Bourdieu teooria p\u00f5hipostulaadid:
\u201cKirjandusteose struktuur on selle sotsiaalse ruumi struktuuri mudel, milles teos on s\u00fcndinud\u201d (Bourdieu)<\/p>\n\n\n\n
Bourdieu kirjandusv\u00e4lja teooria (k\u00f5ige kontseptuaalsemalt raamatus \u201cLes r\u00e8gles de l\u2019art\u201d, 1992) taotleb radikaalset kontekstualiseerimist, v\u00f5ttes vaatluse alla kirjandusv\u00e4lja eksternsed determinandid, v\u00e4lja ajalugu kujundanud sotsiaalsed (objektiivsed) tingimused.<\/p>\n\n\n\n
Bourdieu defineerib kirjandusv\u00e4lja lahinguv\u00e4ljana, kirjanduses v\u00f5imalike positsioonide\/seisukohtade (positions) ja positsioneeringute\/seisukohav\u00f5ttude (prises de position) ruumina, milles k\u00e4ib pidev positsioonis\u00f5da: vastandlikel positsioonidel olijad peavad lahinguid konkureerivate kirjandusedefinitsioonide legitiimsuse p\u00e4rast, kas kaitstes k\u00e4ibivaid kirjandusvorme (s.t. v\u00f5ttes sisse ortodoksseid positsioone) v\u00f5i muutes need k\u00fcsitavaks ja taotledes murrangulisi muutusi v\u00e4ljal (s.t. asudes hereetilistele seisukohtadele).<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ljakujutelma strukturalistlikud piirid l\u00f5hub Bourdieu habituse kontseptsiooniga, mis peab looma sideme v\u00e4ljal tegutsejate (autorid, kriitikud, kirjastajad, kirjandusloolased, v\u00e4ljaandjad jne) \u2013 akteure\u2019ide \u2013 ja neid kujundanud sotsiaalse ruumi vahel ning mille abil Bourdieu loodab \u00fcletada subjektikeskse ja s\u00fcsteemidetermineeritud vaateviisi antinoomia. Habitus kui elu jooksul omandatud k\u00e4itumis- ja m\u00f5tlemisviiside s\u00fcsteem, mis suunab individuaalset tegutsemist ning v\u00f5imaldab teatud kindlat kultuurilist k\u00e4itumist, loob ka kirjandusv\u00e4ljal positsioneerumise v\u00f5imalused.<\/p>\n\n\n\n
Rakendades kunsti- ja kirjandusv\u00e4lja kirjeldamisel majandus- v\u00f5i sotsiaalteooriatest tuttavat m\u00f5isteaparatuuri, eeldab Bourdieu erinevate sotsiaalsete v\u00e4ljade vahelist struktuurilist ja funktsionaalset homoloogiat, eitamata erinevate v\u00e4ljade ajaloolise autonomiseerumisprotsessi k\u00e4igus tekkinud spetsiifikat. Selle analoogmeetodi abil p\u00fc\u00fcan Bourdieu v\u00e4lja selgitada seda spetsiifiline seadust, mis konstitueerib ja struktureerib kunsti- v\u00f5i kirjandusv\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimus kunstiteose t\u00e4henduse ja v\u00e4\u00e4rtuse ning esteetilise hinnangu erilise iseloomu j\u00e4rele on Bourdieu j\u00e4rgi vastatav ainult v\u00e4lja sotsiaalajaloo raames, mis uurib erilise esteetilise dispositsiooni kujunemise eeldusi mingil perioodil.<\/p>\n\n\n\n
Eesti kirjanduse sotsiaalajalugu on kirjutamata. Minu arvates on senised eesti kirjanduslood k\u00e4sitlenud eesti kirjandust hermeetiliselt, suhestamata teda oma aja sotsiaalsete ja eesti kirjandust otseselt kujundanud vaimsete ja kultuuriliste struktuuridega. Kas annaks Bourdieu moderniseeritud sotsiaalajaloo kontseptsioon inspiratsiooni l\u00fcnga t\u00e4itmiseks? Kas oleks v\u00f5imalik laiendada eesti kirjanduslookirjutuse piire, uurides nt baltisaksa habitust ja sellest tingitud kultuurilise k\u00e4itumise m\u00f5ju eesti kultuurile? V\u00e4hemasti 19. sajandi keskpaigani on eestikeelne kirjas\u00f5na baltisaksa kirjandusv\u00e4lja osa (alav\u00e4li). 20. sajandi algul eesti kirjandusv\u00e4li iseseisvub, ent seal tegutsejate kultuuriline kapital on \u00fchtsete haridusasutuste kaudu nagu saksakeelsed g\u00fcmnaasiumid v\u00f5i Kayserliche Universit\u00e4t Dorpat veel endiselt seotud marginaliseeruva baltisaksa kirjandusv\u00e4ljaga.<\/p>\n\n\n\n
Leian Bourdieu kirjandusv\u00e4lja teooria sobiva olevat rakendamaks teda baltisaksa ja eesti kirjanduste v\u00f5rdlevas anal\u00fc\u00fcsis juba seet\u00f5ttu, et siin on sotsiokultuurilisel konteksil suurem roll kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kirjandustel 19. ja 20 sajandi vahetusel. Kirjandusv\u00e4li on v\u00e4iksema autonoomiakraadiga, rohkem s\u00f5ltuv v\u00e4ljav\u00e4listest faktoritest. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Vaatlusi eesti kirjandusloole Bourdieu pilguga Bourdieu teooria p\u00f5hipostulaadid:\u201cKirjandusteose struktuur on selle sotsiaalse ruumi struktuuri mudel, milles teos on s\u00fcndinud\u201d (Bourdieu) Bourdieu kirjandusv\u00e4lja teooria (k\u00f5ige kontseptuaalsemalt raamatus \u201cLes r\u00e8gles de l\u2019art\u201d, 1992) taotleb radikaalset kontekstualiseerimist, v\u00f5ttes vaatluse alla kirjandusv\u00e4lja eksternsed determinandid, v\u00e4lja ajalugu kujundanud sotsiaalsed (objektiivsed) tingimused. Bourdieu defineerib kirjandusv\u00e4lja lahinguv\u00e4ljana, kirjanduses v\u00f5imalike positsioonide\/seisukohtade (positions) ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,70,69],"tags":[],"class_list":["post-795","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xi-xix-kevadkool-2002","category-xi-xix-kevadkool-2002"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/795","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=795"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/795\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":796,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/795\/revisions\/796"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=795"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=795"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=795"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}