19. sajandi l\u00f5pp on j\u00e4tkuks sajandi alguses alanud avaliku ja privaatsf\u00e4\u00e4ri lahutamisele ning sugudevahelise polarisatsiooni s\u00fcvenemisele. Fin de si?cle’i perioodist leiab hulga “teaduslikke seletusi” naiste v\u00e4hemv\u00e4\u00e4rtuslikkuse ja arenemisv\u00f5imetuse kohta, isegi selliseid, kus naist m\u00e4\u00e4ratletakse peaaegu eraldi liigina. Pseudoteaduslike naisek\u00e4sitluste nii ulatuslikku esilekerkimist on osaliselt vaadeldud kui reaktsiooni valgustusajast p\u00e4rit demokraatia ja v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ideedele ning sajandi l\u00f5pus \u00fcha hoogustunud naiste emantsipatsioonile, aga teisalt seostub see ka dekadentliku allak\u00e4igu diskursusega, mille teise poole moodustab kahtlemata elufilosoofiast inspireeritud dekadentsi \u00fcletamine.<\/p>\n\n\n\n
Tammsaare lugemuse uurijad nimetavad tema inspireerijatena mh. Georg Simmelit, Paul Bourget’d, Fritz Mauthnerit, Oswald Spenglerit, Otto Weiningeri, Sigmund Freudi, Friedrich Nietzschet jt.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5iki neid tuntakse dekadentsi, laiemalt modernismi suurte teoreetikute ja kriitikutena ning sama kehtib ka Tammsaare puhul. Tammsaare on modernistliku elutunnetuse esitaja ja kritiseerija. Dekadentlikku mentaliteeti ja individualismikultust r\u00fcndab ta aga osaliselt ka naise abil.<\/p>\n\n\n\n
Sarnaselt dekadendist meestegelase, moodsas k\u00f5nepruugis flan\u00f6\u00f6riga, on ka Tammsaare naine nartsistlik ja enesekeskne, aga tema enesekesksus v\u00e4ljendub teistmoodi kui mehel. Tammsaare idealiseerib elule l\u00e4hemalseisvas, kohati sellega isegi samastuvas naises subjekt-objektilikku l\u00f5hestamatust – loodusele omast endassep\u00f6\u00f6ratust, mis muudab l\u00f5puks naise ema-lapse s\u00fcmbiootilise suhte t\u00e4histajaks ja seel\u00e4bi ka elu edasiviijaks. Teisalt eluga osaliselt identifitseerununa kujutab Tammsaare naine endast ka allak\u00e4iku ja hukatust nagu elugi, mis sisaldab nii dekadentsi kui selle \u00fcletamist. Tammsaare naise paradoksaalsuses peegelduvad dekadentlik kultuurikontekst ja dekadentsi vastuolud.<\/p>\n\n\n\n
Vaatlen dekadentsi temaatikat Tammsaare \u00fcli\u00f5pilasnovellide (“Pikad sammud”, “Noored hinged”, “\u00dcle piiri”, “K\u00e4rbes”) ning romaanide “T\u00f5de ja \u00f5igus” 4. osa ning “Elu ja armastus” p\u00f5hjal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Dekadents ja naine A. H. Tammsaare \u00fcli\u00f5pilasnovellides 19. sajandi l\u00f5pp on j\u00e4tkuks sajandi alguses alanud avaliku ja privaatsf\u00e4\u00e4ri lahutamisele ning sugudevahelise polarisatsiooni s\u00fcvenemisele. Fin de si?cle’i perioodist leiab hulga “teaduslikke seletusi” naiste v\u00e4hemv\u00e4\u00e4rtuslikkuse ja arenemisv\u00f5imetuse kohta, isegi selliseid, kus naist m\u00e4\u00e4ratletakse peaaegu eraldi liigina. Pseudoteaduslike naisek\u00e4sitluste nii ulatuslikku esilekerkimist on osaliselt vaadeldud kui reaktsiooni valgustusajast […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,68,67],"tags":[],"class_list":["post-754","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-x-xviii-kevadkool-2001","category-x-xviii-kevadkool-2001"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/754","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=754"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/754\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":755,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/754\/revisions\/755"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=754"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=754"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=754"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}