{"id":752,"date":"2020-05-04T11:50:05","date_gmt":"2020-05-04T11:50:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=752"},"modified":"2020-05-04T11:50:07","modified_gmt":"2020-05-04T11:50:07","slug":"anneli-mihkelev-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/anneli-mihkelev-2\/","title":{"rendered":"Anneli Mihkelev"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Naine mehe peas: Arvo Valtoni erootilised fiktsioonid<\/h3>\n\n\n\n<p>Arvo Valtoni novellikogu &#8220;Kahekesi&#8221; koondab 25 eri s\u00fc\u00feee ja erinevate tegelastega lugu mehe ja naise suhetest. Sellele hakitusele vaatamata moodustavad need novellid raamatuna siiski terviku, mille peategelaseks on esimeses isikus jutustav mees, kes kannab kirjanik Arvo Valtoni pseudon\u00fc\u00fcm-perekonnanime Valton. Tegevuspaigadki on sageli esitatud konkreetses ajas reaalsetena, nii et j\u00e4\u00e4b mulje autorist, kes ei loo v\u00e4ljam\u00f5eldud lugu, vaid hoopis meenutab noorust ja m\u00f6\u00f6dunut ning sellega seonduvaid armuseiklusi. Ometi pole tegemist kirjanik Arvo Valtoni p\u00e4evikuga, vaid &#8220;homodiegeetilise narratiiviga, kus jutustaja on ise \u00fcks tegelane&#8221; (Sutrop 1996: 302). Arvo Valton kui autor jutustab seega narratiivset teksti, kuid lugu, mida fiktsionaalne narratiiv esitab, jutustab fiktsionaalne Valton, novellide meespeategelane, ja tema meenutusi l\u00e4bielatud armuseiklustest kujutabki p\u00e4ris-Valton. Seega kirjanik ja kodanik Valton-Vallikivi \u00fchtaegu nii varjab kui r\u00f5hutab oma kohalolu neis erootilistes novellides, \u00e4hmastades lugeja jaoks fiktsionaalse ja faktuaalse narratiivi piirid.<\/p>\n\n\n\n<p>Arvo Valtoni novellide naistegelased esitatakse lugejale fiktsionaalse Valtoni silmade l\u00e4bi. Tihti on nad nimeta, sest nimi pole jutustajale kas meelde j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i on see ununenud v\u00f5i on tegemist hoopis vaimumaailmast p\u00e4rit naisolevusega &#8211; seega r\u00f5hutatakse nende puhul pigem fiktsionaalsust kui faktuaalsust, kuid nad m\u00e4ngivad olulist rolli minategelase soorolli tunnetamises, omaksv\u00f5tus ja muutumises. Arvo Valton n\u00e4itab, kuidas kultuur kujundab soorolle.<\/p>\n\n\n\n<p>Et Valton esitab k\u00f5ik seiklused tagasivaatena minevikku, meenutusena, siis tekib opositsioon noorema fiktsionaalse Valtoni ja vanema, jutustava fiktsionaalse Valtoni vahel, mis v\u00e4ljendub eneseirooniana, teatava pilkena, et allutakse kultuuri ja \u00fchiskonna poolt dikteeritud soorollidele. Seega on Valtoni novellikogu \u00fche mehe arengulugu varasest noorusest k\u00fcpse pensionieani ning oluline m\u00e4rks\u00f5na on seejuures tagasivaatav eneseiroonia, mis laieneb ka kultuurile ja \u00fchiskonnale suunatud irooniaks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kirjandust<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Allik, J\u00fcri 1997. Ps\u00fchholoogia lihtsusest. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus<br>Currie, Gregory 1990. The Nature of Fiction. Cambridge, New York, Port Chester, Melbourne, Sydney: Cambridge University Press<br>Freud, Sigmund 1999. Inimhinge anatoomiast. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus<br>Freud, Sigmund 1962. Three Essays on the Theory of Sexuality. New York: Basic Books<br>Liiv, Toomas 1997. Arvo Valton novellikirjanikuna. &#8211; T. Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, lk. 100-108<br>Searle, John R. 1979. Expression and Meaning. Studies in the Theory of Speech Acts. Cambridge, New York, Port Chester, Melbourne, Sydney: Cambridge University Press<br>Sutrop, Margit 1996. Mis on fiktsioon. &#8211; Akadeemia, nr. 2, lk. 292-305<br>Valton, Arvo 1999. Kahekesi. Novelle aastatest 1967-1998. Tallinn: Virgela<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Naine mehe peas: Arvo Valtoni erootilised fiktsioonid Arvo Valtoni novellikogu &#8220;Kahekesi&#8221; koondab 25 eri s\u00fc\u00feee ja erinevate tegelastega lugu mehe ja naise suhetest. Sellele hakitusele vaatamata moodustavad need novellid raamatuna siiski terviku, mille peategelaseks on esimeses isikus jutustav mees, kes kannab kirjanik Arvo Valtoni pseudon\u00fc\u00fcm-perekonnanime Valton. Tegevuspaigadki on sageli esitatud konkreetses ajas reaalsetena, nii et [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,68,67],"tags":[],"class_list":["post-752","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-x-xviii-kevadkool-2001","category-x-xviii-kevadkool-2001"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/752","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=752"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/752\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":753,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/752\/revisions\/753"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=752"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=752"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=752"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}