{"id":762,"date":"2020-05-04T11:52:34","date_gmt":"2020-05-04T11:52:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=762"},"modified":"2020-05-04T11:52:35","modified_gmt":"2020-05-04T11:52:35","slug":"anneli-saro","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/anneli-saro\/","title":{"rendered":"Anneli Saro"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Naine p\u00fc\u00fcnel on p\u00fc\u00fcnises<\/h3>\n\n\n\n<p>Naine laval esindab nii konkreetset tegelast kui n\u00e4itlejannat ning ka kultuurilist \u00fcldistust naisest. P\u00fc\u00fcnisena n\u00e4en ma v\u00f5rku, mille koovad teatris v\u00f5imupositsioonil olevad kirjanikud, lavastajad ja teatrikoolide \u00f5ppej\u00f5ud, kelle hulgas on ka m\u00f5ned naised.<\/p>\n\n\n\n<p>Draamakirjanikud on enamasti (u. 95%) mehed. Maailma draamaklassikas naisautoreid ei ole, Eestis vaid Koidula. Naistegelasi on n\u00e4idendites alati v\u00e4hem kui mehi. Kuni 19. sajandi l\u00f5puni oli naistel draamas ja teatris peamiselt kahte t\u00fc\u00fcpi rolle: meheliku armastuse passiivne objekt v\u00f5i koomiline vanaeit. Hiljem murdis k\u00fcll sisse emantsipatsiooniteema, aga iseseisvunud naisi kujutatakse enamasti ikka pisut \u00f5nnetute v\u00f5i poolikutena.<\/p>\n\n\n\n<p>Umbes 4\/5 lavastajatest on mehed. Vaid v\u00e4hesed (nais)lavastajad tegelevad spetsiifilise naisproblemaatikaga, sest raske on leida vastavaid tekste. Lavastajad vormivad tegelasi oma kultuurilistest ja esteetilistest arusaamadest l\u00e4htudes. Meeslavastaja k\u00e4e all t\u00f6\u00f6tav naisn\u00e4itleja p\u00fc\u00fcab meeldida sellele jumalikul positsioonil olevale mehelikule pilgule.<\/p>\n\n\n\n<p>Teatrikooli v\u00f5etakse teatrite vajadustest l\u00e4htuvalt kolme poisi kohta kaks t\u00fcdrukut; konkurents on vastuv\u00f5tul t\u00fcdrukute seas suurem. N\u00e4itlejakutses on t\u00e4htis roll inimese f\u00fc\u00fcsisel. Eesti kontekstis paistab silma, et f\u00fc\u00fcsiline diversiteet naisn\u00e4itlejate hulgas on palju v\u00e4iksem kui meesn\u00e4itlejate hulgas; domineerib nn. harmoonilise naise standard.<\/p>\n\n\n\n<p>Teatrik\u00fclastajatest peaaegu 2\/3, teatrikriitikutest 1\/2 moodustavad naised. Lavastuse \u00feanr v\u00f5i teema publiku soolist jaotumust eriti ei paista m\u00f5jutavat. Retseptsiooniuuringud on aga n\u00e4idanud, et naised samastavad end teatris \u00fcsna tihti ka meestegelastega, kui naistegelaste roll etenduses on marginaalne v\u00f5i nende positsioon ja vaatepunkt vastuv\u00f5etamatu.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00e9lene Cixous on propageerinud vabanemist meheliku keele survest teatris keha ja \u00feesti kaudu ning loobumist loost, s\u00fcndmustest ja tegevusest. Kuid feministlik teatripraktika eelistab enamasti pigem naise h\u00e4\u00e4lt kui keha oma lugude r\u00e4\u00e4kimiseks. Kas see on tuleneb sellest, et naised on vorminud oma keha meheliku pilgu standarditest l\u00e4htuvalt ning see ei ole enam loomulik ja siiras, vaid performatiivne keha?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Naine p\u00fc\u00fcnel on p\u00fc\u00fcnises Naine laval esindab nii konkreetset tegelast kui n\u00e4itlejannat ning ka kultuurilist \u00fcldistust naisest. P\u00fc\u00fcnisena n\u00e4en ma v\u00f5rku, mille koovad teatris v\u00f5imupositsioonil olevad kirjanikud, lavastajad ja teatrikoolide \u00f5ppej\u00f5ud, kelle hulgas on ka m\u00f5ned naised. Draamakirjanikud on enamasti (u. 95%) mehed. Maailma draamaklassikas naisautoreid ei ole, Eestis vaid Koidula. Naistegelasi on n\u00e4idendites alati [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,68,67],"tags":[],"class_list":["post-762","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-x-xviii-kevadkool-2001","category-x-xviii-kevadkool-2001"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/762","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=762"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/762\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":763,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/762\/revisions\/763"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=762"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=762"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=762"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}