Tees: k\u00f5ik tohivad r\u00e4\u00e4kida. Valitud antiteesid on lausutud “Tartu Postimehes” oktoobris 1998, kirjandusseminaril Tartu \u00fclikoolis m\u00e4rtsis 2001 ja kinos “Ekraan” filmis “Mida naised tahavad” mais 2001. Vilde k\u00fcsimuses: Asi on lihtsalt selles, et kirjanikena pole nad \u00fchte masti mehed. Eduard Vilde oli kriitiline realist, Oscar Wilde aga s\u00fcmbolist ja muinasjutukirjanik. \u00dchist vestlusteemat ei saa neil olla. Shakespeare’i k\u00fcsimuses: Siin meie kaasa r\u00e4\u00e4kida ei saa. Naiste k\u00fcsimuses: Help me … I hear what women think … All the women think I’m an asshole.<\/p>\n\n\n\n
Seega on arvatud, et erinevad inimesed ei tohiks omavahel r\u00e4\u00e4kida. Et meil ei ole viisakas neist r\u00e4\u00e4kida. Et oleks hea, kui nemad ei r\u00e4\u00e4giks (v\u00e4hemalt meist mitte). \u00dchine keel on m\u00f5istagi vajalik, aga mitte piisav ja ainus tingimus suhtlemiseks. Protsess, mille kaudu see keel leitakse, \u00fcksteise keelega harjutakse ja v\u00f5imalik \u00fchisosa kokku lepitakse, on v\u00e4hemasti niisama oluline. Nii ei ole teada, kelle keel see l\u00f5puks on, mida k\u00f5neldakse. Tekivad kartused ja keelud – turvaliste teadmiste ja muutumatu identiteedi maailmas kuulub keel justkui oma objektiga kokku, \u00fcmberkirjeldused on ohtlikud ja ekslikud. Nii r\u00e4\u00e4gib kriitiline Vilde ainult “tegelikkusest” ja s\u00fcmbolistlik Wilde pajatab muinasjutte, Shakespeare’ist k\u00f5nelevad ainult inglased, kes temast “\u00f5igesti” aru saavad, ning kuulmine, mida keegi teine meist m\u00f5tleb, tekitab \u00f5udust. Kui inimene suudab t\u00f5eliselt m\u00f5ista ainult iseennast, j\u00e4reldub sellest, et teisi ta m\u00f5ista ei suuda ning et teised ei m\u00f5ista teda. Vabanemine illusioonist, et meie teame, kes oleme meie ja kes nemad, ja et nemad ei tea, kes oleme meie, j\u00e4tab v\u00f5rdsed v\u00f5imalused r\u00e4\u00e4kimiseks ja m\u00f5istmiseks, aga kahtlemata ka v\u00e4hem \u00fcksteise \u00fcle ulatuvat v\u00f5imu ja turvatunnet teadmisest, kuidas asjad on. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Vilde, Shakespeare ja naised. Kes tohib r\u00e4\u00e4kida? Tees: k\u00f5ik tohivad r\u00e4\u00e4kida. Valitud antiteesid on lausutud “Tartu Postimehes” oktoobris 1998, kirjandusseminaril Tartu \u00fclikoolis m\u00e4rtsis 2001 ja kinos “Ekraan” filmis “Mida naised tahavad” mais 2001. Vilde k\u00fcsimuses: Asi on lihtsalt selles, et kirjanikena pole nad \u00fchte masti mehed. Eduard Vilde oli kriitiline realist, Oscar Wilde aga s\u00fcmbolist […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,68,67],"tags":[],"class_list":["post-772","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-x-xviii-kevadkool-2001","category-x-xviii-kevadkool-2001"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=772"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/772\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":773,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/772\/revisions\/773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=772"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=772"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}