Gayatri Spivaki teoreetiline diskursus on kiuslik ja kavalalt t\u00f5rjuv, rajanedes strateegilistele interventsioonidele, mis “katkestavad” l\u00e4\u00e4ne- ehk “esimese maailma” m\u00f5tlejate omavolitsevat k\u00f5net. Oma p\u00f5hilisemad tekstid on Spivak esitanudki interventsioonidena, alustades Derrida De la grammatologie inglisekeelse t\u00f5lke eess\u00f5nast (1976), esseedes ja artiklites “marginaalsetes” kuid poliitiliselt kindlak\u00e4eliselt valitud v\u00e4ljaannetes, intervjuudes ning konverentsiettekannetes, mispuhul ilmneb ta erakorraline teravmeelsus ning kirglik m\u00f5ttelaad. Spivak kuulub “kolmandast maailmast” p\u00e4rinevate rahvusvaheliste intellektuaalide eliiti, akadeemilise r\u00e4ndrahva hulka, keda varitseb nende endi tunnistuse j\u00e4rgi tokenismist tuleneva silmakirjalikkkuse oht: pendeldades P\u00f5hja-Ameerika, Euroopa, ning oma kodumaade \u00fclikoolide vahel l\u00f5ikavad nad suuri majanduslikke kasumeid, “esindades” kolmanda maailma “alluvaid” (subalterne), kellega neil v\u00e4idetavasti puudub oluline ning eluline kontakt. Sellest problemaatikast Spivak ei pretendeerigi end priiks r\u00e4\u00e4kida, vaid pigem keerab sellest tuleneva filosoofilise ning poliitilise puntra \u00fcmber kaela, tehes sellest oma postkolonialistliku teooria l\u00e4htepunkti.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi Spivak on eitanud feminismi kui ideoloogilist programmi, on tema m\u00f5tlemine olnud algusest peale p\u00f5imunud naise (eelk\u00f5ige kolmanda maailma naise) kui k\u00f5neleva subjekti v\u00e4\u00e4rtustamise ning esindatavuse probleemidega. Ta on niih\u00e4sti teravalt kritiseerinud prantsuse feministlikke m\u00f5tlejaid postkolonialistlikest vaatepunktidest( “French Feminism in an International Frame” Yale French Studies 62 (1981)) kui l\u00e4htunud postkolonialistliku teooria ehitamisel India kultuurkonnast p\u00e4rinevatest naiskesksetest ning naisautorite poolt kirjutatud tekstidest (“The Rani of Sirmur: An Essay in Reading the Archives”, History and Theory 24:3, lk 247-72, 1985) Subaltern kui subjekt on Spivaki jaoks alati sooliselt m\u00e4rgitud.<\/p>\n\n\n\n
Ettekandes k\u00e4sitlen Spivaki dialoogilisi ning dialektilisi suhestumisi postkolonialismi ja feminismiga, j\u00e4lgides tema \u00e4revat liiklemist nende m\u00f5ttevaldkondade ning teoreetiliste s\u00f5navarade vahel. Kes on Spivaki jaoks “kolmanda maailma naine” ja mis on tema teoreetiline erikaal? Kuidas suhestub Spivak ise oma t\u00fclika p\u00e4ritolu ning keerulise r\u00e4nnakuga l\u00e4bi akadeemia kolmanda maailma naisega? Kuidas (ning kuiv\u00f5rd) \u00f5nnestub tal rajada anal\u00fc\u00fctilise m\u00f5istena sooliselt m\u00e4rgitud alluv (the gendered subaltern)? Milliseid strateegilisi interventsioone pakub Spivak feministlikele m\u00f5tlejaile, olgu nad postkolonialistlikud v\u00f5i mitte?<\/p>\n\n\n\n
Keskendun kolmele s\u00f5lmpunktile Spivaki m\u00f5tlemise arengus:<\/p>\n\n\n\n
(1) 1987. aastal antud intervjuus “The Post-Colonial Critic” esitatud n\u00e4ide, et India naise “normeeriv ps\u00fchhobiograafiline narratiiv” on kultuurkonna poolt ettem\u00e4\u00e4ratud ja sankstioneeritud suitsiid (The Postcolonial Critic, lk 71)<\/p>\n\n\n\n
(2) Bengali-keelse naiskirjaniku Mahasweta Devi tekstide vahendamine<\/p>\n\n\n\n
(3) Sirmuri Rani (The Rani of Sirmur) kui kummitav v\u00f5tmefiguur Spivaki enda m\u00f5tlemises, kellele tugineb 1988. aastal kirjutatud ning klassikaliseks kujunenud essee “Can the Subaltern Speak?” \u00fcmberkirjutus tema k\u00f5ige hiljutisemas suurteoses A Critique of Postcolonial Reason (Harvard, 1999).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Gayatri Spivak: feminismi ja postkolonialismi vahel Gayatri Spivaki teoreetiline diskursus on kiuslik ja kavalalt t\u00f5rjuv, rajanedes strateegilistele interventsioonidele, mis “katkestavad” l\u00e4\u00e4ne- ehk “esimese maailma” m\u00f5tlejate omavolitsevat k\u00f5net. Oma p\u00f5hilisemad tekstid on Spivak esitanudki interventsioonidena, alustades Derrida De la grammatologie inglisekeelse t\u00f5lke eess\u00f5nast (1976), esseedes ja artiklites “marginaalsetes” kuid poliitiliselt kindlak\u00e4eliselt valitud v\u00e4ljaannetes, intervjuudes ning konverentsiettekannetes, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,70,69],"tags":[],"class_list":["post-799","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xi-xix-kevadkool-2002","category-xi-xix-kevadkool-2002"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/799","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=799"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/799\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":800,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/799\/revisions\/800"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=799"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=799"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=799"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}