Teatavasti p\u00f5hjustas “Noor-Eesti” r\u00fchmituse tegevus murrangu 20. sajandi alguse Eesti kultuuris. “Noor-Eesti” III albumit (1909) v\u00f5iks nimetada naisemantsipatsiooni erinumbriks – niiv\u00f5rd valdavaks teemaks on selles naine ja soolised k\u00fcsimused. Nagu nooreestlaste loomingus \u00fcldse, on ka nende naisekujutuses t\u00e4helepandav p\u00fc\u00fce Euroopale “j\u00e4rele j\u00f5uda”.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ljastpoolt integreeritud m\u00f5jud v\u00f5ib jagada kolmeks:<\/p>\n\n\n\n
1) 19. sajandil Prantsusmaal alguse saanud estetismi, dekadentsi ja s\u00fcmbolismi joonte integreerimine naise kujutamisel (eriti Baudelaire’i naisekujutuse m\u00f5ju);<\/p>\n\n\n\n
2) Saksa filosoofide Fr. Nietzsche ja O. Weiningeri naist puudutavate ideede rakendamine nooreestlaste teostes;<\/p>\n\n\n\n
3) Skandinaavia naisemantsipatsioonist l\u00e4htuv naisekujutus – uue, k\u00f5rgharitud ja iseseisva naise kirjanduslikud peegeldused.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igi nende m\u00f5jutuste sulatamisega oma loomingusse heitsid nooreestlased \u00fchiselt v\u00e4ljakutse senises eesti kirjanduses valitsenud realismile. “Noor-Eesti” III albumist, mis J. Semperi s\u00f5nul vastas “moodsa kirjanduse lugemisega \u00e4rahellitatud v\u00f5i rikutud maitsele”, anal\u00fc\u00fcsin j\u00e4rgmisi novelle:<\/p>\n\n\n\n
1) J. Randvere “Ruth” (a) kui l\u00f5puleviidud unistus t\u00e4iuslikust naisest; (b) kui Euroopa trendikamate kirjanike ja filosoofide tsitaadikogum; (c) kui naisekeha esitus esteetilise, erootilise ja ideoloogilise kehana;<\/p>\n\n\n\n
2) F. Tuglase “Vilkuv tuli” kui intertekstuaalsuse n\u00e4ide – Platoni, Calder\u00f3ni ja Baudelaire’i taaselustamine;<\/p>\n\n\n\n
3) E. Vilde “Kuival” – naine kapitalismi haardes: kaup ja pornograafiaobjekt. Vilde muretseb endiselt naise inimv\u00e4\u00e4rikuse p\u00e4rast;<\/p>\n\n\n\n
4) J. Oksa “Emased” – ei ilmunud k\u00fcll “Noor-Eesti” albumis, kuid k\u00e4sikiri p\u00e4rineb samuti 1909. aastast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Nooreestlaste naine Teatavasti p\u00f5hjustas “Noor-Eesti” r\u00fchmituse tegevus murrangu 20. sajandi alguse Eesti kultuuris. “Noor-Eesti” III albumit (1909) v\u00f5iks nimetada naisemantsipatsiooni erinumbriks – niiv\u00f5rd valdavaks teemaks on selles naine ja soolised k\u00fcsimused. Nagu nooreestlaste loomingus \u00fcldse, on ka nende naisekujutuses t\u00e4helepandav p\u00fc\u00fce Euroopale “j\u00e4rele j\u00f5uda”. V\u00e4ljastpoolt integreeritud m\u00f5jud v\u00f5ib jagada kolmeks: 1) 19. sajandil Prantsusmaal alguse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,68,67],"tags":[],"class_list":["post-756","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-x-xviii-kevadkool-2001","category-x-xviii-kevadkool-2001"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/756","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=756"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/756\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":757,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/756\/revisions\/757"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=756"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=756"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}