Pole kavatsustki kodumaiste fantas\u00f6\u00f6ride \u00fcle kohut m\u00f5ista, k\u00fcll aga \u00fcritan oma s\u00f5nav\u00f5tus v\u00f5rdlevalt vaadelda m\u00f5ningate ulmeautorite l\u00fchiproosa dominante.<\/p>\n\n\n\n
Mehis Heinsaare<\/em> fiktsioonimaailmades (\u201cVanameeste n\u00e4ppaja\u201d, 2001; \u201cH\u00e4rra Pauli kroonikad\u201d, 2001) domineerib reaalsete elusituatsioonide nihestus, maagia ja v\u00f5lurlus, mis asetab tegelikkuse fantastika (s\u00fcrreaalse ja groteski) liistule. Heinsaar p\u00f5imib reaalse ja fantastilise, argise ja harjumusp\u00e4ratu, rutiinse ja ootamatu, \u201cmina\u201d ja \u201cteise\u201d. Fantastiline sisekaemus ja alateadvuslikud impulsid on Heinsaare imerealismi tunnusribaks. Isiklike sisemaailmade muretu-veider, lausa infantiilne silmitsemine on heinsaarelik kiiks, mis teeb kirjanikust osava illusionisti. Lugeja ei peaks neid illusioone mitte l\u00f5hkuma, vaid nautima, tajumaks, et miski \u201cuus\u201d v\u00f5i \u201cteistsugune\u201d kasvab v\u00e4lja meie endi seest.<\/p>\n\n\n\n Matt Barkeri<\/em> \u00f5udusnovellides (\u201cSarah\u2019 jalad\u201d, 1999) laeb ootamatu dissonants tava\u00fcmbrusega narratiivi \u00e4reva v\u00f5i kummastava, vahel ka \u00e4ngistava \u00f5hustikuga. Pinget ja usutavust krutib Barker seel\u00e4bi, et j\u00e4tab osad narratiivsed kanalid l\u00f5puni valgustamata \u2013 need on nn avatud laigud (W. Iseri termin) ehk tekstisisesed perspektiivim\u00e4rgid. \u00d5uduse ja hirmu tekitajateks v\u00f5ivad olla nii alateadvuslikud seisundid (nt hallutsinatsioonid, unen\u00e4od, massih\u00fcpnoos) kui ka teadvusev\u00e4lised olemid (nt m\u00f5rvar\u00e4mblikud, tapjanuga). Imelisusele eelistab Barker \u00fcleloomulikkust.<\/p>\n\n\n\n Karen Orlau<\/em> \u00f5uduslood (\u201cSealtmaalt\u201d, 2002) matkivad nii klassikalisi tondi- ja vampiirilugusid (\u201cHirmu suured silmad\u201d) kui ka kompavad folkloorseid motiive (\u201cRannahiidsed\u201d). Hirm ja julmus, viirastuslikkus ja haiglaslikkus, mis enamasti edastatud peategelase silme ja teadvuse l\u00e4bi, v\u00f5ivad k\u00fcll m\u00f5juda sugestiivselt, kuid j\u00e4\u00e4vad tihtipeale kli\u0161eelikuks ja ideevaeseks. \u00d5nnestunuim on novell \u201cRannahiidsed\u201d (k\u00f5rvutatav Heinsaare novelliga \u201cIlus Armin\u201d), kus rannak\u00fcla olustiku ja erakust n\u00f5idnaise kujutamine on liidetud originaalse ideega \u2013 s\u00fcndimata laste needusega.<\/p>\n\n\n\n Andr\u00e9 Trinity<\/em> novellide (\u201cUnen\u00e4gude jumal\u201d, 2002) pulseeriv filosoofilis-religioosne alltekst l\u00f5hkab t\u00fc\u00fcpilisele ulmejutule omast lihtsakoelisust ja triviaalsust (paralleelid Kaplinski l\u00fchiromaaniga \u201cSilm\u201d). \u00dcllatavate vormiv\u00f5tete (sisemonoloog, dialoog k\u00f5rvuti veergudes, ajatasandite kihilisus) taustal harrastab autor pihtimuslikku ekslemist unen\u00e4gude subjektiivses pseudoreaalsuses \u2013 Unen\u00e4gu kui Teise Teadvuse k\u00f5ne on Trinity narratiivne meeliselement. Unen\u00e4gu ilmneb kui m\u00f5ra reaalsuses ja toimib kui salap\u00e4rane agressioon. Autor sooritab tegelikkuse ja unen\u00e4o \u00fcmberp\u00f6\u00f6rde: unen\u00e4gudest saavad hoopis \u00e4rkveloleku episoodid, s\u00f5numite epitsentrid.<\/p>\n\n\n\n Siim Veskimehe<\/em> ulmejutud (\u201cKuu Ordu\u201d, 2003) esindavad kosmoseooperi-laadset science fiction<\/em>\u2019it. Detailsed ja tehnitsistlikud kirjeldused, tulevikumaailma programmiline v\u00e4ljajoonistamine on kantud optimistlik-naiivsest usust terve m\u00f5istuse ja postkoloniaalse m\u00f5tteviisi v\u00f5iduk\u00e4iku (paralleel A. C. Clarke\u2019iga). Veskimees p\u00f5ikab p\u00e4ikeses\u00fcsteemi avarustesse, kinnitades, et kosmilised paigad ja galaktilised intriigid on ulmekirjanduse ihalus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Fantas\u00f6\u00f6rid \u2013 nii t\u00f5llas kui ka v\u00f5llas Pole kavatsustki kodumaiste fantas\u00f6\u00f6ride \u00fcle kohut m\u00f5ista, k\u00fcll aga \u00fcritan oma s\u00f5nav\u00f5tus v\u00f5rdlevalt vaadelda m\u00f5ningate ulmeautorite l\u00fchiproosa dominante. Mehis Heinsaare fiktsioonimaailmades (\u201cVanameeste n\u00e4ppaja\u201d, 2001; \u201cH\u00e4rra Pauli kroonikad\u201d, 2001) domineerib reaalsete elusituatsioonide nihestus, maagia ja v\u00f5lurlus, mis asetab tegelikkuse fantastika (s\u00fcrreaalse ja groteski) liistule. Heinsaar p\u00f5imib reaalse ja fantastilise, argise […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,72,71],"tags":[],"class_list":["post-826","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xii-xx-kevadkool-2004","category-xii-xx-kevadkool-2004"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=826"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/826\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":827,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/826\/revisions\/827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}