile neile uurijaile, keda huvitavad loov isik ja tema eneserefleksioonid oma loomingu kohta. V\u00e4ga mahukas s\u00e4ilinud arhiiv ning p\u00e4evikud v\u00f5imaldavad \u00fcsna t\u00e4pselt j\u00e4lgida Aino Kallase elu ja selle kajastusi eri v\u00e4ljundites: loomingus, kirjades, m\u00e4lestustes, p\u00e4evikus. 2. Aino Kallas oli 1920.-1930. aastatel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,68,67],"tags":[],"class_list":["post-750","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-x-xviii-kevadkool-2001","category-x-xviii-kevadkool-2001"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/750","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=750"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/750\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":751,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/750\/revisions\/751"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=750"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=750"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=750"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}