Siinses k\u00e4sitluses l\u00e4htun \u00fcpris kirevast materjalist, mille puhul tekib m\u00f5nikord raskusi n\u00e4htustele \u00fchise nimetaja leidmisega. P\u00f5hiliselt on k\u00f5ne all naise soorolli, v\u00e4limuse ja mentaliteedi muut(u)mine aastatel 1940-1970. Missugune oli ideaalne naine, kes ja kuidas kujundas tema imago ja kuidas see kujutelm kolmek\u00fcmne aasta jooksul muutus? Mis olid muutmise p\u00f5hjused ja milliste vahenditega presenteeriti, tsenseeriti ja retsenseeriti ideaalnaist?<\/p>\n\n\n\n
On selge, et totalitaarses \u00fchiskonnas allus ametlikult pakutav ideaalnaise t\u00fc\u00fcp ideoloogiale ja selle levitamise eesm\u00e4rk oli poliitiline propaganda. Samas tuli propagandat teha oskuslikult, nii, et sihtgrupp (lugeja-j\u00e4lgija) v\u00f5taks pakutu omaks. Omakorda tekib igas \u00fclepolitiseeritud struktuuris varjatud vastupanu. Kas seda vastupanu avaldati ainult salaja, kitsas ustavate ringis, v\u00f5i ka avalikult? Kuidas p\u00e4\u00e4seti viimasel juhul m\u00f6\u00f6da tsensuurist ja poliitilisest valvest?<\/p>\n\n\n\n
Muutused naise \u00fchiskondlikus positsioonis olid suured ja kontseptsioonid muutusid v\u00e4ga ruttu. On t\u00f5endeid, et naiseideaal Saksa okupatsiooni ajal ei muutunud endisega v\u00f5rreldes kuigi palju, huvitaval kombel j\u00f5udis Reich’i naiseideaal meieni p\u00f5hiliselt UFA filmide kaudu, kus diivad olid ametlikust blondist koduperenaisest \u00fcpris erinevad. Tr\u00fckimeedia ning kirjandus pakkusid v\u00e4lja teistsuguse naise.<\/p>\n\n\n\n
1944. a-st alates tegeles naise ja tema \u00fchiskondliku rolliga ka N\u00f5ukogude seadustik, mis reguleeris hoolega nii pereplaneerimist kui lastekasvatamist, abielust ja lahutusest k\u00f5nelemata. Esialgu j\u00e4i naise v\u00e4line imago sarnaseks l\u00e4\u00e4nepoolse naise omaga, seda suuresti t\u00e4nu trofeefilmidele, Ameerika abile ja Hollywoodi filmidele. P\u00e4rast raudse eesriide ettet\u00f5mbamist taandus ideaalne naine sisult sotsialistlikuks, vormilt pseudorahvuslikuks, kohati aga kurioosselt internatsionaalseks olendiks. T\u00f5eline internatsionalism, \u00f5igemini taasglobaliseerumine algas alles 1950. aastate keskel, suures osas t\u00e4nu Moskva 1957. a. \u00fclemaailmsele noorsoofestivalile. \u00dchtlasi teadvustasid naissoost noored ennast just siis kui noorte subkultuuri esindajaid.
1960. aastad t\u00f5id kaasa naiset\u00fc\u00fcbi polariseerumise: \u00fchele poole j\u00e4i daamilik, Jacqueline Kennedyst inspireeritud \u00f0anellr\u00f5ivast kandev t\u00fc\u00fcp, kes ei kuulunud harilikult intelligentsi hulka, vaid t\u00f6\u00f6tas eesk\u00e4tt teenindussf\u00e4\u00e4ris, teisele boheemlik-t\u00fctarlapselik naine, kes arendas edasi noortekultuuri erinevaid pealispindlikke aspekte. Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib \u00f6elda, et naine muutus j\u00e4rjest rohkem iseseisvaks n\u00e4htuseks, ikka enam hakkas ta tr\u00fckimeedias esinema \u00fcksi, ikka v\u00e4hem n\u00e4idati teda tavap\u00e4rases ema ja abikaasa rollis. N\u00e4iteid naise mentaliteedi kohta leiab hulgi ka ilukirjandusest (Smuul, Rannet, hiljem Luik) ning kujutavast ja moekunstist (Okas, Kaarma, Kanasaar).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Naine normis ja pildis: ametlik ja tegelik naiseideaal Eestis 1940-1970 Siinses k\u00e4sitluses l\u00e4htun \u00fcpris kirevast materjalist, mille puhul tekib m\u00f5nikord raskusi n\u00e4htustele \u00fchise nimetaja leidmisega. P\u00f5hiliselt on k\u00f5ne all naise soorolli, v\u00e4limuse ja mentaliteedi muut(u)mine aastatel 1940-1970. Missugune oli ideaalne naine, kes ja kuidas kujundas tema imago ja kuidas see kujutelm kolmek\u00fcmne aasta jooksul muutus? […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,68,67],"tags":[],"class_list":["post-760","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-x-xviii-kevadkool-2001","category-x-xviii-kevadkool-2001"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/760","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=760"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/760\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":761,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/760\/revisions\/761"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=760"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=760"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=760"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}